[VOT] Vadja keele sõnaraamat

bratko Lu Li J, g bratkoo ~ bradgoo
1. vennake, vend | vn браток, братец, братко
J ann antõssi, bratko, mitä õõn süüt tehnü anna andeks, vennas, mis vea (ma) olen teinud
J rodnoi bratko lihane vend
2. nõbu | vn двоюродный брат, диал. братан
Lu minuu bratko õli laukaamõza kattoa minu nõbu oli katust lõhkumas

dvuju·urudnõi P dvojurodnoi M, g dvuju·urudnõi nõbu | vn двоюродный брат, двоюродная сестра
P sõsaruχsii i velleχsii lahzõd ovad dvuju·urudnõiᴅ õeste ja vennaste lapsed on (omavahel) nõod
P dvuju·urudnõi veĺĺi meesnõbu
P dvuju·urudnõi sõzar naisnõbu

rissivelli M rissi-veĺĺ J-Tsv., pl rissi-veĺĺeᴅ J
1. ristiema poeg | vn сын крёстной матери
M rissisõzar i rissivelli ristiema tütar ja ristiema poeg
2. J-Tsv. ristivend, kaaskristlane, vend Kristuses | vn брат во Христе

seukko Lu Li J, g seukoo Lu Li J nõbu | vn двоюродный, троюродный брат, двоюродная, троюродная сестра, кузен, кузина
Li vellessiijõ lahzõd õllaa seukoᴅ, sõzariijõ lahzõd õllaa seukoᴅ. izää poolõss i emää poolõssa. tšehsinää õllaa seukoᴅ vendade lapsed on nõod, õdede lapsed on nõod. Isa poolt ja ema poolt. Omavahel on nõod
Li tämä minuu izäle tuõp seukko, tõizõõ põlvõõ seukko tema on minu isale nõbu, teise põlve nõbu
J seukoo nain, vannaa sukkua (minu) nõo naine, (meie) vanast suguvõsast

tšütü Kett. K L P M Lu Li Ra J I (R-Reg.) kütü Lu, g tšüü Kett. R L M Li küü Lu
1. küdi, mehevend | vn деверь
Li mehee velli naizõlõ on tšütü mehe vend on naisele küdi
Ra tämä on minu tšälü, a mehee veli on tšütü tema (= mehe vennanaine) on minu kälis, aga mehe vend on küdi
Li kassin taloza õltii kõlmõõ tšälüsee, a mehed õltii tšüüᴅ siin talus oli (= elasid koos) kolm kälist, aga mehed olid (nendele naistele) küdid
P tšütü on niku velli, nato on niku sõzar küdi on nagu vend, nadu (= meheõde) on nagu õde
M meil eb õllu natoja, õlivad ühed tšüüd meil (meie peres) ei olnud nadusid, olid vaid küdid
L nuorikka õssi tšüülie kušakaa (pulmakomme:) pruut ostis mehevennale vöö
2. meheõde | vn золовка
I siä meet tšüdüle [sic!], tšüzüd õunaa ili kapussaa sa lähed meheõe juurde, palud kartuleid või kapsast (söögiks)
3. K lell | vn дядя (брат отца)

velleᴢ P J (K M Kõ Lu Li Ra) veĺĺeᴢ (Li Ra J) velles K-Ahl. velleeᴢ (P), hrl pl vellehseᴅ ~ velleχseᴅ P vellesseᴅ M veĺĺesseᴅ Li Ra veĺĺeseᴅ J-Tsv. vend, vennas; pl. vennad, vennaksed | vn брат; братья
K seitsee lassa meit õli, vijjee vellessee, kahõõ sõsarussõõ seitse last meid oli, viis venda, kaks õde
J i mentii kanetši kahs veĺĺess, a kõlmõtt ep tahottu lassõ ja läksid needki kaks venda (kodunt välja), aga kolmandat ei tahetud lasta
J nellää vellesee ühee šĺääpinalla. lauta mõist neli venda ühe kübara all? – Laud
Ra mill on paĺĺo vellessiä i sisarussii mul on palju vendi ja õdesid (vennakseid ja õekseid)
J veĺĺesed menti eri de kõig jagõtti poolõssi vennad läksid (suurperest) lahku ja kõik (= kogu vara) jagati pooleks
Ra veĺĺessije naizõd õllaa tšälüsseᴅ vennaste naised on käliksed
M vellessii lahzõᴅ vennaste lapsed.
Vt. ka rissivellehseᴅ, sark-veĺĺeᴢ

