Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
eŋko: sg 1. p eŋko K Li Ra J enko R-Lön., sg 2. p etko M-Set. J I, sg 3. p epko Kett. K L P Lu Li J I Ku ep-ko J-Tsv. ebko J-Must.,
1. ega (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) | vn и не (негационный союз, выступающий между однородными членами и имеющий парадигму с формами трёх лиц ед. и мн. числа от вспомогательного отрицательного глагола в настоящем времени)
Ra miä väsüzin, enepää en või avittaa eŋko pajattaa ma väsisin, enam ei või aidata ega rääkida
J et siä õõ med́d́ee maama, etko med́d́ee laukojainõ rl sa ei ole meie ema ega meie pesijake
Lu tormi vei võrkoᴅ; mentii kattsomaa: ebõ·õ kallaa epko võrkkoi torm viis võrgud; mindi vaatama: pole kala ega võrke
J emmä tulnõ süümiss vartõ, emmäko jooznõ juumiss vartõ rl me ei tulnud söömise pärast ega jooksnud joomise pärast
M emmä möö, ettäko töö ei meie ega teie
2. kas (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ei | vn не (я, ты, он ~ она ~ оно, мы, вы, они) ли (вопросительно-отрицательная частица с вышеупомянутой парадигмой)
I etko siä tääp pajattaas skaaskoi kas sa ei tea jutustada muinasjutte?
M epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
J katsõõb, ebko näü kuza oonõht(a) (Must. 144) vaatab, kas ei paista kusagil (mingit) hoonet
K evätko söö (Ahl. 5) kas nad ei söö?
Vt. ka eiko, eikä, eŋku