[VOT] Vadja keele sõnaraamat

antaja¹ M, g antajaa vihkude kätteandja (rehe ahtmisel) | vn подавальщик (тот, кто подаёт снопы при садке их на просушку)
antajad õltii enäp lahzukkõizõᴅ vihkude kätteandjad olid enamasti lapsukesed

duumata Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J Ku duumõta Lu duumõt Lu J-Tsv. duumataɢ I tuumata (K-Al.), pr duumaan K P M Lu Li J Ku duumaa I, imperf duumazin K P M Kõ Lu Li J Ku duumõzin Lu J duumazii I mõelda; arvata; kavatseda | vn думать, подумать; задумывать, задумать
M tämä isuʙ i duumaaʙ ta istub ja mõtleb
M duumaa elä duumaa, kaaskoi enäp en tää mõtle või ära mõtle, muinasjutte ma enam ei tea
M a miε duumaan, en i duumaa aga mina mõtlen ega mõtle (midagi välja)
Po mizzess siε duumaaᴅ millest sa mõtled?
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle (räägi)
J piäb duumata, kuhõõ mennä peab mõtlema, kuhu minna
J tämä tääp paĺĺo rohkaap, kui siä duumaaᴅ tema teab palju rohkem, kui sa arvad
Kõ duumaš što on kerääjä, tšen tuli arvas, et on kerjaja, kes tuli
Li miä duumaan etespäi nõissa õppõõmaa üvässi ma kavatsen edaspidi hästi õppima hakata

enäpi¹ Al. Kett. Len. K M Lu J-Must. I enäʙ Len. K U L P M Kõ Lu J-Must. I enäpii L Lu enepii Li J enäpiɢ I
1. rohkem, enam | vn больше
L no ka vaatamma, tšell juttyõʙ on enäp voimaa noh, vaatame, ütleb, kellel on rohkem jõudu
I miε tää enäpis sin̆nua mina tean rohkem kui sina
M pit̆tuutta õli enäp ku lad́d́uutta pikkust oli rohkem kui laiust
I lemmus süätüje i enäp ei tulluɢ kratt vihastas ja enam ei tulnud
2. enamasti, suuremalt jaolt | vn большей частью, в большинстве случаев
M enäp täm laulop siällä, mettsäᴢ enamasti laulab ta seal, metsas
M õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa. kase kõik tehtii pulmaa aigalla enäʙ olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju paha. Seda kõike tehti enamasti pulma(de) ajal

eväᴢ Lu Li Ra J-Tsv. (P M), g evvää Lu eväsee J (kaasavõetav) toidumoon | vn съестные припасы, провизия
M siä meet pittšää matkaa, võta enäp evässä kaasa sa lähed pikale teekonnale, võta rohkem toidumoona kaasa
Lu karjušši võtti evvääkaa sumaa kaasa karjus võttis kaasa koti toidumoonaga

imota Kõ (K-Ahl. K-Salm₁), pr imoan K-Ahl., imperf imozin himustada, tahta, soovida | vn желать, вожделеть
Kõ imota on tahtoa; enäp pajattaaᴢ tahtoa, imota vähä kõõs kuulõᴅ himustada on (= tähendab) tahta; rohkem räägitakse tahta, himustada kuuled harva (vähe millal)
K neitsüeni, ainakoini, isäni imottu miniä, enne miniä esimeine (Lön. 695) rl mu mõrsja, mu ainuke, mu isa soovitud minia, ema esimene minia

ivuᴢ Al. K-Ahl. P M Lu Ra J-Tsv. (Kett. R L Kõ I Kr) ivuuᴢ L (K P J I) ivvuᴢ (Lu) iuᴢ (Ke Po Lu J I Kr) iguᴢ (R-Eur.) juuᴢ [?] (I) hivuᴢ Kõ hiuᴢ Ku (K-Sj. J) Ивуса Pal₁ Ii-reg₁ И́вуса K-reg₂ ühuse Kr, hrl pl ivuhsõᴅ Kett. L P I (Kõ Ra J-Must.) ivuhset K-Ahl. ivuuhsõᴅ K L I ivuχsõᴅ ~ ivuuχsõᴅ P ivukseᴅ (R-Reg.) ivuksad K-Sj. ivussõᴅ Al. Kett. P M ivusset R-Lön. Lu-Len. ivusõᴅ Kett. M Lu Li Ra J ivuset R-Reg. ivusaᴅ M Lu ivuusõᴅ J ivvusõᴅ Lu iuhsõᴅ Po I iuχsõᴅ J iuφsõᴅ (Ke) iussõᴅ Lu igusset R-Eur. juuhsõᴅ (I) hivussõᴅ (Kõ) hiusõᴅ J hiuset K-Sj. Г̧ ïуксетъ Pal₁ iuset ~ ihwuscht ~ ihhust Kr juuksekarv, karv; juus, juuksed | vn волос; волосы
Lu tšülmässä se tuõʙ, ühtkaa ivussa eb õllu pääᴢ, plešši meeᴢ külmast see tuleb, ühtegi juuksekarva ei olnud peas, kiilaspäine mees
J kuss hitolt om puutunnu [= puuttunnu] naisiijõ ivuᴢ kust kuradilt on (siia) sattunud naiste juuksekarv?
J parra ivuᴢ meep šikkõra habemekarv läheb krussi
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange (peast) ilma ette määramata
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ ~ ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
P vaatan kast kaunissa ivuss vaatan neid punaseid juukseid
Lu ivusõd õltii alla põlviee pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Lu plešši inemin tšenell bõõ iussii kiilaspea inimene (on), kellel pole juukseid
M ivusõd õllaz valkõaᴅ, a äpiät ebõõ juuksed on hallid (valged), aga südametunnistust (häbi) pole
M tämä nii kõvassi heittü, ivusõd nõisti pissüü ta ehmus nii kõvasti, (et) juuksed tõusid püsti
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
M häiläb ivusat haijallaa käib (ringi), juuksed laiali
M ivusõd on laskõnu šaadrillaa juuksed on vajunud sorakile
M ku kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi, siis on juuksed vanunud
Lu minuu vunukal on ivusõt tšikkaraᴢ minu lapselapsel on juuksed lokkis
M näd ivusat pissüä niku avupää näe, juuksed püsti, nagu sasipea
Ra kudrid ivusõᴅ ~ Lu tšippur ivuᴢ ~ tšikkar ivuᴢ lokkis juuksed, kähar juus
J arvad ivusõᴅ hõredad (harvad) juuksed
M kõv̆vii guustat paksud ivusõᴅ väga tihedad, paksud juuksed
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
J liigõᴅ ivusõᴅ ~ võõrad ivusõᴅ valejuuksed
M kunnõ irte ivuzila .. (Al. 48) rl kuni (olen) lahtiste juustega (= kuni olen veel neiu, vallaline) ..
Lu miä menin ivusõõ leikkaajal ma läksin juukselõikaja juurde
J ivusõõ tolkka ~ ivuᴢ butšk juuksesalk
■
Lu ivusõõ lõikkaaja õielõikaja (taimekahjur); sajajalgne.
Vt. ka irti-ivuhsõᴅ, süntü-ivussõᴅ, tšikkarivuᴢ

