[VOT] Vadja keele sõnaraamat

süäntüüssä (Lu) süäntüss Lu, pr süäntüün Lu, imperf süäntüüzin: süäntüzin Lu vihastada, vihaseks v. kurjaks saada | vn сердиться, рассердиться, злиться, разозлиться
Lu mitä siε süäntüüᴅ miks sa vihastad?
Lu nüt tõin tõizõõ pääl õllaa süäntüneeᴅ nüüd on teineteise peale vihased
Lu ku süäntüüb dali tuska on, siz rihta müü kõntaaʙ kui vihastab või on (tal) mure, siis kõnnib edasi-tagasi mööda tuba
Lu herkka on süäntüümää (ta) on kerge vihastama
Lu inemin nii kõvassi süäntüüᴢ, kõik süä meni lõhtši inimene vihastas nii kõvasti, (et) süda läks lõhki
Lu nii süäntüziᴅ, mahzad mentii musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
■
Lu ku ruikko süäntüüʙ, nii liittsa jäi kurpukkaass kui rõuged said (saavad) vihaseks, siis nägu jäi rõugearmiliseks.
Vt. ka süännellä, süäntüssä, süätellä, süätüä, süätüüssä, süätüütä