[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

eiko Al. M (tema) ei; ei (ju), ega | vn (он) не; ведь не
M eiko minuu kalliᴢ kaukanna elä ega mu kallis kaugel ela.
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

iko S J: S J iko lookka ~ J iko lookk vikerkaar
J iko lookka on ohtagonna vassaa päivää vikerkaar on õhtul vastu päikest

kakko¹ J (Ränk P Li), g kakookakku¹
kana-muna kakko teχ́χ́ää piimääkaa, ahjoo pannaa munaroog tehakse piimaga, pannakse ahju.
Vt. ka leipäkakko, muna-kakko, ristikakko, seemenkakko, tšämmälkakku

kakko² Lu Li J, g kakoo Lu Li J kagu | vn юго-восток
J tuuli puhup kakoss tuul puhub kagust
Lu Li kakko tuuli kagutuul; kagu

karko M, g kargookarku

kazvo Kett. K L M Kõ J (Lu) kasvo K-Sj. R-Eur. Ка́зво Pal1 K-reg2 Ii-reg1, g kazvoo ~ kazvo J
1. (keha)kasv | vn рост
M kõrkõa pojo, kõrkõata kazvoa pikk noormees, pikka kasvu
Lu peen inemin, peentä kazvoa väike inimene, lühikest (väikest) kasvu
J näd́d́e peres kõiki õlla matala kazvoka nende peres on kõik väikese kasvuga
J kazvoa müü tälle jo võib anta kuustõiššümmed voott kasvu järgi võib talle anda juba kuusteist aastat
J ühee suuruizõᴅ (kazvoo poolõss) ühesuurused (kasvu poolest)
2. kasv, kasvamine, kasvuvõime | vn рост, вырастание
R üvä kasvo kalalleni (Eur. 38) rl hea kasv mu kalal (= peiul)
J uguritsad itteesee mentii üvässi, a kazvoa bõõ kurgid läksid (tänavu) hästi idanema, aga ei kasva (kasvu ei ole)
J rüttšiill tänävoonn leep peeŋ kazvo, liika kuivõd on tševäi ilmõᴅ rukkeil tuleb tänavu vilets kasv, kevadeilmad on liiga kuivad
J tänävoonn rüttšell on suur kazvo tänavu on rukkil hea kasv
K ühsi vihta õnni vihta, tõine vihta kazvo vihta (Salm1 773) rl üks viht (on) õnneviht, teine viht (on) kasvuviht
3. J-Tsv. kasum | vn рост, прибыль
4. Kett. kasu | vn польза

J poik jo tuli tšehs kazvosõ poeg kasvas juba noorukiks.
Vt. ka kazvotuᴢ

katko J-Tsv., g kadgoo J murdumine; murdmine | vn разлом; ломание

kesko J-Tsv. indekl mõõdukas, keskmine, keskmise tugevusega | vn умеренный, средний
kesko tuuli mõõdukas tuul

kiiro Vt. õttsakiiro

ḱiḱḱe Vt. kõikki

kilo¹ Lu:
kitts kilo karjaa (lastelaulust:) kits kile karja

kilo² M Kõ Lu, g kiloo Lu kilo, kilogramm | vn килограмм
Lu miε soolazin lõhta, sis piäp panna kilolõ soolal sata grammaa suukkuri javua ma soolasin lõhet, siis peab panema kilole soolale sada grammi peensuhkrut juurde
villoi kraappia kahs kil̆loa kaks kilo villu kraasida
Lu säkkii mahup sata killoa kotti mahub sada kilo (vilja)
M viištšümmett kahs kil̆loa viiskümmend kaks kilo

kino M Lu, g kinoo Lu kin̆noo M kino | vn кино
M noorilla on õma jumala, on kino noortel on oma jumal, on kino
Lu miä kinoz näin, ku rullaakaa rullas šosseinõi teetä, samoχo·dnõi rulla ma nägin kinos, kuidas (tee)rulliga rulliti (rullis) maanteed, iseliikuv rull (oli)
Lu vätši tšäüvät kinnoo rahvas käib kinos
M tütteril eb õllu aikaa süüvvä ili kinolaiza häilää tütarlastel ei olnud (ennemalt) aega (maiustusi) süüa ega kino(de)s käia

kipka ~ kipkõ Lu, g kipkaa ~ kibgaa Lukepka
üφs meez meni petterii õssõmaa poigõlõ kipkaa üks mees läks Peterburi pojale sonimütsi ostma

kirkko [< is, sm] Kett. P M-Set. (Kõ-Len.) ḱirkko K, g kirkoo (luteri usu) kirik | vn ки́рка, (лютеранская) церковь
K venäi tšerikko i soomõõ ḱirkko vene (= õigeusu) kirik ja soome (= luteri usu) kirik
M soomalaisii kirkko õli veertevell soomlaste kirik oli Veerteväl (sm Viertövä)
M soomõõ kirkko soome (= luteri usu) kirik.
Vt. ka kerriku, tšerikko