joonitõlla K M Lu (Kett. Li Ra J) juonitõlla (K L P) joonitõll Lu J-Tsv. joonitõllaɢ I (Ma) joonitella (Ja-Len. J-Tsv. Ku), pr joonittõlõn M Lu J-Must. joonittõõn K M Lu Li J juonittõõn K joonittõõ I Ma joonitteen J-Tsv., imperf joonittõlin Kett. K M Lu Li J juonittõlin P joonitttõlii I joonitttõl̆lii Ma joosta | vn бежать, бегать
K jänez joonittõõp tšülää möö jänes jookseb mööda küla
M ai ku valab vihmaa, niku vartaassa, a näväd joonittõõvaᴅ vettä möö oi, kuidas valab vihma nagu oavarrest (vardast), aga nemad jooksevad mööda lompe (vett)
M miä nii kõv̆vii joonittõlin, etti enäp heŋkiä en saa ma jooksin nii kõvasti, et hing on kinni
Lu ep piä joonitõlla nii kaugaa ei tohi nii kaua (väljas) joosta
Lu kõik sammuttavat palloa i joonittõõvaᴅ kõik kustutavad tulekahju ja jooksevad (ringi)
Li õpõzõt pantii kammittsaa, esijalgõt pantii, jot õpõn ei joonittõllõiᴢ hobused pandi kammitsasse, esijalad pandi, et hobune ei jookseks (ringi)
J joonittõõ, kuniz õõt peen; kazvoᴅ, eb le·e aika joonitõll jookse, kuni oled (veel) väike; kasvad (suureks), (siis) pole (enam) aega (ringi) joosta

ka K L (emfatiseeriv partikkel) | vn -ка (эмфатическая частица)
L õmpõõp tämä kaugaa, siz ajattyõʙ: la ka lähen miä õnnõa õttsimaa ta (= rätsep) õmbleb kaua, siis mõtleb: las ma õige lähen õnne otsima
K ajattõõʙ: kui kaugaa miä nõõn ühsinää elämää, la ka miä naisiun mõtleb: kui kaua ma (ikka) üksinda elan, las ma õige võtan naise
K la ka vaatan laŋgoo rihtä (Al. 53) las (ma) õige vaatan langu tuba
L no ka vaatamma, tšell juttyõʙ on enäp voimaa no vaatame õige, kellel, ütleb, on rohkem jõudu

kleiveri K-Ahl. M S (P) kleiver M kleeveri M Kõ I kleever ~ kreeveri M kleveri P, g kleiverii: kleverii P ristikhein | vn клевер
P senie iess piti tällie tehä tüötä: väittää valua, tšüntää, kleiverii väittää selle eest tuli talle (= mõisnikule) tööd teha: sõnnikut vedada, künda, ristikheina vedada
M retelid õltii enäp kleiveriä vartõ (rõugu)redelid olid rohkem ristikheina jaoks
I leiväd võõttii [= võtõttii] nurmõlta, kleeverid võõttii viljad võeti põllult, (ka) ristikhein võeti
Kõ valkõa kleeveri i kaunis kleeveri valge ristikhein ja punane ristikhein.
Vt. ka maa-kleiveri

lad́d́uuᴢ K P M J lad́juuᴢ (Kett.) lad́d́uᴢ P Lu Li J-Tsv. (M) lad́d́us J-Tsv. ladd́us ~ lad́us K-Ahl., g lad́d́uu M Li lad́juu Kett. lad́d́usõõ Lu J-Tsv. laius | vn ширина
Li lad́d́uu poolõssa meil on suuri rihi laiuse poolest on meil suur tuba
J lavvõll on arššinaa lad́d́uᴢ laud on arssina laiune (laual on arssina laius)
M pit̆tuutta õli enäp ku lad́d́uutta pikkust oli enam kui laiust
K kõm vaassaa õli lad́d́uutta kolm vaksa oli laiust
M uhs on metraa lad́d́uutta uks oli meetrilaiune
M vöö õli sõrmõõ lad́d́utt vöö oli sõrmelaiune
M sargaa lad́d́uutta õli arkkamussa kuus põlluriba oli sammu kuus lai
Li eväd õõ ühtä lad́d́utta (need) ei ole ühelaiused
Lu miä lissään lad́d́usõõ, teen lad́d́õpõssi, lad́d́õtõn ma lisan laiusele (juurde), teen laiemaks
J lad́d́usõõ poolõss kase kaŋgõz ebõõ ahaᴢ laiuse poolest ei ole see kangas kitsas

lanttupää M Lu lanttu-pää Lu fig
1. M ümmargune pea; ümmarguse peaga inimene; Lu suure peaga inimene | vn круглая голова; человек с круглой головой; голован, головач
2. kanapea (unustaja, lühikese mäluga inimese kohta); tainapea, puupea, lollpea | vn человек с короткой памятью, с куриной памятью; мякинная голова
M mokoma lanttupää, ep taho enäp mit̆täiᴅ mälestää niisugune kanapea, ei taha enam midagi mäletada

leevvä Lu lid́d́ä M-Set. lidjä (Kett.) leeäɢ vdjI I, hrl pr 3. p leeʙ Al. Kett. Len. K U P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku lieʙ Al. K R U L P Po Ko ĺeeʙ Kett. leebe M leep Kr leʙ Al. M Po J, (potentsiaalse kõneviisi tunnusega с признаком потенциального наклонения:) -neʙ R S Lu Ra J I lieneʙ Al. R L P
1. olla (tulevikus), tulla, muutuda, jääda; hakata, saada | vn быть (в будущем); стать
Lu kassin piäʙ leevvä üvä sarka, üvä koto siin saab olema hea põllutükk, hea maja
I miä tänä voona läz̆zii, a tulavoona tah̆hoo õllaɢ terveenä, leeäɢ terveenä tänavu ma olen haige, aga tuleval aastal tahan olla terve
I eb leek kuhõp pannaɢ ei ole, kuhu panna
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
Lu et tee tüütä, eb leene i süüvvä (kui) sa ei tee tööd, ei ole ka (midagi) süüa
Lu alusõl eb leene õnnia, ku inemiin alusõš tširrooʙ purjelaeval ei ole õnne, kui inimene laevas kirub
M kui on van̆naa ja uuvvõõ jouluu välillä puut härmäzä, siz leeb marjavoosi, i taramarjaa i mettsämarjaa, kõikkõa leep paĺĺo kui jõulu ja uusaasta vahel on puud härmas, siis tuleb marja-aasta, nii aiamarju kui ka metsamarju, kõike tuleb palju
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
Lu tänävä õltii lassa risittämäᴢ, leevvä rissijäizeᴅ täna käidi (oldi) last ristimas, tulevad ristsed
J kase paari jo on tšihlõᴢ, tšiire leevvä pulmõᴅ see paar on juba kihlatud, varsti tulevad pulmad
I kõhta leep talvi varsti tuleb talv
I miä ih̆hoo, nämäd leevät teräväᴅ ma ihun (nuga ja saagi), need saavad teravaks
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline (abimees), siis ma saan vist tööga valmis
M mee parõp mak̆kaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
Kõ vaata, mitä seness leeʙ vaata, mis sellest saab (tuleb)
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul toob lehm neljanda vasika (mul tuleb lehm neljandat korda lüpsma)
L maa lieneb rautõnõ, a taivaz lieb vahtšinõ (muinasjutust:) maa muutub raudseks, aga taevas vaskseks
K mat́o ku kazvaʙ, leeʙ mokom niku emä kui Matjo kasvab, tuleb samasugune nagu (ta) ema
S leeʙ naizikko saab abielunaiseks
L lienen lidnaza alkoi kantajanna hakkan linnas küttepuude kandjaks
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa mul hakkab temata igav, ma olen temaga harjunud
Lu leed läsivä terve voosi oled terve aasta haige
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
M miε leen üφsinää ma jään üksi
M sillõ kõikk leep prostittu sulle antakse kõik andeks
Li elä märnä, leeb ohto märnää ära karju, küllalt on (juba) karjutud
2. pidada, sunnitud olla | vn надо, должен (со связкой ‘быть’ в будущем времени)
L lieb mennä mettsεä obahkaa tuleb metsa seenele minna
L lieb minuu manaχann õlla kõikk itšä ma pean kogu elu munk (mungana) olema
Kett. sinuu leep pesä sa pead pesema
■
K mitä leeb õli karjušill tšäezä karjusel oli midagi käes
L mitä lieb lutši, mokomat sõnaᴅ juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha (= välimusest märgata), et poiss jääb haigeks
J se on mikä lep tšud́esa see on mingi(sugune) ime
M mikä leeʙ kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda
S tšel leep tuli narvass keegi tuli Narvast
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni eit läks sel ajal kuhugi
K siä ku b lie tahod mennä tšäümää enelleez nuorikkõata (Al. 10) sa tahad vist endale noorikut kosima minna?

mamka P M, g mamkaa P M amm | vn кормилица, мамка
M meiltä tšäütii petteriisee mamkann, imetättii lahsaa herrolt meilt (= meie külast) käidi Peterburis ammeks, imetati sakste lapsi
M mamkalõõ õsõttii jõka päivä puteli õlutta, etti õl̆lõis enäp piimää ammele osteti iga päev pudel õlut, et oleks rohkem piima

meeli Kett. K R-Eur. M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr (Len. R-Lön. P) meeĺi J mieli R-Reg. L P J (K R-Lön.) meel M Kõ Lu miel P miili Kõ-Len. Kl-Set., g meelee M Lu J meeĺee ~ meeĺe J meele R-Eur. mielee P
1. meel, mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
M üvä, tšell on paĺĺo meeltä pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
Ra sel inemizel rohkap õnnia mitä meeltä on pääᴢ sel inimesel on rohkem õnne kui mõistust peas
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ kk habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Li jumal eb antannu meeltä jumal ei andnud mõistust
Li emä annaʙ lahzõl nännää suhõõ, a meelt ep paa pähääsee vs ema annab lapsele rinna suhu, aga mõistust ei pane pähe
M mee parõp makaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
J murhõss ävitti meeĺe murest kaotas mõistuse
M meeli jo meni alaᴢ mõistus on (vanadusest) juba alla käinud (= nõrgaks jäänud)
Lu se inemin on vähäizee meelelt laŋkõnuᴅ see inimene on natuke puuduliku mõistusega
M täm eb elä õmall meelellä, tällee kui juõllaᴢ, täm nii tantsiʙ ta ei ela oma mõistuse järgi: nagu talle öeldakse, nii ta teeb (tantsib)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma aruga nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
L pittšä ivuuᴢ, a lühüd mieli vs pikk juus, aga lühike aru
Lu meeltä paaᴅ õpetad (paned mõistust pähe)
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
Ra suurõõ meeleeka meeᴢ, ku on suur loba tark (suure mõistusega) mees, kui on suur laup
J vähä meeĺekaa vähese aruga
J ize noor, a vana-rahva meeli pääᴢ ise noor, aga vanarahva mõistus peas
R et kuttšun naista nagretšissi, meessä meele poolikassi (Eur. 37) rl (sa) ei nimetanud naist naerualuseks, meest poolearuliseks
2. meel(elaad), hingelaad, loomus | vn нрав, дух
K vot tämä eli õmaa ilozuukaa i üvää meeleekaa vaat, tema elas oma iluga ja rõõmsa (hea) meelega
J parõttakaa meeltä (Must. 152) parandage meelt
3. meel(eolu), tuju | vn настроение
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa tuju heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse tuju heaks, aga pahale tehakse pahaks
M näd jo täll meeli vähäneʙ näe, juba tal tuju langeb
Lu millõ tuli üvä meeli ma muutusin rõõmsaks (mul läks meel heaks)
M tänänn millõ on aivoo üvä meeli täna on mul väga hea tuju
M piäp tällee antaa üv̆vää meeltä teda tuleb rõõmustada
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin!
I tämä niku üv̆vää meelee tuli ta nagu rõõmustas (= muutus rõõmsaks)
Lu miε õlõn üviz meeliiᴢ, jott tulitta mul on hea meel, et tulite
M lahs nii õli üvil-meeliä lapsel oli nii hea meel
M miä sen̆nee tein üvässä meelessä ma tegin seda heast meelest
J tein üvää meeleekaa tegin rõõmuga (heameelega)
M võtti üv̆vii meelii vassaa võttis heameelega vastu
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab palju, naerab heast meelest
Lu mill on paha meeli, što en kerkinüd ommaa aikaa mennä, müühässüzin mul on paha meel, et (ma) ei jõudnud õigel ajal minna, hilinesin
K ku sikaa näed unõᴢ, siz on pahaa meeltä kui siga näed unes, siis tuleb pahandust (on paha meelt)
J mitä õõtta suruilla suilla, mitä meelille pahoillõ rl miks olete murelike suudega, miks pahas tujus (pahal meelel)?
Kõ jäi paχχoisii meeliise (tal) läks tuju halvaks
J nain alõizõ meeleka tuli kalmoilt kotto naine tuli haleda meelega kalmistult koju
P paĺĺo mesi mielii maailmaa tõi rl tõi maailma palju rõõme (mesimeeli)
J raskaa meeli mure (raske meel)
4. meel, tahtmine, soov | vn (по)желание
P mill eb õlõ mielee perälliine mul(le) ei ole (see) meele järele (meelepärane)
Li millõ näüttiiʙ, on minuu meelee mukainõ mulle meeldib, on minu meele järele
J õpõnõ ebõ·õ tämä meelt müü hobune pole tema meelt mööda
M söö, mikä on meeltä möö söö, mis on meeltmööda
K eväd mennü üχtee mielie (nad) ei jõudnud üksmeelele
5. mõte, meel | vn мысль, замысел
Lu meeli on kõikkia selväp mõte on kõigist kiirem
Lu miä tänävä üül en pannut silmää tšiin, kõikõlaiz meelet tultii makkajõᴢ täna öösel ma ei saanud (pannud) silma kinni, igasugused mõtted tulid lamades
Lu milla nõis nii meeli põlõmaa, sinne piäb mennä mul tekkis vastupandamatu mõte, (et) tuleb sinna minna
Lu täl ain laulud meeleᴢ tal on aina laulud meeles (= mõttes)
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles (= mõttes), see joobnul on keelel
6. mälu | vn память
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli (ma) ei mäleta, unustan ruttu (kohe), mul on kehv (lühike) mälu
■
P nii on pimiä, menet tšäzii mielii on nii pime, (et) lähed käsikaudu
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõʙ vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M ved́ mennäz jo i meeled mettsää (vanadusest) läheb juba mõistuski segi
Lu miä vaatan, sill on meeled va mettsää ma vaatan, (et) sul on mõtted üha laiali
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
J tuli meelee (ta) rahunes (= kogus ennast, sai enesevalitsuse tagasi)
J meeli tšäüp ümper pea (mõte, mõtted) on segi
M mennäz jo meeled mettsää mälu hakkab juba nõrgenema
Ja kammarii johsos [= johsas] üvil meeliä lahzet (Len. 242) lapsed jooksevad rõõmsalt kambrisse
P tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik hea tujuga koju
P ep tuõ kõikki mieliesie kõik ei meenu (ei tule meelde)
M ep kuiniiᴅ johu meelee juõlla kuidagi ei tule meelde öelda
Lu miä sill johutan meelee, jott siä ed unohtaisiiᴢ ma tuletan sulle meelde, et sa ei unustaks
J tulõta millõõ meelee tuleta mulle meelde
Lu bõõ i meelezä pole meeleski
J tee tüü väĺĺää, kunis seizob meeĺeᴢ tee töö ära, kuni seisab meeles
M miä piän meelezä ma pean meeles
J jo nee on mentü silmiissä, vaa bõõ mentü meelesse rl need on juba silmist läinud, kuid pole läinud meelest
M vot ku unostin, vot ku meni meeless mettsää kase sõna vaat, kuidas unustasin, vaat kuidas see sõna läks meelest ära
J meelelt laŋkõma ununema.
Vt. ka lahsomeeli, paha-meeli

