[VOT] Vadja keele sõnaraamat

eikä Kett. K-Al. K-Set. M eiḱä M eike M Po eik K-Al.
1. (tema) ei; ei (ju), ega; ei, mitte | vn (он) не; ведь не, да не; ни-, не (частица с негационным, а также с вопросительно-утвердительным значением, основывающаяся на форме вспомогательного отрицательного глагола {en} 3 л. ед. ч. в настоящем времени изъявительного наклонения)
Po õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
M noorikõõ piti tšävvä õm̆maa iää kolpotška pääzä, kunniz eiḱä koolõ noorik pidi käima (kogu) oma eluaja tanu peas, kuni ei sure
M suur pühä õli seitsee näteliä, siz jo arkõa tšenniid eikä söötü suur paast oli seitse nädalat, siis (juba) keegi ei söönud paastuvälist toitu
M naapad valkõad õltii, eike kraazgattu puukausid olid valged, (neid) ei värvitud
Po susi sutta eike süö vs ega hunt hunti söö (= murra)
K eikä tšenniize (Set. 58) ei keegi
2. konj. ega | vn и не
M tšerikkos kõikk õli ven̆näässi, eike pappi tuntõnnu vad́d́aa tšeeltä kirikus oli kõik vene keeli ega osanud preestergi vadja keelt
M baŋkka pantii, eike tehtü raanaa, veri ize tulõb nahgaa väl̆lii kupp pandi ega tehtudki haava, veri tuleb ise naha vahele (= alla).
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

elä: sg. 2. p. elä Kett. Len. K R P Pi M S Po Lu Li Ra J Ku eläɢ vdjI I älä K L P Lu J, sg 3. p elkoo Ar. K-Ahl. elkoon Len. älkoo Ar., pl 1. p. elkääm [sic!] Len., pl. 2. p. -aa K M Ja-Al. Lu Li Ra J I -ä Kõ-Len. elḱää Ku älkaa K L Lu, pl 3. p. elkoo Ar. K-Ahl. älkoo Ar. elkooᴅ Ar. elkoot Len. (sina) ära, (tema) ärgu, (meie) ärgem, (teie) ärge, (nemad) ärgu (eitusverbi imperatiivivormid; indikatiivivorme vt. sõnaartiklist en) не (вспомогательный отрицательный глагол с парадигмой повелительного наклонения; формы изъявительного наклонения см. в статье en)
Lu elä sülli sihee kaivoo, kussa vettä juuᴅ vs ära sülita sellesse kaevu, kust (sa) vett jood
I eläk petteleg min̆nua ära peta mind!
Lu elä siε mis sa nüüd!
K elkoo jooko, ujuko, võttako (Ahl. 71) (ta, nad) ärgu joogu, ujugu, võtku!
elkääm õlko (Len. 210) ärgem olgem!
Li nõiska mäntšemää, elkaa pelatkaa hakake mängima, ärge hullake!
Ja elkaa paŋkaa pahassi (Al. 53) ärge pange pahaks!
M kui üv̆vii sutta elkaa sööttägaa, a susi vaatab mettsää vs kui hästi te hunti ka ei söödaks, aga hunt vaatab (ikka) metsa (= metsa poole).
Vt. ka en