velli¹ Kett. vdjL K R-Eur. L P M Kõ Po Lu Li J (R-Reg.) velĺi K-Ahl. veĺĺi K P M J (R-Eur. R-Lön. Kõ Ra) velle Lu Ra J veĺĺe K Lu J (Ra) veĺĺ J-Tsv. veli Lu veĺje Lu veld́i vdjI I Ko Kl veĺd́i Kett. Kõ I welge ~ welgi Kr Вълли Tum. Вэлли Pal₁ Вэ́лли K-reg₂, g vellee ~ veĺĺee K Lu vellää [sic!] J veĺĺää [sic!] J-Tsv. veljee Lu veĺjee Lu veĺjää [sic!] Lu veĺd́ee I vend | vn брат
Ra nellä sisarta ja velli, kõik on jo kooltu neli õde ja vend, kõik on juba surnud
P vellelie õli jo seitsetõ·ššõmõd vuotta vend oli juba seitsmeteistkümneaastane
Po vellet sõas tapõttii vennad tapeti sõjas
I avitaɢ millõõ jäätühsiä, sõsaria i veld́iä süüttääɢ, pikkaraisia aita mul ülejäänuid, õdesid ja vendi, toita, pisikesi
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe. se on silmäᴅ mõist kaks venda (on) kahel pool teed, ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
K sõzar tuõb vellelie, a velli kõrjuuʙ. mikä se on. üö da päivä mõist õde tuleb venna juurde, aga vend läheb peitu. Mis see on? – Öö ja päev
J meni velleni virroo rl läks mu vend Eestimaale
Li mehee velli naizõlõ on tšütü mehe vend on naisele küdi
L kahõõ vellie vennad kahekesi
Lu noorõp veĺje noorem vend
J tšehsimein veĺĺe keskmine vend
Lu tõizõõ põlvõõ velle ~ M dvojurodnoi velli nõbu (= onu- v. tädipoeg)
J veĺĺen nain vennanaine.
Vt. ka rissivelli, sark-veĺĺi
Vt. ka veikko, velleᴢ, vello, vellä, velvo, velvüᴅ, vevve

vello Lu Ra J Ku, g velloo Lu Ra J
1. vend; vennake | vn брат; братик, братец
J vello se sõttaa meŋkoo rl vend, see sõtta mingu
J kattsozin velloo karjoi rl hoidsin venna karju
J vijjee velloo veerüeeᴢ, kuuvvõõ velloo kukkazõnn rl (elasin) viie venna kõrval, kuue venna lillekesena
J a velloz linnuu liidgad jõi rl aga su vend jõi linnu liigud
J tšüzün laivassõ õmmaa, veneessä velloa rl küsin laevast oma, paadist (oma) vennakest
Ra tširvez vellolõ tšäeze rl kirves (on) vennakesel käes
Ra oĺojaani vellojaani rl mu Oljoke, mu vennake
J see on minuu vello see on minu vend
Lu äijää vello äia vend; vanaisa vend
2. fig vennake, peiuke, peigmeheke (peigmeest tähistav metafoor rahvalauludes) | vn братик, братец (метафорическое название жениха в свадебных песнях)
J selless viipü med́d́e vello rl sellepärast viibis (= jäi hiljaks) meie peiuke.
Vt. ka rissivello
Vt. ka veĺĺekkõin, velleᴢ, velline, velvo, velvü, velvüᴅ, vevve

velvo M, g velvoo vend, vennake | vn брат; братик, братец
med́d́e velvo nii on puhaᴢ rl meie vennake on nii puhas.
Vt. ka vello

vevve Kett. K-Al. K-Set. P J (R-Reg.), g vevvee J vend, veli, vanem vend | vn брат, старший брат
P kuss kas pikkarain vevve tuotii kust see väike vend toodi?
J mitä izäz da vevve teh́h́ä mis (su) isa ja vend teevad?
K nuorõpi velli kutsub vanõpaa velleätä vevvessi noorem vend ja tema naine kutsuvad vanemat venda {v}-ks.
Vt. ka velli¹

võvva Kõ-Len., g -aa vanem vend | vn старший брат
võvva tšüzüp izältä (Len. 225) vanem vend küsib isalt