mekkiä J-Tsv., pr mekin J, imperf mekkizin J mekkida, maitsta, proovida | vn отведывать, отведать, пробовать, попробовать
meki, miltäim maku kazell viinõll on meki, missugune maitse sellel viinal on
et siä enäp toomuzia meki ei maitse sina enam külakosti!
Vt. ka maisata, maissaa, maistaa, maistata, maistõlla, maisõlla

mälestää M Kõ S (Ja), pr mälestän M Kõ S Ja, imperf mälestin M
1. mäletada | vn помнить, запомнить
M mälestän pikkaraizõõ lauluu mäletan (üht) väikest laulu
M kaaskoo pajattaa miä en mälestä muinasjutte (rääkida) ma ei mäleta
M miä tälle kaz̆zee tein vihuttaa, nõõb õm̆maa iä min̆nua mälestäm̆mää ma tegin selle talle vihuti, (nii et) mäletab mind kogu oma elu
M kõikk lahzõd mälestimmä üvälee tätä kõik lapsed mäletasime teda heaga
M nii on prokutoo, eb mälestä ipo ilmoja kk on nii totter, (et) ei mäleta ilmast ega maast
M mokoma lanttupää, ep taho enäp mit̆täiᴅ mälestää kk niisugune kanapea, ei taha enam midagi mäletada
M on tohopää, vähä mälestäʙ kk on pudrupea, mäletab vähe
M en mälestä, kõrraz unostan, milla on lühüᴅ meeli kk (ma) ei mäleta, unustan otsekohe, mul on lühike mälu
M mill on puusta pää, en mälestä kk mul on tühi pea, (ma) ei mäleta
2. meeles pidada, meelde jätta | vn запоминать, запомнить
M piεb mälestää, tšellee mikä piεp tuuvva peab meeles pidama, kellele mida peab tooma.
Vt. ka mälehtää

no¹ K U L P M Kõ Lu Ra J I Ku noo M nu Kr noh, no | vn ну
K no mentii nävät tõin kõrt võõrazii noh, läksid nad teine kord võõrusele
P no laa miε issuun noh, las ma võtan istet
I no kõittši noh, (ongi) kõik
M no vot sis siunattii noorõᴅ no vaat siis õnnistati noorpaar(i)
L no ka vaatamma tšell juttyõb on enäp voimaa no vaatame õige, kellel, ütleb, on rohkem jõudu
Lu no nii, õsõttii, õsõttii nojah, osteti, osteti
■ (liitunult järgneva adverbiaalse sidesõnaga в составе композиты:) J noku müü kiittsõzimm lõõkull nii ah-hah no kui meie kiikusime kiigel, siis – ahhaa! (= siis alles oli kiigutud).
Vt. ka naa¹, noh, noka, noko, nooᴅ, nõh

nõkõn M Kõ nõkõnõ M Kõ (Kett. P S) nõkõnee K-Ahl., g nõkõzõõ nõges(ed) | vn крапива
M taraz ad́d́aa tüvenn nõkõn kazvaʙ aias tara juures kasvavad nõgesed
M paĺĺo nõkõzia, enäp ku markofkaa (peenral on) palju nõgeseid, enam kui porgandeid
P ku nõkõzõt põlõttavaᴅ, sis tulõvad muhgoᴅ kui nõgesed kõrvetavad, siis tulevad kublad
M nõkõzõd on tšöhässi maai·lmaa üväᴅ nõgesed on köha vastu ilmatu head
M nõkõzõõ põõzaᴢ nõgesepõõsas.
Vt. ka rautanõkõn