jõutua K-Al. P M Lu J (K-Ahl. Kõ-Len.) jõutuaɢ I jeutua Kett. P (R-Eur. Kõ-Len.) joutua Lu Li Ra J Ku (R-Lön. M Ja-Len.) joutuaɢ I, pr jõvvun P M Lu J jevvun Kett. jovvun Lu Li Ra J Ku jouvvun Lu Ku jõvvuu I, imperf jõutuzin P Lu J joutuzin Lu Li J jõutujõõ ~ jõutujõ I
1. jõuda, (kohale) jõuda | vn успевать, успеть, подоспевать, подоспеть
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), ühe korraga viidi kõik (ära)
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga endal (kodus) korda ei ole
Lu siä siso sitšäli, miä täti tätšäli, ühtee parvõõ jovvumma. pollee nauhaᴅ mõist sina, õde, sealtkaudu, mina, tädi, siitkaudu, ühtekokku jõuame? – Põlle paelad
I miä jõutujõõ minutti minuttiisõõ ma jõudsin minutipealt (kohale)
J jovvu tšiirep appi tule (jõua) kiiremini appi!
J jõvvu rutto, kanna päält (Tsv.) tule (jõua) ruttu, kannapealt
2. edeneda, edasi minna | vn спориться, продвигаться, продвинуться
Lu võõnoin inemin ain kopizõb vaa, tüü eb jouvvu aeglane inimene alati vaid kohmitseb, töö ei edene
J ep kuile õõ tüül jõutumiss millegipärast töö ei edene
J väsünnü inimin kui tšiire ni ruta, matk ain eb jovvu väsinud inimene, kuidas (kui kiiresti) ka ei rutta, tee(kond) ikka ei edene
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee edenes
3. valmida, valmis saada | vn поспевать, поспеть, созревать, созреть
M mettsä marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
M kõõz on tšülmä suvi, sis panidorad eväd jõvvu kui on külm suvi, siis tomatid ei valmi
M läntü veel bõõ jõutunnu hapupiim pole veel päris hapu
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad
M sauna jõutu jo valmiissi saun on juba valmis (= köetud)
4. sattuda | vn попадать, попасть
Li kui nämät sihee jovvuttii kuidas nemad sinna sattusid?
Lu üvvää ettsi, a pahõpaa joutu kk otsis head, aga sattus halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu kk kartis hunti, aga sattus karule
L babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
■
J nok, kui siä eläᴅ (jõvvuᴅ) noh, kuidas sa elad?
J näd jo vanassi jõutuzin näed, olen juba vanaks jäänud
Ku ei jovvu meelee ei tule meelde.
Vt. ka jõutaa, jõutoa

karu Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku (vdjI) karru ~ karrus Kr Каро Tum., g karuu K P M Kõ Lu Li Ra J Ku kar̆ruu M vdjI karu J
1. karu | vn медведь
P karu sei meilt vohoᴅ karu sõi meil(t) kitsed (ära)
Ja karut tšäivät kagraza karud käisid kaeras
M karu märizeʙ ~ mär̆rääʙ karu möirgab
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntüüp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä on magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh!
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha)
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest pages, aga karule sattus
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu vs hunti kartis, aga karule sattus
J karu, kagr-perᴢ karu, kaeraperse
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu terve niku karu terve nagu karu
Ra paks ku karu paks kui karu
J jalgõd rissiz niku karull jalad risti(s) nagu karul
L mettsä karu metsakaru
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
I valkõa karu jääkaru
M märizi kar̆ruu viisiä möirgas karu kombel
M leipä õli mussa niku kar̆ruu sitta leib oli must nagu karusitt
Lu sell on jalgad niku karu käpäläᴅ, varmad i lad́d́aᴅ sellel on jalad nagu karu käpad, paksud ja laiad
Lu i ku karuu poik karvanõ ja karvane nagu karupoeg
J puu alaa suõ poigõᴅ, karu poigõt kainõlo rl puu alla hundipojad, karupojad kaenlasse
L J karuu pesä karu pesa
J karuu jälleᴅ karu jäljed
2. M-Ränk rabamispink (viljapeksul) | vn медведь (молотильный каток)
■
J karu marjõ põld- e. karumurakas, karuvabarn
J karuu pudgõll süütettii karuputkega söödeti
K M karuu putkõ karuputk
Ra karuu kattõr kukitsõp kazell üütä sõnajalg õitseb sel ööl (= jaaniööl)
M kar̆ruu kaattara ~ kar̆ruu kaattõr ~ K M karuu kaatteri ~ Kõ Ra karuu kaattari sõnajalg
J karuu perᴢ õlgkatuse ungas (karuperse)
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga.
Vt. ka merikaru, mettsäkaru, sippĺikas-karu, valka-karu
Vt. ka kora⁵

