[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

en: sg 1. p en Kett. Len. K R-Reg. U L P Ke M V Lu Li J vdjI I Ko Kl Ku ün Kr, sg 2. p eᴅ Kett. Len. K-Ahl. K-Al. K-Sj. R-Reg. U L P M Lu Li J I ed Kr, sg 3. p Kett. Len. vdjL K R-Reg. U L P M Kõ Po Lu Li Ra J vdjI I Ku eb Kr ei Kett. K R-Lön. M V Lu Ra J-Tsv. I, pl 1. p. emmä K R-Reg. L M V Po Lu Li J Ku emme Len. J emmäɢ I, pl 2. p. ett/ä K-Ahl. L M Lu-Len. J-Must. -e Len. J-Tsv. ett J-Tsv. -äɢ I, pl 3. p. eväᴅ Kett. Len. K R-Reg. U L P Ke M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I Ko Ku eiväᴅ Li J-Must. (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ei (eitusverbi olevikuvormid; imperatiivivorme vt. sõnaartiklist elä) (я, ты, он, она, мы, вы, они) не (вспомогательный отрицательный глагол с парадигмой настоящего времени; формы повелительного наклонения см. в статье elä)
Lu miä en tää, meen miä vai em mee ma ei tea, lähen ma või ei lähe
L el liene sillõ pari ma ei saa sulle paarimeheks
J em miä süünü, em miä juunu ei ma söönud, ei ma joonud
J miä ene peltšää (Must. 145) ma ei karda
Lu õõt siε vait vai ed õõ kas sa oled vait või ei ole!
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
Lu tämä eb õõ terve ta ei ole terve
Lu tšen meni, tšen eʙ kes läks, kes ei (läinud)
K tšenniid eb näe, tšenniid ep kuulõ keegi ei näe, keegi ei kuule
L ep sinua vesi upota, ebi tuli põlõta ei sind vesi uputa ega tuli põleta
Lu elä soo tõizõl sitä, mikä enell ei kõlpaa vs ära soovi teisele seda, mis endale ei kõlba
P litši ep tõhi mennä ligidale ei tohi minna
M ei piε minulõõ mul ei ole vaja
M süvv eb annõttu süüa ei antud
Lu linnud ennää ep tultu tarraa linnud enam ei tulnud aeda
Lu müü emmä süünee veel meie ei (ole) veel söönud
Lu müü kazvatamma ommaa poikaa tüü perässä, a emmä vargassa meie kasvatame oma poega töö jaoks, aga ei (kasvata) varast
J emmä tullõ maittsõ, emm merittse rl me ei tule maitsi ega meritsi
L ilm emm anna ilma (rahata) me ei anna
L että tüö lie elozaᴅ, liettä ilmaa päittä te ei jää ellu, jääte ilma peadeta
I ettäg õlõɢ te ei ole
J paan luzikaa lautoilõõ, etti lahzõd evät saataiᴢ panen lusika riiulile, et lapsed ei saaks (kätte)
L evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu täis
Li talopoigad eivät tšäütü jahtii talupojad ei käinud jahil
(sporaadiliselt liitununa eelneva või järgneva sõnaga; eitusverbi liitumise kohta järgneva verbiga õlla vt. sõnaartiklist enõlõ спорадически присоединяется к предыдущему или последующему слову; о слиянии этого негационного глагола с последующим глаголом õlla см. в статье enõlõ:) J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalkaa pisä ei ma enam teie tallu jalga tõsta (pista)
P dabušnikka pajatti meilie kaaskoi, etti müömmä nukkuiss makaamaa hobusekarjus rääkis meile muinasjutte, et me ei uinuks magama
J rihez on niku viŋga haisu? – entää, minuss viŋka bõõ! toas on nagu vingu lõhna? – Ma ei tea, minu arvates vingu pole
I epko õis sõk̆kya kui ta poleks pime!
J pääs kõig nii mässäüz, jot enepä nsaa migäisstši tolkkua peas läks kõik nii segi, et ma enam ei saa millestki aru
P peltšäzin dai m mennü kartsin ja ei läinud
P miε n tää, tšen õli ma ei tea, kes oli
Lu ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
J sai vanassi, ilm ḱeppiä jo bi häülü jäi vanaks, ilma kepita enam ei käi
U no mihs naizikko p tuõ apii äessämää no miks naine ei tule appi äestama?
K möö mmää tää me ei tea
L ilma mm anna ilma (rahata) me ei anna.
Vt. ka , eiko, eikä, elä, eläko, eläku, ene, eni¹, eŋka, eŋko, eŋkose, eŋku, enõlõ, etteʙ

ken Vt. tšen


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur