[VOT] Vadja keele sõnaraamat

isuta Al. M Po (Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Kõ Ja-Len. Ku Kr) isutaɢ I, pr issuun Al. Kett. L P M Kõ Po Ku issun K R-Eur. Ja, imperf issuzin K L P M issuuzin K L M Kõ Po issujõõ ~ ji I, 3. p issuis [sic!] Kr issuie [sic!] ~ sii [sic!] K-Ahl.
1. (maha) istuda, istet võtta | vn садиться, сесть
P ko inehmiin tulõb rihiesie dai b issuu, sõizob uhzyõ suuza vai uhzyõ iezä, siz juollas: issuu, issuu, to vied meilt unyõ vällää, emmä nõiz üötä makaamaasyõ .. – nolaa siz miε issuun kui inimene tuleb tuppa ja ei istu, seisab ukse lävel või ukse ees, siis öeldakse: istu, istu (korraks maha), muidu viid meilt une ära, (me) ei jää öösel magama .. – No (las) ma siis istun
K pojo issusii maale [= issuzi maalõ] (Ahl. 115) poiss istus maha
R elä hooli velvüeni, et issun isuttamatta (Eur. 35) ära muretse, mu vennake, et istun istuma panemata
M saab isuta sinuukaa rinnaa kas tohib sinu kõrvale istuda?
L no issuumma nüd õhtagoizõlõ noh, istume nüüd õhtust sööma
Po isutkaa istuge!
I siälä on rautatee, siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa seal on raudtee, seal läheb (istub) palju rahvast rongile
M välissä koorma issuuʙ nii süväle uhavaa, et saa kuiniiᴅ vällää nõssaa vahel vajub (istub) koorem nii sügavale (pori)auku, (sa) ei saa kuidagi välja tõsta
2. loojuda, laskuda, looja minna | vn заходить, зайти, садиться, сесть (о солнце)
I kõõs päivüᴅ issuuʙ, õhtogona laskõuʙ metsän al̆laa, too üvä ilma i tuõʙ kui päike loojub, laskub õhtul metsa taha, siis tulebki ilus (hea) ilm
M päivä issuup sirkõassi, leeb üvä sää päike loojub selgelt, tuleb ilus (hea) ilm
M päivä issuub jumalallõõ päike loojub
3. kokku minna, vanuda | vn садиться, сесть (о ткани и т. п.)
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta, issuuᴢ pärast pesu läks kampsun väga kokku, vanus.
Vt. ka issoota, issua, issuussa

jumala K R L P M Kõ S Po Lu J I (Kett. U Ja-Len. Ra) jumal Kett. K P Ke M Kõ S Lu Li J I Ku Юмала Tum. Pal₂ Ii-reg₁ Ю́мала K-reg₂ jummala ~ jummal ~ jumall Kr, g jumalaa Kett. K L P M Kõ Lu Ra J jumala Lu J
1. jumal | vn бог
K meneb jumalallõ kummartamaa läheb jumalat paluma
L vanaᴅ rissiziväᴅ jumalallõ vanad inimesed palusid (risti ette lüües) jumalat
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
I siä jumalaa ed uzgoɢ sa ei usu jumalat
J jumala periskoo tämää eńńee (surnust kõneldes või peiedel öeldakse:) jumal pärigu tema hing
M niku jumalassa lootu nagu jumalast loodud
M leeb jumalall päiviä on jumalal päevi
Lu meil jutõltii, jot kapte·eni on alussõz jumala meil öeldi, et kapten on purjelaevas jumal
Lu eb õõ jumalaa kotonn, on jätettü treŋgiᴅ, nüᴅ on pitšällized vihmaᴅ ei ole jumalat kodus, on jäetud sulased, (seepärast) on nüüd pikaajalised vihmad
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga
K jumala jüräʙ ~ P jumala jürüzeʙ ~ M jumala jürizeʙ ~ J vana jumal jürizeʙ ~ Lu kollaaʙ jumala müristab
Lu jumal jürizeb i tulta lüüʙ müristab ja lööb välku
M päivä meeb jumalallõõ ~ päivä laskõub jumalallõõ ~ päivä issuub jumalallõõ päike läheb looja
M per̆rää päivää laskõumaa jumalalõõ pärast päikese loojumist
J makkaa jumalaakaa siin (muldasängitamisel öeldakse:) maga siin jumala nimel
J jumalaa nimell jumala nimel
J jumalaa eess jumala eest!
J jumalaa peräss jumala pärast!
M jumala üvä isä taevane jumal!
J tuõ jumal appi ~ M lähe jumal ap̆pii tule, jumal, appi!
Lu Li jumal appii. – tarviz jumalaa jõudu! – Jõudu tarvis!
J jumal jatkoo. – jatkoo tarviᴢ jätku leiba! – Jätku tarvis
M võta jumal ap̆pii õnn kaasa (jumal kaasa)!
M mee jumalaakaa ~ M J jumalaakaa ~ Kett. jumalakaa hüvasti, jumalaga!
Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
J jumalaka jättema jumalaga jätma
Tum. Юмала ойтаго jumal hoidku!
J jumal on tämä väĺĺä perinnü ~ jumal kõrjõs tämä väĺĺä ~ jumal võtti ta suri ~ ta on surnud
J laa paisab jumalaa päivä, laa kuumõtip kuu jumalaa rl las paistab jumala päike, las kumab jumala kuu
L rahvaz nõistii nagramaa jumalaa sõnaa rahvas hakkas jumalasõna naerma
J jumalaa surma koolõma loomulikku surma surema
J jumala valkuᴢ ilmavalgus
Kõ jumalaa jürü müristamine
J tõizõt kahs jumalaa meess rl teised kaks jumalameest (= vaimulikku)
Tum. Юмала рай paradiis
2. Jeesus Kristus | vn Иисус Христос
K ko süntü jumala, tätä pantii einoi päälee jaśĺii, kormuškaa kui sündis Jeesus, pandi ta heintele sõime
L kõikk svätoid nähtii, kui jumala meni taivaasyõ kõik pühakud nägid, kui Kristus läks taevasse
Tum. Юмала эма jumalaema (= Neitsi Maarja)
3. pühane, ikoon | vn икона
L naizeläjälie annõttii jumalaa emä, a miez-eläjälie jumala naisterahvale anti jumalaema (ikoon), aga meesterahvale Kristus(e ikoon)
M kõlmisõõ johzõd jumalaakaa ümpär põl̆loa jooksed ikooniga kolm korda ümber tulekahju
M pantii tšünttiläd jumalaa nurkkaa pandi küünlad pühasenurka
J jumalaa kolkka pühasenurk
M jumala lautoo pühaseriiul
4. pühak | vn святой
M jürtši jumala püha Jüri
■
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest (jumala lehm) on niisugune väike punane putukas
J lazz jumalaa lehm lentämä lase lepatriinu lendu
M jumalaa lintu lepatriinu.
Vt. ka merijumala

lahja K L P M Po Lu J I Лагайя ~ Лагай Tum., g lahjaa P J
1. pulmakink | vn свадебный подарок
Lu lahjõd õlla ne, mitä annõtaa pulmiᴢ, noorikkõ annõp sugul pulmakingid on need, mida jagatakse (antakse) pulma(de)s, pruut annab sugulastele
K noorikõõ emä annab ženiχaa sugulõõ lahjaᴅ mõrsja ema jagab (annab) peigmehe sugulastele pulmakingid
M noorikkõ vei kõik lahjat kaivolõõ (pulmakomme:) mõrsja viis kõik pulmakingid kaevule
Po kui nõizõmma pitämää pulmõa, lahjoikaa iĺi ilmõ kuidas hakkame pulmi pidama, pulmakinkidega või ilma?
Lu noorikaa suku anti lahjaᴅ mõrsja suguselts andis pulmakinke
Lu noorikõll annõttii lahjaᴅ pruudile anti pulmakinke
J suuri kiitoz laŋgolõõ, passibo kullõlõõ, üvää lahjaa antõmassõ, parõpaa luppaamassõ rl suur tänu langule, aitüma kullale hea pulmakingi andmise eest, parema lubamise eest
J naizõt pantii lahjaa naised andsid (panid) pulmakingi
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
J karikk on lahjaa jakamin pulmõᴢ, lahjaa jakamizõll juuvva karikka {k.} on pulmakinkide jagamine pulmas, pulmakinkide jagamisel juuakse {k}-t (= juuakse pulmaõlut v. -viina)
2. kink | vn подарок
J nämät .. veetii tälle lahjassi kultaa (Must. 151) nad .. viisid talle kingiks kulda
3. ohver, ohvriand | vn жертвенное приношение
M tšasovnaa pantii raχ̆χaa niku lahja jumalallõõ kabelisse pandi raha nagu ohvriks jumalale
P tämä vei lähtiesie podarkaa, vei tällie lahjaa ta viis allikasse ohvri, viis talle ohvrianni
P tšülεä lahja küla ohvriand.
Vt. ka lahjo

laskõuta L M Kõ (Kett. K-Ahl.), pr laskõuʙ Kett. K L M Kõ, imperf laskõuzi L laskõuᴢ L M laskuda; langeda; vajuda; loojuda | vn спускаться, спуститься, опускаться, опуститься; заходить, зайти (о солнце)
M õrava laskõup puuss alaᴢ orav laskub puult alla
L saatana laskõuzi maalyõ saatan laskus maa peale
L lemmüs tulõb niku rihma laskõuʙ kratt tuleb, nagu köis laskub
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis täht (nagu) puhub tuld
L õhtagonna, kui päivä nõis laskõumaa puolyõssaa metsεä tagaa õhtul, kui päike hakkas vajuma (laskuma) poolenisti metsa taha
Kõ päivä laskõup tširkkaassi päike loojub selgelt
M päivä laskõub jumalaa tüv̆vee, jumalallõõ päike läheb looja
M päivää laskõumiin päikese loojumine.
Vt. ka laskauta, laskiissa, laskua, laskõnõssa, laskõussa, laskõõssa, laskõõta

raaju M Lu Li J I, g raajuu J paradiis | vn рай
Li ku siä koolõt siz aŋgelit tullaa võttamaa, viijjää raajuu kui sa sured, siis inglid tulevad (sind) võtma, viivad paradiisi
I tšen rissizi üv̆vii jumalallõõ, see on raajuza kes hästi jumalat palus, see on paradiisis
■
J pappi tuli raajuu uhsiiss daroikaa amvonõllõõ preester tuli altariväravaist armulaualeiva ja -veiniga altariesisele.
Vt. ka rai

risitä K M (Po) risitäɢ I, pr rissiin M rissii I, imperf rissizin: rissizii I = risetä
M tämä tšäüs aina rissiimää ta käis aina (risti ette lüües) palvetamas
I tšasovnaza risittii kabelis palvetati
I obedńaa sõizõmmaɢ tšerikkoza, rissiimmäɢ jutluse (ajal) seisame kirikus, palvetame (risti ette lüües)
I rikkaalla õli deŋgoo, tämä antõ keräjällee i keräjä rissiije jumalallõõ rikkal oli raha, ta andis kerjusele (raha) ja kerjus palus (rikka eest) jumalat
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolaus Imetegija pühakuju ees palvetada