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära
■
J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

mettsä Kett. K R L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku (vdjI) metsä K-Ahl. ḿettsä (Ke) mettsᴀ̈ Ku mettse Pi Ke J mettsõ J-Tsv. metts Lu J metz ~ miezze Kr Ме́цца Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Ме́ця Pal₁ Мецца ~ Меца Tum., g metsää L P M Kõ S Lu Li J Ku metsεä L metsä Lu J
1. mets | vn лес
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb
Ku žiivatta ko on kavva mettsäᴢ, siz mettsᴀ̈ otab omassɪ vs kui loom on kaua metsas, siis mets võtab omaks
Lu koto tehtü kauhtana päällä, tšäütii mettsäz i merel kodutehtud kaftan seljas, käidi metsas ja merel
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa
Lu sutta ku peltšäät siz mett-sää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
P brod́ib mettsii möi hulgub metsi mööda
M mettsä elizeb eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
J metts vassaaʙ mets kajab (vastu)
Lu oi ku mettsä vuhhaaʙ, ku vihmatuuttsa tuõʙ oi kuidas mets kohiseb, kui vihmapilv tuleb
Lu mettsä šumizõʙ ~ mett-sä vuhizõʙ mets kohiseb
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köühää vootta kui kägu kukub raagus (tühjas) metsas, siis (see) ennustab kehva aastat
Li arva mettsä hõre mets
Li sekalikko mettsä segamets
Lu koivu mettsä kasemets
Li petäjä mettsä männimets
M noor vitsikko mettsä noor võsamets
Lu üvä irsi mettsä hea palgimets
Lu sünnid on kõiɢ meiᴢ, eb õõ metsää puiᴢ vs patud on kõik meis (endis), ei ole metsapuudes
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
Lu metsää nurkka ~ J metsä nukk metsanukk
Li metsää ranta metsaserv
Li metsää laksi metsalagendik
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
M metsää utkõ metspart
Lu metsää õpõzõᴅ metshobused
L metsää altiaaᴅ metshaldjad
Li metsää peremeeᴢ metshaldjas
P metsää haamo ~ metsää paha ~ metsää piru metsatont
Lu metsä ukko, metsä akka, metsä kultaine kunikõs .. (Must. 159) (pikemast mõistatusetekstist:) metsataat, metsaeit, metsa kuldne kuningas ..
Lu mettsä eläjäᴅ ~ mettsä zveeriᴅ metsloomad
P kõikkiilõõ metts elokkailõõ kõigile metsloomadele
P mettsä otuᴢ metsloom
Lu on koto-anõd ja metts anõᴅ on koduhaned ja metshaned
J metts sors metspart
Ra mettsä golupka mets-, kaelustuvi, meigas
S Lu mettsä sika metssiga
P mettsä puukkõ metspuuk
Lu mettsä aho metsalagendik
P einämaalõ meneb mettsä troppa heinamaale läheb metsarada
Lu mettsä kolkka ~ P mettsä kolkku metsakolgas, -nurk
Lu mett-sä vahti metsavaht
J metts herrõ metsaülem
2. mets(araie), (raie)palgid | vn срубленный лес, брёвна
Lu splavšikad lassaa mettsää vettä möö parvetajad parvetavad palke mööda vett
I mettsää viiäᴢ ii sis lavvaᴅ tehtii viiakse palke ja siis tehti (neist) lauad
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja ehitamiseks
■
Lu jo miä menin mettsää juba ma läksin metsa (= läksin oma jutuga sassi)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, sul on mõtted üha laiali
M välissä meep sõna meelessä mettsää vahel läheb sõna meelest metsa (= ära, minema)
Lu ku bõõ tarviᴢ, viskaa mettsää kui pole tarvis, viska metsa (= ära, minema)
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured heida peast (viska metsa)
S Lu mettsä katti ilves
J metts sika mäger
J metts opõin eesel
Kr metsa uopan kaamel.
Vt. ka aapamettsä, alkomettsä, braakkumettsä, hoŋkamettsä, hoŋkomettsä, hoŋkozikko-mettsä, irsimettsä, kahtšimettsä, kaiskaramettsä, kalmomettsä, kazvomettsä, kuusimettsä, lehtomettsä, lepikkomettsä, leppämettsä, mäntümettsä, niini-mettsä, petäjämettsä, pihkumettsä, pähtšinä-mettsä, rassimomettsä, soomettsä, tammimettsä, võsa-mettsa, õkaz-mettsa