näko K P Lu Ra J näkö M J Ku (Lu) ńäko K-Ahl. P M ńako Kett. L P M (K Pi Lu vdjI) Ня́ко Pal₁ K-reg₂ Някъ Pal₁, g nägoo Lu J näguo P nägo J nägöö ~ näğgöö M ńagoo Kett. ńağgoo M vdjI nägu | vn лицо
L ku venttsaa vietii, nuorikõll ńako õli katõttu kui laulatusele viidi, oli pruudil nägu (kinni) kaetud
J näko paizõttunnu nägu (on) paistetanud
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
M tämä on muudra nägöltä ta on näolt imelik
M tällä tänänn on näko niku kõltakukka ta on täna näost kollane (= ta näeb täna väga halb välja)
J tšen silt on nii nägoo määlinnü kes on sul nii näo üles löönud?
J täll ebõllu enäp õma näkkoa (pääᴢ) tal polnud enam oma nägu (peas) (= ta oli nii endast väljas)
P lahs õli emεä ńakua laps oli ema nägu
M ovat kõikk velled i sõsarõd ühtä näk̆köä niku kahs tilkkaa vettä kõik vennad ja õed on ühte nägu nagu kaks tilka vett
Ku linnuumerkid näöᴢ tedretähed näos
M ruikoo rikottu näkö rõugearmiline nägu
J miä sillõõ näkkoo sültšiin, ku siä nii petteeᴅ ma sülitan sulle näkku, kui sa nii petad
J süäntü de vudmõs tõiss näkkoa müü vihastas ja virutas teisele vastu nägu

nännä P M Kõ Lu Li I (Kett. L Ma) nänne M Lu J (Ra) nänn J-Tsv., g nännää Lu J nännee M Li nän̆nää [sic!] Ma
1. (naise) rind | vn (женская) грудь
P itkuri-laχs enäp nännää imeb mamalt ko vait-tši laχsi nuttur laps imeb emalt rohkem rinda kui vaikne laps
Lu pojokkõizõlõ ain nännää imetettii poisikesele anti aina rinda (imeda)
Lu miä annan lahzõl nännää ma annan lapsele rinda
Lu miε jo võõrotin lahzõõ nännässä poiᴢ ma juba võõrutasin lapse rinnast (ära)
M on naizikko rihezä, a nännät kujal (Len. 267) mõist naine on toas, aga rinnad õues? (– Aampalk)
L nuorikkõ on ilma nänniittä pruudil on madal rind (pruut on ilma rindadeta)
M nännää pää ~ J nännää nuppu rinnanibu
2. nisa (loomal) | vn сосок (у животных)
Li utaraza on nellä nännää udaras on neli nisa
J nänne verte, tõinõ vettä rl nisa verd, teine vett
M mõnikkaal sigal on neĺĺitõššimii nännii, kahstõššimii i tšümmenii i kummal kui mõnel seal on neliteist nisa, kaksteistkümmend ja kümme ja kuidas kellelgi
M neĺĺä meessä ühtee aukkoo kusõvat. lehmää nännät (Set. 18) mõist neli meest kusevad ühte auku? – Lehma nisad
3. lutt | vn соска
Lu nännä laafkass õsõttii lutt osteti poest
■ P M Lu Ra koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
I koiraa nännää kakulla lutisattii i annõttii kas kakku koiralõõ odraiva vajutati kakuga ja (siis) anti see kakk koerale.
Vt. ka koiranännä, reziŋka-nännä
Vt. ka nänni, nännü

ohkia J-Tsv., pr ohgin J, imperf ohkizin J
1. ohkida | vn вздыхать, охать
hülkä, ved em või enäp kuunõll sinu ohkimisiit jäta järele, ma (ju) ei või enam kuulata su ohkimisi
2. oiata, ägada, soiguda | vn стонать, охать
ohgib läzüss oigab haiguse pärast
vaile tuli lässüü, ku nii nõisi ohkimaa jäi vist haigeks, et hakkas nii ägama.
Vt. ka ohkaa

opõzõõvargaᴢ M opõzvargaᴢ Kõ opõizõvargõᴢ (J-Tsv.) hobusevaras | vn конокрад
M opõzõõvargaᴢ, enäp mustalaizõd vargassivad opõzii hobusevaras, enamasti mustlased varastasid hobuseid
J mehed on armõttomassi lüütü opõizõvargõss mehed on armutult peksnud hobusevarast

pesolohana M = pesu-lohaŋka
pesolohana, pit̆tuutta õli enäp ku lad́d́uutta, i nellä jalkaa õli alla pesupali, (sellel) oli pikkust rohkem kui laiust ja neli jalga oli all

pituuᴢ K P M Lu J (Ja-Len.) pit̆tuuᴢ M pit̆tuus Ma pittuuᴢ Lu pituᴢ Li Питуусь Pal₁, g pituu Li pikkus | vn длина
K tehtii kaukalo, aršina õli pituutta tehti küna, arssinapikkune (arssin oli pikkust)
M pesolohana, pit̆tuutta õli enäp ku lad́d́uutta, i nellä jalkaa õli alla pesupali, pikkust oli rohkem kui laiust, ja neli jalga oli all
M jarvigoizjarvi on seitsee kilometria pit̆tuutt Järvikoišjärv on seitse kilomeetrit pikk
Lu butka õli lavvassa tehtü, pittuutta bõllu pit-tšä (talvine) kalastusonn oli lau(d)a(de)st tehtud, pikkuselt ei olnud pikk
M varrõõ õttsa on lõhgattu niku vaasaa pituutta varre ots on lõhestatud umbes vaksapikkuselt
Lu gili on koko laivaa pituutta kiil on kogu laeva pikkune
J linaa pihoo pituuttõ rl linapeopikkune
Li eväd õõ ühtä pituttõ (nad) ei ole ühepikkused.
Vt. ka pitkuuᴢ

reteli Ränk M Lu Li J (Kõ), g retelii Lu Li J
1. (rõugu)redel(id), kärbis (heina v. suvivilja kuivatamiseks) | vn прясло, островье (для сушки сена или яровых)
J tšen juttõõb reteli, tšen juttõõp haasia kes ütleb redel(id), kes ütleb kärbis
Lu retelii päälle on pantu kuivamaa kagraᴅ redeli(te) peale on pandud kuivama kaerad
Lu ärüᴅ lüüvvää, pannaa reteliil ristikhein niidetakse, pannakse redelitele
M retelid õltii enäp kleiveriä vartõ redelid olid enamasti ristiku jaoks
M kleeverii, einää, ernei kuivatattii reteläil ristikut, heina, herneid kuivatati kärbistel
Li meilä ep pantu einiitä aartoo vai retelii meil ei pandud heinu sarda ega kärbistele
2. (hobuse)sõim | vn решётка (в конюшне)
J viska retelisee einä (opõizõlõõ) viska sõime heina (hobusele)
3. (igasugune) võre, redel-võre; reekresla; vankriraam, -redel | vn (различные виды решётчатых приспособлений)
J kanat pakõnõsti retelii takka kanad pagesid (ahju alla) redelvõre taha
J pihlõkkõin lait́oo reteli pihlakane reekresla
Lu vaŋkkurii reteli vankri raam (heinaveol vankripinna laiendamiseks)
4. J-Must. redel | vn лестница.
Vt. ka einäreteli

räpisä (J) räpiss J-Tsv., pr räpizen J, imperf räpizin J
1. ripneda, tolkneda | vn волочиться; болтаться
elähan siä ain räpiz minu helmoiᴢ, ved edõ enäp pikkõrain ära ometi ripne mu hõlmades, sa ei ole ju enam väike
helmoinn alt räpizeb jupk hõlmade alt tolkneb seelik
2. tudiseda, väriseda, vabiseda | vn трястись, дрожать
pääd räpizeväᴅ pead tudisevad.
Vt. ka räpättää¹

skotnikka M, g skotnikaa karjatalitaja | vn скотник
mõizaz enäp õltii skotnikad virolaizõᴅ mõisas olid karjatalitajad enamasti eestlased

süntüä K L P M S Po Lu Li J (Kett. Set. R-Lön. R-Reg. Kõ-Len.) süntüäɢ I, partits schünnent Kr, pr sünnün K M Lu J, 3. p süntüüʙ [sic!] P, imperf süntüzin P M Lu J
1. sündida | vn рождаться, родиться
L naizõll süntü poika, ep süntünnü tütär naisel sündis poeg, ei sündinud tütar
M lahs süntü i täm̆mää õnni süntü laps sündis ja tema õnn sündis
M taarostal toož on nainõ vad́jalain, vad́jakko, maiz on süntünnü külavanemal on naine samuti vadjalane, vadjalanna, Matis (= Mati külas) on sündinud
Li miä õõn kassin süntünnü, miä õõn tätšäläin ma olen siin sündinud, ma olen kohalik (siinne)
I lahsi süntüje maa päälee laps sündis ilmale
S lahzõt süntüzivät saunaa lapsed sündisid saunas
Lu kui lahsi süntü, kõhallaa risitättii kui laps sündis, kohe ristiti
J tämä jo vohmõnn on süntünnü ta on juba lollina sündinud
I eelläaikaa süntüje lahsi laps sündis enneaegselt
K durakkoi ep tšüntää ep tšülvää, ize süntüväᴅ vs lolle ei künta ega külvata, ise sünnivad
Lu povvõl vootta on süntünü (ku on peeni) põua-aastal on sündinud (kui on väike inimene)
J süntümett sündimata
2. sigineda, tekkida, luua | vn появляться, появиться, возникать, возникнуть, получаться, получиться, образовываться, образоваться
M kloppia piti tappaa lõppukuuta, siz näväd eväd nõizõ enäp süntümää lutikaid pidi tapma vanas kuus, siis ei hakka neid enam siginema
J pahnamizi õlgõss sünnüb ruupo pahnamisel tekib õlest (õle)puru
J iski kõrraa, süntü laita rl lõi korra, tekkis laid (= laeva küljelaud)
M kõõz maailma süntü kui maailm loodi
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on niku sirpii terä kui kuu luuakse, siis on nagu sirbi tera
3. juhtuda, toimuda | vn случаться, происходить
J päivää pitkull (= johzull) võip kõik süntüä päeva jooksul võib kõik(e) juhtuda
J tšenni ep tää, mitä võip süntüä tulõvõl voott keegi ei tea, mis võib juhtuda tuleval aastal
J ilm süüt mittäitši ep sünnü ilma põhjuseta ei sünni midagi
J süntü mokom d́eelõ juhtus niisugune asi
4. sobida, sünnis olla | vn подходить (что-то кому-то)
Po tällee siin ep sünnü õlla tal ei sobi siin olla
I maall ep süntünnüm mennäɢ, meni maanalõttsõõ (muinasjutust muti kohta:) maa peal ei sobinud minna, läks maa alt.
Vt. ka süntiä²

süätüä P (Kett. K-Ahl. K-Al. R M-Set. Ja-Len. Lu-Len.) süvätüä (K-Ahl.) süätüäɢ (I), pr süätün K M süvätün K-Ahl., imperf süätüzin P M = süäntüüssä
I lemmus süätüje i enäp ei tulluɢ kratt vihastas ja enam ei tulnud
I rõhgaa süätüjee vihastas kõvasti
P siε süätüzid minuu pεälie sa said minu peale vihaseks
P mitä siε süätüziᴅ miks sa vihastasid?

tahtoa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (U Ja V Po Ra Ku Kr) tahtua K L P Kõ S Po Lu tahtoaɢ I (Ma) tahtuaɢ I, pr tahon Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J Ku Kr tah̆hoo I Ma tahun ~ taon Kr, imperf tahõn Kett. U M tah̆hõõ I tahtozin P Lu Li J Ku
1. tahta, soovida | vn хотеть, желать
L suojõtõlla tahomma tahame (end) soojendada
U miä tahon viinaa, a tämä tahob õlutta mina tahan viina, aga tema tahab õlut
M mokoma lanttupää, ep taho enäp mit̆täiᴅ mälestää niisugune vilets pea (kaalikapea), ei taha enam midagi mäletada
M emä õssi millõõ plat́iᴅ. mokomaᴅ miltiziä miä tahõn ema ostis mulle kleidi. Niisuguse, millist ma tahtsin
J miä meen kattsomaa, miltin lehmä on i ku paĺĺo nämä tahotaa ma lähen vaatama, milline lehm on ja kui palju (raha) nad (lehma eest) tahavad
P tämä tahop paĺlo petellä ta tahab (= talle meeldib) palju valetada
Li miä tahon sillõ üvvää ma soovin sulle head
2. impers tahta, vajada, vaja olla | vn нуждаться, требовать
J algõttu tüü tahob lõpõttõmiss alatud töö tahab lõpetamist
J pöllü tahop pühtšimiss tolm tahab pühkimist
3. (märgib seda, et põhiverbiga väljendatud tegevus oleks peaaegu toimunud | vn обозначает то, что выраженное основным глаголом действие было близко к осуществлению, могло бы совершиться)
M koorma tahtõ kukõrtua koorem pidi peaaegu ümber minema
U miä tahõn nõisa läsimää ma pidin peaaegu haigeks jääma.
Vt. ka tahtaata, tahtaussaɢ, tahtauta, tahtouta

treebata S (M), pr treebaan S, imperf treebazin nõuda | vn требовать
M siiz enäp treebõttii jo sinussa siis nõuti sinult juba rohkem
S siiz rissintsä treebaaʙ, što antagaa noorikkõ neilee siis ristiisa nõuab, et andke pruut neile.
Vt. ka trebõta, treebutta