kiška P, g kiškaa voolik | vn кишка (пожарная и т. п.)
kiška õli viezä, se ep põlõnnu voolik oli vees, see ei põlenud

kiza Vt. kisa

kokko¹ J, g kokoo J hunnik | vn куча
kaχs kokkua kagraa kaks hunnikut kaera
kummass kokoss kummast hunnikust?
kokkonnaa hunnikuna.
Vt. ka koko¹

kokko² Vt. munakokko

koko¹ Ränk K L P M Lu Li Ra J I (vdjI), g kogoo K Lu Li Ra J koğgoo vdjL vdjI Ma
1. hunnik, virn | vn куча, груда, ворох
M kokonain koko raŋkoita terve hunnik rahne
M hukko pani rahat kõlmõõ kok̆koosõõ taat pani raha(d) kolme hunnikusse
J einä seizop kokoilla hein seisab hunnikutes
Ra eb iiri kokkoo koolõ vs ei hiir sure (vilja)hunnikusse
J kaivotud maamunad om põlloll kokoinnaa ülesvõetud kartulid on põllul hunnikutes (hunnikutena)
Lu irred on kogoᴢ palgid on virnas
Lu monᴅ valo kokkoa on sargõll mitu sõnnikuhunnikut on põllul?
Ra maamügrää koko muti(mulla)hunnik
J tšivi, lumi, liiv, sitt koko kivi-, lume-, liiva-, sitahunnik
M koirasitta koko koerasitahunnik
2. rühm, salk, kobar | vn стая, ватага, гурьба
J lammõs karjõ seizop kogonn [= kokonn] (Tsv.) lambakari seisab kobaras
P ühes kogoᴢ (ühes) rühmas

Lu greeza koko jonnipunn.
Vt. ka einäkoko, kultkoko, liivakoko, matokoko, päre-koko, raŋkokoko, sittakoko, tšivikoko, unikoko, valokoko
Vt. ka kokko¹

koko² K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku indekl
1. kogu, terve | vn целый, весь
Lu koko pere sei kogu pere sõi
Lu paglatšennääkaa karjušši koko tšezää veetti pasteldega käis (veetis) karjus kogu suve
M lahs toožo piti püh̆hää koko seitsee näteliä laps paastus samuti kõik (kogu) seitse nädalat
P mokomaa linaa bõlõ koko tšüläzä niisugust lina pole kogu külas
M eittsez nävät koko öösee ain laulõttii õitsil nad ikka laulsid kogu öö
L enipεän koko üötä õltii tšerikkoza lihavõttepühal oldi kogu öö kirikus
M tämä võip hot koko päiväᴅ lamoa tilaza tema võib kas või terved päevad asemel lamada
I koko päivässiɢ kogu päevaks
I koko d́juužina terve tosin
2. terve, alustamata (leiva kohta) | vn целый, непочатый (о хлебе)
K koko leiväss algõttii kannikka tervest leivast lõigati (alustati) kannikas
3. adv väga; üsna; päris, lausa | vn очень, довольно; совсем
J koko laiha väga lahja
M koko hullu päris hull
L koko tšuuda lausa ime

M lahs radgõp koko kurkussa laps karjub täiest kõrist
J koko suull hailahtõõma täie suuga naerma
J tämä nõisi itkõmaa koko äänelte ta hakkas täie häälega nutma
J teep tüütä koko tšäelle teeb tööd kõigest jõust
I a lehmä ŕääku koko õttsaa aga lehm ammus täiest kõrist
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Lu tulla koko tuulta tulla täistuules.
Vt. ka kokonain

kozlo (Lu), hrl pl kozloᴅ Lu katuse harimalk | vn козёл (два перевязанных накрест кола́, придерживающие солому на крыше)
õlki katoll õltii kozloᴅ õlgkatusel olid harimalgad

koźźo J, g koźźoo Jkosimin
vello komppi koźźoo teellee rl vend kõmpis kosjateele
tuli koźźossa kottoo tuli kosjast koju
poigaa isä tuõp koźźoilt kottoo poisi isa tuleb kosjast koju

kotko K S Lu Li J (L), g kodgoo Lu Li J kodgo J kotkas | vn орёл
Lu kotko on lintujõõ kunikaᴢ, on kõikkõa voimakkaapi kotkas on lindude kuningas, on kõige tugevam
J kodgot pezitä pesiit suurijõ mättšiije päälle kotkad teevad pesi suurtele mägedele.
Vt. ka merikotko