mäntšiä L P M Kõ Lu Li (K) mäntšiε L P mäntšiäɢ I, pr mändžin L mäntšin K-Ahl. mänd́in Lu mäńd́in Kõ mändžii ~ mänd́ii I, imperf mäntšizin M Lu (mängu, kaarte jne.) mängida | vn играть, поиграть (в игру, в карты и т. д.)
I miä tah̆hoo liivaza mäntšiäɢ ma tahan liiva sees mängida
I gant́t́ikkoilla mäntšiväᴅ lahzõᴅ lapsed mängivad kompvekipaberitega
L nõistii sutta i karua mäntšimεä hakati hunti ja karu mängima
M meemmä mäntšimää kulikiilaa lähme kurni mängima
P kenaa mänd́ittii talvõll; õli mokoma puinõ muna; ku algõttii mäntšiä, siz iestää vizgattii keppi puupallimängu mängiti talvel; oli niisugune puust muna; kui hakati mängima, siis esmalt visati kepp(i)
P enipään mäntšiäss mehed da pojot kanaa munõikaa munamäŋkua. õli mäntšijii tšümmie vai kõlmyõ tšezzie vai kahyõ tšezzie, ühsinää vaitõz ep saanu mäntšiä lihavõtte ajal mängivad mehed ja poisid kanamunadega muna(veeretamis)mängu. Mängijaid oli kümme või kolm või kaks (kolmekesi või kahekesi), ainult üksi ei saanud mängida
P mändžittii turttšia mängiti (tuletiku)peitmismängu
Li karttaa mänd́ittii mängiti kaarte
■
Lu oh kui tämä sõrmet män-tšivät (Must. 161) oh kui kärmete kätega ta on (kuidas ta sõrmed mängivad)
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn (uskumus:) vaid kaks korda aastas päike mängib, lihavõtte ajal ja jaanipäeval
Kõ esimeizell enipäivää oomniis kõõs päivä nõizõb ül̆leeᴢ, päivä mäńd́iʙ esimesel lihavõttepüha hommikul, kui päike tõuseb (üles), (siis) päike mängib
L ku nyõmma pulmii mäntšimεä kuidas hakkame pulmi pidama
L tšiirie kautyõ pulmad män-džittii kiires korras peeti pulmad

nokata M Lu J (P Ku) nokat J-Tsv., pr nokkaan P M Lu J, imperf nokkazin M Lu nokkõzin J Ku
1. nokkida | vn клевать, поклевать, с-, клюнуть
J kukko nokkaap kagraa kukk nokib kaera
P a tšenie kogoss eb nokkaa, sitä juoltii: sinua millineit pojo eb võta mehelie (uusaastaennustusest:) aga kelle (tera)hunnikust (kukk) ei noki, selle kohta öeldi: sind ei võta ükski poiss naiseks (mehele)
M varõz varõssõlta silmää eb nokkaa vs vares vareselt silma (välja) ei noki (= hunt hunti ei murra)
2. fig napsitada, (viina) juua | vn выпивать, выпить (водку)
P meemä kattilalle, nokkaamma pikkaraize (Len. 272) lähme Kattilale, võtame väheke (napsitame natuke)
J nokkaab juuvvõ viinaa joob viina.
Vt. ka napata, napsata, nokiskõlla, nokitõlla, nokkia

