[VOT] Vadja keele sõnaraamat

velli¹ Kett. vdjL K R-Eur. L P M Kõ Po Lu Li J (R-Reg.) velĺi K-Ahl. veĺĺi K P M J (R-Eur. R-Lön. Kõ Ra) velle Lu Ra J veĺĺe K Lu J (Ra) veĺĺ J-Tsv. veli Lu veĺje Lu veld́i vdjI I Ko Kl veĺd́i Kett. Kõ I welge ~ welgi Kr Вълли Tum. Вэлли Pal₁ Вэ́лли K-reg₂, g vellee ~ veĺĺee K Lu vellää [sic!] J veĺĺää [sic!] J-Tsv. veljee Lu veĺjee Lu veĺjää [sic!] Lu veĺd́ee I vend | vn брат
Ra nellä sisarta ja velli, kõik on jo kooltu neli õde ja vend, kõik on juba surnud
P vellelie õli jo seitsetõ·ššõmõd vuotta vend oli juba seitsmeteistkümneaastane
Po vellet sõas tapõttii vennad tapeti sõjas
I avitaɢ millõõ jäätühsiä, sõsaria i veld́iä süüttääɢ, pikkaraisia aita mul ülejäänuid, õdesid ja vendi, toita, pisikesi
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe. se on silmäᴅ mõist kaks venda (on) kahel pool teed, ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
K sõzar tuõb vellelie, a velli kõrjuuʙ. mikä se on. üö da päivä mõist õde tuleb venna juurde, aga vend läheb peitu. Mis see on? – Öö ja päev
J meni velleni virroo rl läks mu vend Eestimaale
Li mehee velli naizõlõ on tšütü mehe vend on naisele küdi
L kahõõ vellie vennad kahekesi
Lu noorõp veĺje noorem vend
J tšehsimein veĺĺe keskmine vend
Lu tõizõõ põlvõõ velle ~ M dvojurodnoi velli nõbu (= onu- v. tädipoeg)
J veĺĺen nain vennanaine.
Vt. ka rissivelli, sark-veĺĺi
Vt. ka veikko, velleᴢ, vello, vellä, velvo, velvüᴅ, vevve