turvota M Po (Kett. K-Ahl.), pr turpooʙ K M Po, imperf turpozi Kett. turpoᴢ M turbuda, turduda, paisuda | vn набухать, набухнуть, разопревать, разопреть
M paa kaukolo rässää tilkkõõsõõ, la täm turpooʙ pane küna räästa tilke alla (tilkesse), las ta turbub
M kui on kapusslännikko kuivõõnnu, sis täm piäp panna turpoomaa, val̆laa vettä, kunnis täm turpooʙ, etti enäp eb nõisõis vootamaa kui kapsaastja on kuivanud, siis tuleb ta turduma panna, valada vett (sisse), kuni ta turdub, et enam ei hakkaks läbi jooksma
M lännikollõ piäp kaugaa turvota, a per̆rää turpomissa sis lännikko piäb autoa astja peab kaua turduma, aga pärast turdumist, siis tuleb astja (puhtaks) hautada
M roopalõõ piäp kaugaa autuuta, la üv̆vii turpoovaᴅ suurimaᴅ puder peab kaua hauduma, las kruubid paisuvad hästi
M erneed alkavat turvota herned hakkavad (vees) paisuma
Po ku tehtii talkkunaa kagra-javossa, kagrad valattii vìell, siis turpoovaᴅ kui tehti kama kaerajahust, (siis enne) kasteti kaera(tera)d veega (märjaks), (et) siis paisuvad.
Vt. ka turpoossa, turpoussa

tõkuttaa L P M (K) tokuttaa Lu (J Ku), pr tõkutan K, imperf tõkutin P M tokutin Lu maha pillata, kukkuda lasta | vn ронять, уронить, упустить
Lu miä tokutin tarõlkaa maal ma pillasin taldriku maha
M enäp koormaat tõkutõttii einää maalõõ enam kui koorem heina lasti (vedades) maha kukkuda
M tõkutin silmää lasksin silma (vardalt) maha joosta
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ kk pillasid põlle eest, teed tüdrukuna lapse

vaittši P vaikne | vn спокойный, тихий
itkuri laχs enäp nännεä imeb mamalt ko vaittši laχsi nutja laps imeb rohkem ema rinda kui vaikne laps

vajaa K L P vaj̆jaa M I Ma vajjaa Po Lu Li vaja J-Tsv.
1. vaja, tarvis | vn нужно
P tälle on d́eŋgoi vajaa tal on raha vaja
M sõp̆paa vaj̆jaa õssaa riiet on vaja osta
M elä ahata, vai sillõõ enäp kõikkõa on vaj̆jaa ära karju, või sulle on kõige rohkem vaja!
Po rissintsä annap kui paĺĺo näilee vajjaa ristiisa annab, kui palju neil on vaja
P ko lieb vajaa ni küll tämä tulõʙ kui on vaja, küll ta siis tuleb
2. puudu, vajaka | vn нехватает
P kuollutta idgõttii, tšell õli vajaa tätä surnut itketi, kellel oli temast puudus
Lu vähä vajjaa, stokan eb õõ täün natuke on puudu, klaas ei ole täis
Lu sinne on vähä vajjaa tšümmee kilometraa sinna on vähe puudu kümnest kilomeetrist (~ sinna on peaaegu kümme kilomeetrit)
Lu kõlmia minuttia on vajjaa ühessämässä tunnissa kolm minutit puudub kella üheksast

valta K P M V Lu Ra J (Kett. R-Eur. Ja-Len.) valt J-Tsv. Ва́лда ~ Ва́льда Pal₁, g vallaa R M Lu Ra J
1. vald (sageli mõisast ja selle juurde kuuluvatest küladest koosnev administratiivne piirkond) | vn волость (административный участок, в состав которого обычно входила мыза и принадлежащие ей деревни)
K vallall õlivad üheᴅ saappugaᴅ kauniiᴅ, mõiza herra õli õssannu vallalõõsõõ vallal olid ühed saapad, punased, mõisahärra oli ostnud vallale
J paĺĺoko eläiit on ted́d́e vallõᴢ kas teie vallas on palju inimesi (elanikke)?
P tšülä väitäp tšüüneliisee, valta vettä valkamaa rl küla veab pisaraisse, vald (silma)vett valama
R tervehütit tüttäreä, vallaa naisia vanoja (Eur. 37) rl tervitasid tütarlapsi (tütreid), valla vanu naisi
J elä lüü tšülää kujalla, eläko vallaa vainiolla rl ära löö küla tänaval ega valla vainul
M kane tšüläd õltii veĺikaa tšül̆lää valtaa need külad olid Velikkä küla vallas
M mativõõ õli itšäpäivää valtaa Mati küla oli Itšäpäivä vallas
2. valdus, (kellelegi kuuluv) ala | vn владение
Lu kõhtsõl õli kunikaa valta i herrvalta Koskisel oli kroonuvaldus ja mõisnikuvaldus
P χerraa vallaza enäp kõikkia täm tiep tüötä (meie) mõisnikuvalduses teeb tema kõige rohkem tööd
J maama õli χerraa vallass ema oli pärit (Jõgõperä) mõisniku valdusest
J kunikaa valta kroonuvaldus (Jõgõperä küla see osa, mis kuulus kroonule)
3. võim, voli, meelevald | vn власть
Ja tulimma kittai lidnaa, eŋglanni valla alla lidna gonkong (Len. 239) tulime Hiina linna, Inglise võimu all (olevasse) linna Hongkong
K maoo vallaz on on mao meelevallas
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
4. Pal₁ jõud, jaks, tugevus | vn мочь.
Vt. ka esivalta, herravalta, kunikaavalta

vartõõ K M Kõ Ra I vartee K-Ahl. vartyõ L P vartõ M Kõ Lu Li J I varte Ja-Len. jaoks, pärast, tarvis | vn для
M tarelkad õltii võõraita vartõõ taldrikud olid (ainult) võõraste jaoks
I jõk̆kainõ tõi entä vartõõ alkoja igaüks tõi enda jaoks küttepuid
I jagõmmak kasta piimää kõittšia vartõõ jagasime seda piima kõigile (kõigi jaoks)
M retelid õltii enäp kleiveriä vartõ redelid olid enamasti ristiku jaoks
M kaŋkaizia sõp̆põita vartõ õli paalikka linase pesu jaoks oli kurikas
Lu kase viĺjä on pantu javattamissa vartõ see vili on pandud jahvatamise jaoks
M a med́d́ee pääᴅ mitä vartõ on annõttu aga mille jaoks on mei(l)e pea(d) antud!
J emmä tulnõ süümiss vartõ rl me ei tulnud söögi pärast
M kase on min̆nua vartõõ suur alu, suur abida, mitä siä minuu päälee turhaa pajatiᴅ see on minu jaoks suur solvang, mis sa minu peale tühja rääkisid.
Vt. ka vart, vartaa

voosi Kett. Len. vdjL K M Kõ S Ja V Lu Li Ra J vdjI I (Ränk Pi Ku) vuosi L P M (K U V) vooᴢ Lu J voos M Lu vuos P Во́зи ~ Вуо́зи Pal₁ Воси Tum., g vovvõõ K I vuvvõõ K M vuvvyõ L P voovvõõ Lu J voovõõ J I vuuvvõõ M Kõ Lu vuuvve Lu vooõõ Lu Ra J vooõ J-Tsv. I voohee Ku aasta | vn год
L mill õli tšümmie vuotta ma olin kümneaastane
L babuška pεälie saa vuvvyõ õli vanaema oli üle saja aasta (vana)
Li mõnt teill on vootta kui vana (te) olete?
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M õlin viizii voozii ühezä paikkaza olin viis aastat ühes kohas
U miä jo enäp ku nellätšümmed vuotta en pajattannu enam kui nelikümmend aastat ma ei rääkinud (vadja keelt)
M kahstõ·ššõmõtt vootta tšäütii eittseesee kaheteistkümneaastaselt käidi õitsil
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)
Lu mikä voosi, se pahõp ain mida aasta edasi, seda halvem
Lu näväd õllaa ühtä vootta nad on üheealised
M meńä voon õli kehno voosi möödunud aasta oli kehv aasta
U menjää voon ävizi kagra möödunud aastal hävis kaer
Lu tänä vootta tänavu
Lu tulõval vootta ~ M tõizõll vootta tuleval aastal
Lu povvõl vootta on süntünü (väikest kasvu inimese kohta öeldakse:) on sündinud põuasel aastal
Lu musikkaa varenja kestäp tervee vuvvõõ mustikakeedis säilib terve aasta
Lu ku tšako tühjäz mettsäs kukuʙ, sis tääp köühää vootta kui kägu kukub tühjas (= veel raagus) metsas, siis ennustab kehva aastat
Lu on üvä tulo vooᴢ on hea vilja-aasta
J vihma voosi vihma-aasta
J pouta voosi põua-aasta
M ku eezä uutta joulua ovat puuᴅ härmääᴢ, siis see leeb marja voosi kui enne uut aastat on puud härmas, siis tuleb marja-aasta
Lu voovvõl jo ol loppu, a tüül loppua ep tulluᴅ aastal on juba lõpp, aga tööle lõppu ei tulnud
M uus voosi algub esimeizell päivää janvaria uus aasta algab esimesel jaanuaril
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat
P vassõzõll vuvvõll uuel aastal
K vovvõõ pomiŋkat pitääss surnu mälestamise peied peetakse aasta pärast surma
K pool vootta, taas pomiŋkat pitääss (kui) pool aastat (on möödunud), taas peetakse surnu mälestamispeied
L pokrova õli pummalaza vuvvyõ pühäpäivä ussimaarjapäev oli Pummalas aasta kiriklik püha
M voosi vuuvvõlta on parapi el̆lää aasta-aastalt on parem elada
J voosi voovvõõ perält maam oottõli poikaa aastast aastasse ootas ema poega
M vooz vuvvõlta nõõp painamaa orkoo aasta-aastalt läheb tervis viletsamaks
Kõ laukaa suus kal̆laa püvvimmä nooreel voosilaisel [= nooril voosilail] (Len. 220) Lauga suus püüdsime kala noorusaastail
J voosi vooõlt inimin meeb vanõpõssi aasta-aastalt jääb inimene vanemaks
L kõrkõa vuosi on kasjana liigaasta päev (= 29. veebruar) on kasjanipäev
■
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk saab juba täisealiseks, aga pole veel mingit kaasavara kogutud
J oŋ ko teill suur poik? – johanse om voosiiᴢ kas teil on suur poeg? – On juba aastais.
Vt. ka leipävoosi, loppuvoosi, marjavoosi, nältšä-voosi, süntümävoosi, tulavoosi, tuskavoosi, tõukovoosi, uusi-voosi, vihmavoosi, välivoosi
Vt. ka voosikkõin

võlka Kett. K L P M Lu Ra J I (Ku vdjI) võlk J-Tsv., g võlgaa P Lu Ra J võlg | vn долг
J anna võlkaa viiz rubĺaa anna võlgu viis rubla
P mahzan miä sillõ võlgaa vällä ma maksan sulle võla ära
Lu miä võtin võlgõssi ma võtsin laenuks
J õõn teilee võlkaa olen teile võlgu
Lu on võlkaa suud i kõrvaᴅ on kõrvuni võlgades
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
J võlka kopittõma võlgu koguma
J võlka pärimä võlga tagasi nõudma
J võlka tetšemä võlga teha (võlgu võtta)
J võlgõssi uskoma võlgu andma
J mee tšäü naapuriᴢ, tšüzü võlgõssi nagl leipä mine käi naabri(te) juures, küsi võlgu nael leiba
J ize tuõd võlkaa tšüsümä, a vana võlk om mahsõmõtt ise tuled võlgu küsima, aga vana võlg on maksmata

välizä² P M Kõ I väliiᴢ Lu J väliᴢ P M Po Lu J-Tsv. Ku
1. adv vahel, seas, hulgas | vn между, среди
Lu nurmi õli jagõttu sarkoissi, väliz õltii rajaᴅ nurm oli jagatud sargadeks, piirid olid vahel
P kahs mätšiε i välizä on orko mõist kaks mäge ja vahel on org? – (Perse)
Kõ susi sutta ep söö, a lammaz väliz on vääri hunt hunti ei söö, aga lammas (nende) vahel on süüdi
2. postp. vahel
Lu javomizõõ aikana onõ viĺjä kahõõ tšivee väliiᴢ jahvatamise ajal on vili kahe kivi vahel
Lu luijjee väliz on krupsu luude vahel on krõmpsluu
Lu mill on kahõõ varpaa välis kuiva villi mul on kahe varba vahel konnasilm
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ teil on kõigil nina kahe silma vahel
M kah̆hõõ sõa välizä õli oli kahe sõja vahel
■
M miε tätä silmii väliz näin, a enäp en nähnü ma nägin teda vilksamisi, aga rohkem ei näinud.
Vt. ka välillä

õpõta Kett. M õpõtaɢ I, pr õppõõn M õppõõ I, imperf õppiin M õp̆pii I
1. õppida | vn учиться
M mi enäp õppõõᴅ, se kerkeäp ellää maa päällä mida rohkem õpid, seda kergem on elada maa peal
I pojukkõinõ tahoʙ õpõtaɢ poisike tahab õppida
M miä eglee õppiin ma eile õppisin
2. harjuda | vn привыкать
M piäb nõisa õppõõ-maa vohopiimälee peab harjuma kitsepiimaga.
Vt. ka õppia, õppõussa, õpõõssa