pellätä K L M Kõ S Lu J (Kett. P Li Ra) peĺĺätä M Lu Li (J) peĺĺet J-Tsv. peljätä (Lu) pelgõt [sic!] J-Tsv. peld́ätäɢ I Ko Kl peĺd́ätäɢ ~ pelgätäɢ I peldžätäɢ Ii Ma pöllätä (Ku), pr peltšään K P M S Lu Li J peltšεän L peltšän Lu J peltšää I, imperf peltšäzin K L M S Lu Li peltšezin Lu J karta, peljata | vn бояться
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
K ööllä pellättii, etti varkaat tullass öösi kardeti, et vargad tulevad
P tšäüb ümperkautta, a litši peltšääb mennä käib ümberringi, aga ligidale kardab minna
Li tämä ep peĺĺännü mittää, tämä õli mokoma jurma meeᴢ ta ei kartnud midagi, ta oli niisugune julge mees
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei pelga märga
Lu miä peltšään killimissä ma kardan kõdi
M minuu uulõt peltšävät tuulta, kui tšut́, nii lõhgob verelessaa minu huuled kardavad tuult: kui ainult natuke (tuult saavad), nii lõhestab verele
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks.
Vt. ka pelkoossa

siiᴢ Kett. K U M Kõ Lu Ra J I siis K-Ahl. R-Eur. Lu-Len. Lu-Must. J-Must. siiz Al. M-Set. siizä Lu-Len. sii J siᴢ Kett. K U L P M Kõ Po Lu Li J I Ku sis K-Ahl. R-Lön. M-Set. Lu-Len. I Kr siz ~ sise K-Ahl. siss K-Sj. Kr śihś ~ si Kr
1. siis | vn тогда
J veśol aik õli siiᴢ lõbus aeg oli siis (= meie noorpõlves)
J sii jo tuli jürtši-oomnikko siis jõudis juba kätte jüripäevahommik
I i sis kastõ·šmõtta tunnia kase murtšina tuli, siis piäp pereh süüttääɢ ja siis kell kaksteist tuli (see) lõuna, siis tuleb perele süüa anda
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti savipilli põletati ahjus, siis tuli tugev ja ilus
Lu kreslat teχ́χ́ää semperässä, siis saab veittää einää i alkoa, sis kuurma saap tehä lad́d́assi laamits tehakse (reele) seepärast, (et) siis saab vedada heina ja puid, (et) siis saab koorma teha laiaks
Lu kuras piäb hiuttaa, terävä siz leeʙ nuga tuleb ihuda, siis saab terav(aks)
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
P ku miez bõlõ koton, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Kõ se ku latõli entiziä eloja, ni siis sai nagra (Len. 212) kui see pajatas (ladus lugusid) endisest elust, siis sai alles naerda
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või sureb, siis itketakse
2. siis, seejärel | vn потом, затем
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle
Kõ sis häglättii, siiš tšedrättii siis soeti (lina), seejärel kedrati
Lu tämä siz millõõ anti suuta, proššatimma siis ta andis mulle suud, jätsime jumalaga
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis, kui tuldi kirikust, siis söödi
P a ko on perekosa lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ, siz arookaa ajaass kaarõõlõõ aga kui heinakaar(ed) on kaarutatud (laiali laotatud), päike kuivatab (heina), siis aetakse (hein) rehaga kaaretiseks
J eestä peze silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese silmad, siis alles istu laua taha (sööma)
Lu kõrta tšümme tämä ain tšüsü, perää siis jo süäntü (Len. 278) korda kümme ta aina küsis, pärast siis juba vihastas
3. (kui ...), siis | vn (если ...), то
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna lõbusõitu tegema, siis tuleb saaniga minna
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui rebid kärna ära, siis hakkab veri tulema
Lu ku kana munnaa süüʙ, sis piäb nokkaa põlõttaa kui kana sööb mune, siis peab nokka põletama
I kõõs silmäd vaivattii, siz lazzõttii vet̆tee(see) kopeikka kui silmad valutasid, siis lasti vette kopikas
P tšähsiäss, sis piäp tehä (kui) kästakse, siis tuleb teha
4. siis (abisõna, partikkel) | vn же (частица)
J jääkaa siis terveessi jääge siis terveks!
Lu tulõ siiz meile tule siis meile
P millin tämä õli siiᴢ missugune ta siis oli?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
U kui sis kaŋgaz leeʙ milline (kuidas) siis kangas tuleb?
K tahot siä siz mennä tällee tahad sa siis talle (naiseks) minna?
P se ennusab etti med́d́e talo põlõb vällää, vai siz müö vanat kuolõmma see ennustab, et meie talu põleb maha, või siis meie, vanad, sureme
M tšäütii eittsee, sis siäl õppizivad laulamaa vad́d́akkod́d́e lauluja käidi õitsil, seal siis õppisid (nad) laulma vadjalaste laule.
Vt. ka sitte

surmaõlla: surmaella (R-Eur.), pr surmaõlõn, imperf surmaõlin frekv surmata
tuhat sutta surmaelit i sait sata repoa (Eur. 41) tuhat sutt (= hunti) surmasid ja said sada rebast

susi Kett. Len. K L P Pi Ke M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Eur. Ku) sussi ~ sus ~ suhsse Kr Сузи Tum., g suõõ K L M Kõ S Lu Ra J suyõ P suõ L P M Kõ Lu J
1. hunt, susi | vn волк
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi peab ka ulguma
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttuu ~ suõssa peltšääᴢ, a karullõ joutu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus ~ hunti kartis, aga karule sattus
M en tuntõnnu, õliko karu vai susi ei tundnud (ära), kas oli karu või hunt
I eläɢ meeɢ mettsää ühsinä: susi süüʙ ära mine üksinda metsa: hunt sööb (su ära)
M suõᴅ veeväᴅ koirõõ, kuttsuvaᴅ, koiraa viisii ulvovaᴅ hundid viivad koeri (ära), kutsuvad, uluvad koera moodi
I lammaskarjaa tuli susi lambakarja tuli hunt
J niku suõll lekot silmiiᴢ silmad leegitsevad (leegid silmis) nagu hundil
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
M sutta jalgat sööttääᴢ vs hunti toidavad jalad
Ra siä õõᴅ nältšäin niku susi sa oled näljane nagu hunt
Lu miä en õõ susi, em miä sinnua süü ma ei ole hunt, ma ei söö sind ära (= ära mind karda!)
M susi sutta ep söö, a lammaz leeb väliz väärä hunt hunti ei murra (ei söö), aga lammas jääb (nende) vahel süüdlaseks
M kuza sinu isä. susi sei kus su isa (on)? Hunt sõi (ära)
M piεb nii tehä, etti suõt söönnüüᴅ i lampaat terveeᴅ peab nii tegema, et hundid on söönud ja lambad terved
J täüs suõõ tapain, va suõõ ampait ep tappa (ta on) täiesti hunditaoline, ainult hundi hambad puuduvad
J suõõ loonokaa inimin hundi loomuga inimene
Lu mentii susijõõ ajool mindi hundijahile
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist jooksid pisarad nõnda nagu vanal hundil
Lu se on niku ühsluin susi, ku tšen on niku võõno i vähä pajataʙ see on nagu üksik hunt, (öeldakse), kui keegi on nagu aeglane ja räägib vähe
M nüd veeri nii, etti tuli suõ karvaa nüüd pleekis nii (ära), et tuli hundikarva (= pleekis halliks)
2. pl pruuttüdrukud, kõrvased (pruudipoolsed pulmalised) | vn поезжанки (участницы свадебного поезда)
Ra suõd õltii noorikõõ saattajaᴅ, suõt toož laulottii pruuttüdrukud olid pruudi saatjad, pruuttüdrukud ka laulsid
■
Lu ajõttii laivassa poiᴢ, sai suõõ pasportii (ta) aeti laevast minema, sai hundipassi.
Vt. ka ilvessusi

trehvata Li Ra (Lu) trehvõt J-Tsv., pr trehvaan Li Ra J, imperf -azin Li -õzin Lu J sattuda, juhtuda | vn попадать, попасть, случаться, случиться
Lu siin paikkõs trehvõz õlõmaa tuttu ohotnikkõ siin läheduses (siin paigas) juhtus olema (talle) tuttav jahimees
Li trehvazin menemää stanttsaasee juhtusin raudteejaama minema
Ra trehvaad nätšemää sutta (vahel) juhtud nägema hunti
Lu pajattamizõõ pajatattii, a nätšemää en trehvanuᴅ räägiti küll, aga nägema ei sattunud

välizä² P M Kõ I väliiᴢ Lu J väliᴢ P M Po Lu J-Tsv. Ku
1. adv vahel, seas, hulgas | vn между, среди
Lu nurmi õli jagõttu sarkoissi, väliz õltii rajaᴅ nurm oli jagatud sargadeks, piirid olid vahel
P kahs mätšiε i välizä on orko mõist kaks mäge ja vahel on org? – (Perse)
Kõ susi sutta ep söö, a lammaz väliz on vääri hunt hunti ei söö, aga lammas (nende) vahel on süüdi
2. postp. vahel
Lu javomizõõ aikana onõ viĺjä kahõõ tšivee väliiᴢ jahvatamise ajal on vili kahe kivi vahel
Lu luijjee väliz on krupsu luude vahel on krõmpsluu
Lu mill on kahõõ varpaa välis kuiva villi mul on kahe varba vahel konnasilm
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ teil on kõigil nina kahe silma vahel
M kah̆hõõ sõa välizä õli oli kahe sõja vahel
■
M miε tätä silmii väliz näin, a enäp en nähnü ma nägin teda vilksamisi, aga rohkem ei näinud.
Vt. ka välillä

väärä¹ Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J I (Ra) vεärä L P vääri Kõ väär J-Tsv. wehra Kr, g väärää Lu Li J
1. kõver, viltune | vn изгибистый, кривой, косой
L irsi õli vεärä palk oli kõver
M ai ku täll on vääräd jalgaᴅ, täm on vääräjalka oi kui kõverad jalad tal on, ta on kõverjalg
L nuorikõll nenä vεärä pruudil on nina kõver
I se on väärä peentäre, piäp tehäg õikõa peentäre see on kõver peenar, tuleb teha sirge peenar
M väärä tee kõver (~ käänuline) tee
P vεärä silmä kõõrdsilm
J špeiliä b mitä väärissä, ku enellez näko väär peeglit pole põhjust süüdistada, kui endal nägu kõver
2. süüdi, väär, vale, ebaõige | vn виноватый, виновный, подложный, ложный, неверный
P tšen jääʙ väärässi, tšen õikõassi kes jääb süüdi, kes õigeks (kohtus)
M susi sutta ep söö, a lammaz leeb väliz väärä hunt hunti ei murra (ei söö), aga lammas jääb (nende) vahel süüdi
M leed väärä jääd valelikuks
Lu ühs ain on väärä, ku kahsi tappõlõʙ üks on alati süüdi, kui kaks (meest) kaklevad
Lu ep piä väärissää, ku izzee õõd väära pole vaja (teist) süüdistada, kui ise oled süüdi
Lu meespool on kõvõpassi väär ku naispool (kui riieldakse, siis) mees on rohkem süüdi kui naine
J miä n õõ nii paĺĺo väär, kui paĺĺo siä minnua sõitõᴅ ma ei ole nii palju süüdi, kui (palju) sina mind sõitled (süüdistad)
Lu väärää kulkkuu meni leipämuru leivaraasuke läks hingekurku
Lu vääräll teell, saottii, ku meez jääb nappaamaa (on) vääral teel, öeldi, kui mees jääb napsitama
M väärä-õjaa tšülä küla Mati küla läheduses.
Vt. ka koiraväärä
Vt. ka vääri²