[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õppia M J (K Kõ) õppiaɢ I, pr õpin, imperf õppizin M J õppin Lu õppiin K M õp̆pii I
1. õppida | vn учиться
K miä õmaš tšüläz õppiin škoulus ühee vuvvõõ ma õppisin koolis omas külas ühe aasta
Lu pää tuli tuimassi, nii paĺĺo õppin pea väsis ära (läks tuimaks), nii palju õppisin
J maamalt õlõn õppinnu virreᴅ emalt olen õppinud laulud
M tämä sõassa tuli, siäl õppi mäntšämää rakkopilliikaa ta tuli sõjast, seal õppis torupilli mängima
J miä õppizin orjuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves
2. harjuda | vn привыкать, привыкнуть
M täm õppii var̆raa nõisõmaa ta harjus vara tõusma.
Vt. ka õppiissa, õppõa, õppõussa, õppõuta, õpõlla, õpõta, õpõõssa