kukko R M Kõ Po Lu Ra J Ku Кукой Pal2, g kukoo Lu Ra J Ku
1. kukk | vn петух
J aik nõiss üleᴢ, kukod jo laulovõᴅ (on) aeg üles tõusta, kuked juba laulavad
Lu kukko kukotaʙ, kutsup kanoi kukk kõketab, kutsub kanu
Ku kukko noisi kruukuttõmmaa kukk hakkas kõketama
Lu kukko laulob i tuhõrtap kanoi kukk laulab ja kannustab kanu
Ku kukko laulab ilmaa muuttoa kukk laulab ilmamuutust
Lu näd õllaa paganaᴅ, niku kukoᴅ ain tapõllaa näe, on tigedad, aina taplevad nagu kuked
J ep hooli kuunõlla kukkoa rl ei ole vaja kukke (= hommikust kukelaulu) kuulata
J noorikkõ kukossa kuttsu rl noorik kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles)
J kukoo kant kuke kannus
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu kukoo arja ~ J kukoo arjõ kuke hari
J kukoo part kuke lokuti
J kukoo laulomizõll kukelaulu ajal
2. isalind | vn птица-самец
Lu mettso õli kukko, a kana on mettsä kana metsis(ekukk) on isalind, aga emalind on emametsis
Lu sorza kukko i sorza kanaᴅ isapart ja emapardid
J kalkkun kukko isakalkun
3. hrl pl kukemuster, -kiri (tikandis) | vn петухи (вышивальный рисунок)
Ra oššofka se õli kõik kukkoikaa pilutõttu (naiste peakatte) otsik, see oli kõik kukemustriga tikitud
J suurõt kukoᴅ suur kukemuster (eriline särgiõla tikand)
J tšeero-äntä kukoᴅ keerusabakuked (eriline kukemuster särgi õlalapil)

M sis kukoᴅ nii rüüpättii siällä vatsat täünä siis mehed rüüpasid seal vatsad nii (täis)
Lu kukoo arja kazvõb akkunaa pääl kukehari (= teat. lill) kasvab akna(laua)l.
Vt. ka anõkukko, pillikukko, tedrikukko, varõskukko
Vt. ka kuka, kukkõ

kurko Lu, g kurgoo Lukurtši
kurgot kaĺĺuvaᴅ kured kruuksuvad

käko Vt. tšako

liko M, g ligoo: liğgoo M
1. linaleoauk, linaligu | vn мочило (яма для мочки льна)
mentii puhasattii liko mindi puhastati linaligu
mehed lik̆kua puhassamaa eväd mene mehed ei lähe linaligu puhastama
2. pesutiik (tiik, kus pesti ja loputati pesu) | vn пральнище (пруд для стирки и полосканья белья)
suur liko, se õli kaivõttu mokoma suur aukko, sinne mentii viruttam̆maa sõp̆põi suur pesutiik, see oli kaevatud niisugune suur auk, sinna mindi pesu loputama
mentii ligolõõ mindi pesutiigile (pesu pesema)

nilko K-Ahl., g nilgoonirkko¹

nirko K-Ahl. M-Set., g nirgoonirkko¹
M sigaa nirko (Set. 73) sea kärss

pihko J-Tsv., g pihgoo linapeo | vn горсть льна.
Vt. ka lina-pihko
Vt. ka piho, pivo

pikko Lu Li, g pikoo Lupiku
Lu varsa on pikko varss on suksu

rikko Vt. lainõrikko, teerikko

sikko [?] Lu, g sikoo (nooda pära, lõpp, tipp | vn самый конец мотни невода)
saamõi perä õttsa on sikko (nooda) pära kõige viimane ots on {s.}

šibko K-Ahl. kiiresti, kärmesti, nobedalt | vn быстро, проворно, простор. шибко

tikko Vt. tulitikko

vihko Len. Kett. K P M Kõ S Lu Li J I (R Ja), g vihgoo M S Li vihguo P vihgo Lu J I (vilja)vihk, (lina)kubu | vn сноп
M vihgot tehäss viizii pih̆haa, sit̆toass viizii pih̆haa (rukki)vihud tehakse viiest peotäiest, seotakse viiest peotäiest
Lu vihkoissa teh́h́ää kuilaᴢ vihkudest tehakse hakk
M rüüskuhilallõõ pantii nellä vihkoa päässi. siis tulitši niku katto rukkihakile pandi neli vihku peaks. Siis tuligi nagu katus
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li riiga on kuhõõ ahõtaa vihgoᴅ, a koominas tapõtaa primuzlõjeekaa vihkoja rehi (rehetuba) on (see), kuhu ahetakse vihud, aga rehealuses pekstakse kootidega vihke
Lu rüis pannaa vihkoo, a lina pannaa roivõl rukis seotakse (pannakse) vihku, aga lina pannakse kubusse
K rütšee vihgoᴅ rukkivihud
M õzraa vihgot siomma tšümmenikkolailõõ odravihud seome (ja paneme) kümne vihu kaupa hakki
J karut kantõvat kagraa vihgod mettsää karud kandsid kaeravihud metsa.
Vt. ka kagravihko, linavihko, päävihko, rüizvihko, õzravihko
Vt. ka vihgokkõin


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur