[SP] "Eesti keele sõnapered"

SõnastikustKasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

fond n. põhivara; mingiks otstarbeks v. ajavahemikuks määratud rahalised v. ainelised vahendid; väärtpaberid

  • TULETISED

    fond=eeri/ma t. maj. fonde kindlaks määrama, fonde looma

    fondeeri=mine n.


  • LIITSÕNAD

    abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond

    abistamis+fond n.

    akumulatsiooni+fond n.

    amortisatsiooni+fond n.

    arhiivi+fond n.

    auhinna+fond n.

    elamu+fond n.

    geeni+fond n.

    geno+fond n. biol. geenifond

    hüvitus+fond n.

    investeerimis+fond n.

    kasvu+fond n.

    kindlustus+fond n.

    kulla+fond n. ka piltl.

    kultuuri+fond n.

    käibe+fond n. maj. ühes tootmistsüklis tarbitav tootmisfondi osa, mille kogu väärtus kandub täielikult üle toodangule

    ohvriabi+fond n.

    palga+fond n.

    pensioni+fond n.

    raamatu+fond n.

    raie+fond n.

    reserv+fond n. maj. varuks olevad rahalised v. ainelised vahendid; bibl. varukogu

    ringlus+fond n.

    riski+fond n. maj. alternatiivne investeerimisinstrument, mis on loodud riskide maandamiseks

    siht+fond n.

    sotsiaalhooldus+fond n.

    sotsiaalkindlustus+fond n.

    streigi+fond n.

    tarbimis+fond n.

    teatme+fond n. bibl. teatmekogu

    tõuke+fond n. maj. (millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänumate piirkondade arengu kiirendamist)

    valuuta+fond n.

    vähiravi+fond n.



  • fondi+börs n. väärtpaberibörs

    fondi+emissioon n.

    fondi+hoidla n.

    fondi+mahukus n.

    fondi+osak n.

    fondi+took n. (saadav tulu)


  • ÜHENDID

    fondi (fonde) haldama t.

    fondi+hald=ur n. (investeerimisfondil)

    fondi+hald=us n.

    fondihaldus+firma n.

  • kand n. jalapöia tagumine osa; (jalatsi, suka v. saapa osa); (nööbi, vikati, kirve vms.) tagumine v. alumine osa

  • TULETISED

    kann=us n. kanna külge kasvanud v. pandud lisamoodustis

    kannus=ta/ma t. kannustega (hobust) ergutama; piltl. tagant kiirustama

    kannusta=ja n.

    kannusta=mine n.

    kuke+kannus n. bot. (rohttaim)

    põld+kukekannus n.

    käo+kannus n. bot. (rohttaim)

    lõo+kannus n. bot. (rohttaim)

    kannus+hani n. zool.

    kannus+jalg n. piltl. (hrl. kuke kohta)

    kannus+konn n. zool.

    kannuse+löök n.

    kanni=kas n. leiva- v. saianukk; paks leiva- v. saiaviil; kõnek. tuhar

    kasu+kannikas n. leivanukk, mis vanarahva arvamuse järgi soodustab lapse kasvamist

    kerja+kannikas n.

    leiva+kannikas n.

    saia+kannikas n.

    sandi+kannikas n.

    kannul m., k. \käima\ järgnedes v. jälitades vahetult kellegi taga, järel, sabas

    kannu+poiss n. aj. rüütlit teeniv nooruk, rüütli relvakandja; piltl. orjalikult kuulekas käsilane, sabarakk


  • LIITSÕNAD

    eos+kand n. bot. eoseid kandev silindriline rakk

    jala+kand n.

    kaheksa+kand n. bot. kaheksa tipuga täht, oktogramm

    kinga+kand n.

    kirve+kand n.

    saapa+kand n.

    sibula+kand n. (lühike varreosa)

    soki+kand n.

    suka+kand n.

    suusa+kand n.

    viis+kand n. viisnurk

    vikati+kand n.



  • kand+astak n. (rahvatantsudes)

    kand+eos n. bot.

    kand+luu n. anat.

    kand+pöid n. med.

    kand+seis n. seis kandadel (võimlemisharjutustes)

    kanna+kapp-kapin. (jalatsil)

    kanna+kõõlus n. anat.

    kanna+löök n.

    kanna+osa n.

    kanna+pealt m. otsekohe

    kanna+post n. etn. post, millele värav v. uks liikuvalt kinnitati

    kanna+pööre-pöörden. piltl. suur, otsustav, pöördeline muutus, murrang

    kanna+rihm n.

    kanna+urge n. anat.


  • ÜHENDID

    kanda kinnita/ma t. piltl. paikseks jääma; kusagil pinda võitma

    kanna+kinnita=ja n.

    kanna+kinnita=mine n.

    kanna+kinnit=us n.

  • ko:, kon: kaas-, ühis-, koos-

  • TULETISED

    ko:artikuleeri/ma t. keelet. häälikute piire üleminevalt hääldama

    koartikul=atsioon n. keelet.; kaashääldus, naaberhääliku mõju mingi hääliku artikulatsioonile

    ko:eksisteeri/ma t. samal ajal kõrvu eksisteerima

    koeksisteeri=mine n.

    koeksist=ents n. koeksisteerimine

    ko:polümeer n. mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine, polümeer

    ko:visioon n. meetod, mille abil saavad kolleegid üksteist toetada probleemide lahendamisel; sobib hästi ka erialaste oskuste arendamiseks ja kinnistamiseks

    kon:figureeri/ma t. inf. seadistama programmi v. arvutit

    konfigur=atsioon n.

    konfigureeri=ja n.

    konfigureeri=mine n.

    kon:formeeru/ma t. muganema, kohanema

    konform=atsioon n. keem.

    konformeeru=mine n.

    kon:föderatsioon n. organisatsioonide v. riikide liit

    konföderat-iiv=ne o.

    kon:födereeru/ma t.

    konföder=aat n.

    kon:tekst n. ümbritsev tekst, kaastekst; ühendus, seos, tekst

    kon:tsenter n. ühine keskpunkt, tsenter

  • koldkollan. kollane värvus; bot. eostaim (sisaldab kollast värvi)

  • TULETISED

    kolda/ma t. kollaseks tegema

    kold=ne o. kollane

    puna+koldne o.

    sügis+koldne o.

    kolla=ne1 o.

    kolla=ne2 n. see, mis v. kes on kollane

    antimon+kollane n. (õlivärv)

    kaselehe+kollane n. kaselehtedega värvimisel saadav kollane (värvusena)

    kroom+kollane n. (värvaine)

    merevaik+kollane n.

    miini+kollane n. kõnek. miinikivi

    muna+kollane n. rebu

    plii+kollane n. (värvaine)

    kolla=kas1 o. kergelt kollane

    kollaka=lt m.

    kollak=us n.

    hele+kollakas o.

    kahvatu+kollakas o.

    tuhm+kollakas o.

    valkjas+kollakas o.

    kollakas+hall-hallio.

    kollakas+kahvatu o.

    kollakas+oranž o.

    kollakas+pruun o.

    kollakas+punane o.

    kollakas+rohekas o.

    kollakas+roheline o.

    kollakas+roosa o.

    kollakas+ruske o.

    kollakas+valge o.

    kollakas+valkjas o.

    kolla=kas2 n. kollaste õitega ristõieline rohttaim

    kollas=us n.

    kolle=nda/ma t. kollasena paistma

    kollenda=mine n.

    kolle=ta/ma t. kollendama; kollaseks minema; kollaseks tegema

    kolleta=mine n.

    kolletamis+päev n. 14. oktoober, eesti rahvakalendris looduse sügisese hääbumise päev

    kolle=tu/ma t. kollaseks minema

    kolletu=mine n.

    kollet=us n. kolletumine; kolletunud olek

    kol=tu/ma t. kolletuma

    koltu=mine n.

    koltus+haigus n.

    kollase+õie=line o. \taim\ kollaste õitega

    apelsin+kollane, apelsini+kollane o.

    ere+kollane o.

    erk+kollane o.

    halkjas+kollane o.

    hall+kollane o.

    hallikas+kollane o.

    kahkjas+kollane o.

    kahvatu+kollane o.

    kanaari+kollane o. kanaarilinnu värvi kollane

    kiiskav+kollane o.

    kreem+kollane o.

    kuld+kollane o.

    käre+kollane o.

    küps+kollane o.

    leek+kollane o.

    liiv+kollane o.

    mahe+kollane o.

    matt+kollane o.

    mee+kollane o.

    merevaigu+kollane o. \valgus\

    mesi+kollane o.

    messing+kollane o. messingi värvi kollane

    määrdunud+kollane o.

    mürk+kollane o.

    oliiv+kollane o.

    ooker+kollane o. tumekollane

    oranž+kollane o.

    oranžikas+kollane o.

    pruunikas+kollane o.

    punakas+kollane o.

    puna+kollane o.

    päikese+kollane o.

    pärgament+kollane o.

    rebu+kollane o.

    rohekas+kollane o.

    roosakas+kollane o.

    safran+kollane o. safrani värvi kollane

    sapp+kollane o.

    savi+kollane o.

    sidrun+kollane, sidruni+kollane o. kollane nagu sidrun

    sinep+kollane, sinepi+kollane o. kollane nagu sinep

    särav+kollane o.

    sügav+kollane o.

    sügis+kollane o.

    tibu+kollane o.

    tuhkjas+kollane o.

    tuhm+kollane o.

    tuli+kollane o.

    tume+kollane o.

    vaha+kollane o.

    valkjas+kollane o.

    või+kollane o.

    võilille+kollane o.

    väävel+kollane o.

    õle+kollane o. õlgkollane

    õlg+kollane o. õlekarva kollane

    õrn+kollane o.

    kolla+keha n. anat. munaraku kohale tekkiv kollane moodustis

    kolla+nokk n. halv. nooruk, algaja

    kolla+nutt-nutin. (seen)

    kolla+palavik n. med. (iseloomulikke tunnuseid on kollatõbi)

    kolla+riisikas n. (kollase kübaraga)

    kolla+tõbi n. med. (nahk, limaskestad ja silmavalged on kollased)

    kollatõbi=ne1 n. kollatõbe põdev inimene

    kollatõbi=ne2 o. kollatõbe põdev

    kolla+tähn n. anat. (silmas)

    kollase+kirju o.

    kollase+võitu o.


  • LIITSÕNAD

    karu+kold n. (taim)

    karukolla+eos n.

    katte+kold n. (taim)

    lehe+kold n. lehtede kollane värvus

    nõia+kold n. (taim)

    soo+kold n. (taim)

    sügis+kold n.

    ungru+kold n. (taim)

    vares+kold n. (taim)



  • kold+juur n. bot. kollase risoomiga ravimtaim

    kold+kaer n. bot. puhmikutena kasvav kollakate pähikutega kõrreline rohttaim

    kold+küps o. põllum. vahaküps

    kold+nõges n. bot. iminõgesele lähedane kollaste õitega huulõieline taim

    kold+rohi n. bot.

    kold+vetikas n.

    kold+vint n. zool. (oliivkollase seljapoolega)

  • kong n. väike (suletav) ruum (vanglas, kloostris), väike armetu tuba; vnm. putka, puur; tõlla vm. sõiduki kumm; mäend. tõstuk šahtis

  • TULETISED

    kongis o. \nina, nokk, kael\ kumeralt kõver

    kongus o. kongis


  • LIITSÕNAD

    kana+kong n. vnm.

    koera+kong n. vnm.

    munga+kong n.

    nunna+kong n.

    piina+kong n.

    tuvi+kong n. vnm.

    täi+kong n. halv. (sõimusõna)

    vangi+kong n.

    ühis+kong n.

    üksik+kong n.



  • kong+nina n. kongus nina; sellise ninaga inimene

    kongi+kaaslane n. (vanglas)

  • koni n. kõnek. suitsuots

  • LIITSÕNAD

    paberossi+koni n.

    sigareti+koni n.

    suitsu+koni n.

  • konn n. zool. (kahepaikne)

  • TULETISED

    konna=lised n. zool.

    siug+konnalised n. (meenutavad roomajat)


  • LIITSÕNAD

    härg+konn n. suur Põhja-Ameerika konn

    järve+konn n.

    kannus+konn n.

    kilp+konn n. zool.

    elevant+kilpkonn n.

    hiid+kilpkonn n.

    kaiman+kilpkonn n.

    meri+kilpkonn n.

    mutant+kilpkonn n.

    nahk+kilpkonn n.

    rohe+kilpkonn n.

    soo+kilpkonn n.

    stepi+kilpkonn n.

    vee+kilpkonn n.

    kilpkonna+liha n.

    kilpkonna+luu n.

    kilpkonna+muna n.

    kilpkonna+supp n.

    kärn+konn n. zool.

    rohe+kärnkonn n. zool.

    lehe+konn n. zool.

    lend+konn n. zool. lennuse abil liuglev konn

    muda+konn n. zool.

    pada+konn n. kõnek. kärnkonn; halv. (võrdlustes)

    päris+konn n. zool. (süstemaatikaüksus)

    päriskonna=lised n.

    raba+konn n. zool.

    rohu+konn n. zool.

    saba+konn n. zool.

    sabakonna=lised n.

    vee+konn n. zool.



  • konna+kapsas n. kõnek. varsakabi

    konna+karp-karbin. kõnek. veelimuste kahe ovaalse poolmega lubikoda

    konna+kilbukas n. bot. (taim)

    konna+koor-koorin. piltl.

    konna+kotkas n. zool.

    suur-konnakotkas n.

    väike-konnakotkas n.

    konna+kudu n. limaja massiga ümbritsetud konnamunade kogum veekogudes

    konna+kulles n. vees elav ja lõpustega hingav konnavastne

    konna+osi n. bot. (eostaim)

    konna+perspektiiv n. piltl. piiratud suhtumine v. käsitlus

    konna+poeg n.

    konna+rohi n. bot.

    konna+silm-silman. (jalal)

    konnasilma+plaaster n.

    konnasilma+rohi n.

    konna+tatar n. bot. (umbrohi)

    konna+tiik n. (kus on palju konni); ka piltl.


  • ÜHENDITULETISED

    konna uju/ma t.

    konna+uju=ja n.

    konna+uju=mine n.

  • kont n. inimese v. looma luu

  • TULETISED

    kondi=kas o. suure kondiga

    kondi=line o. vnm. kondine

    kondi=ne o. \käsi, lehm\ kõhn, lahja

    kondi=tu=sta/ma t. liha kontidest eraldama

    konditusta=ja n. (lihatööstuses)

    konditusta=mine n.


  • LIITSÕNAD

    hobuse+kont n. piltl. hobusekronu

    jala+kont n.

    kaela+kont n.

    kana+kont n.

    külje+kont n.

    lehma+kont n. piltl. vana, vilets lehm

    liha+kont n.

    luud+kondid n.

    prae+kont n. (prae sees)

    puljongi+kont n.

    puusa+kont n.

    põlve+kont n.

    ribi+kont n.

    rinna+kont n.

    saba+kont n. kõnek. sabaluu, õndraluu

    supi+kont n.

    sõrme+kont n.

    sääre+kont n.

    tiiva+kont n.

    üdi+kont n. üdi sisaldav kont



  • kont+jalg n. piltl. kontvõõras

    kont+kõva o.

    kont+mees n. vnm. luukere; surm

    kont+puu n.

    kirss+kontpuu n.

    kont+rups, kont+rupskid n.

    kont+võõras n. kutsumata külaline

    konti+mööda o. jõukohane, sobiv

    kondi+aur n. nalj. lihasejõud

    kondi+bukett n. nalj. väga kõhn inimene

    kondi+jahu n.

    kondi+kava n. vnm. luustik, skelett; piltl. üldskeem

    kondi+liim n.

    kondi+mees n. piltl. kontmees, surm

    kondi+mootor n. nalj. (kehalise jõu kohta)

    kondi+nõrkus n.

    kondi+puljong n.

    kondi+puru-purun. kõnek.

    kondi+rasv n.

    kondi+süsi n.

    kondi+tuhk n.

    kondi+valu n.

    kondi+üdi n.


  • ÜHENDITULETISED

    suure+kondi=line o. \naine\ suure kondiga

    tugeva+kondi=line o. \naine\ tugeva kondiga


  • ÜHENDID

    konti murd/ma t. piltl. rasket tööd tegema

    kondi+murd=ja n.

    kondi+murd=mine n.

    konti+murdev o. \töö\

  • kood n. leppemärgisüsteem; selle võti

  • TULETISED

    koodon n. biol. geneetilise koodi ühik

    kod=eeri/ma t. koodi rakendama, informatsiooni esitusvormi sihipäraselt muutma, tingmärkidega asendama

    de:kodeeri/ma t. kodeeritud teksti avama

    dekodeeri=ja n.

    dekodeeri=mine n.

    dekood=er n. dekodeerseade v. -programm

    stereo+dekooder n.

    värvus+dekooder n.

    dekodeer+seade-seadmen.

    kodeeri=ja n.

    kodeeri=mine n.

    kodeer+seade-seadmen.

    kodi-fit=seeri/ma t. jur. õigusnorme kooskõlastatud seadustekoguks ühendama

    kodifitseeri=ja n.

    kodifitseeri=mine n.

    koodi/ma t. kodeerima

    kood=er n. kodeerseade

    koodi=ja n.

    koodi=mine n.


  • LIITSÕNAD

    digitaal+kood n. ⇐ digitaalne kood

    digikood n.

    isiku+kood n. isiku kindlaksmääramist võimaldav numbrikombinatsioon

    kauba+kood n.

    kiip+kood n.

    number+kood n.

    registri+kood n.

    signalisatsiooni+kood n.

    triip+kood n.

    täht+kood n.

    vööt+kood n. (kaubal)

    vöötkoodi+printer n. inf.

    vöötkoodi+riider n. inf.

    vöötkoodi+luger n.



  • kood+lukk-lukun.

    kood+tähis n.


  • ÜHENDID

    koodi murd/ma t.

    koodi+murd=ja n.

    koodi+murd=mine n.

  • kord1korran. riikliku korralduse süsteem; kehtestatud toimimisnormid; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; nendele vastav olukord, vt ka kord2, kord3

  • TULETISED

    kord=nik n. kõige madalam politseiniku ametiaste; vastav ametiisik

    korra=lik o.

    korralikk=us n.

    korraliku=lt m.

    üli+korralik o. \laps\

    korra=line1 o. \puhkus\ kindla korra järgi ette nähtud

    era+korraline o. \juhtum\

    erakorralise=lt m.

    korras1 o. normaalseks eluks ja tööks vajalikus seisundis

    elamis+korras o. \maja\ elamiseks korras

    lennu+korras o. \kopter\

    mängu+korras o.

    püügi+korras o. \võrgud\

    talve+korras o.

    töö+korras o.

    korras hoid/ma t.

    korras+hoid n.

    korrashoiu+kohustus n.

    korrashoiu+kulud n.

    korras+hoid=ja n.

    korras+hoid=mine n.

    korras ole/ma t.

    korras+ole=k n.

    \kohtu\ korras2 k. teatud korra järgi; kujul, teel, viisil

    distsiplinaar+korras m.

    kriminaal+korras m.

    male+korras m. malelaua ruute meenutavas asetuses

    käsu+korras m.

    sund+korras m. sunniviisi

    korra=tu o.

    korratu=lt m.

    korrat=us n.

    korra=lda/ma t. vajalikku, sobivasse korda seadma; midagi ette valmistama ja toime panema, ellu viima; käsku, korraldust andma

    korralda=ja n.

    jaama+korraldaja n.

    liiklus+korraldaja n. ⇐ liikluse korraldaja

    pea+korraldaja n.

    pulma+korraldaja n.

    pääste+korraldaja n.

    korraldama=tu o.

    korraldamat=us n.

    korrald=us n. käsk, nõue; üksikjuhu kohta antav ametivõimu (haldus)akt; korraldamine, milleski valitsev üldine kord v. süsteem

    korraldus=lik o. \info\

    korraldusliku=lt m.

    ehitus+korraldus n. ehituse korraldamine

    elu+korraldus n. viis, kuidas elu on korraldatud, elukord; elu korraldamine

    eri+korraldus n. spetsiaalne korraldus

    haldus+korraldus n.

    haridus+korraldus n. hariduse korraldamine

    juhtumi+korraldus n. (sotsiaaltöö vorm)

    kohtu+korraldus n. jur. kohtusüsteemi korraldus

    kooli+korraldus n. koolielu üldine, õigusaktidega määratud korraldus

    lahkumis+korraldus n.

    liiklus+korraldus n.

    makse+korraldus n. maj.

    nime+korraldus n. keelet. abinõude süsteem nimede selgeks ja täpseks kasutamiseks

    otse+korraldus n. maj. püsiv maksekorraldus otse panka laekuvate arvete kohta

    otsekorraldus+leping n.

    püsi+korraldus n.

    püsikorraldus+leping n. maj.

    riigi+korraldus n. riigivõimu korraldamine

    sise+korraldus n.

    suhte+korraldus n.

    tuleviku+korraldus n.

    äri+korraldus n.

    korraldus+dokument n.

    korraldus+toimkond n.

    korraldus+töö n.

    keelt korralda/ma t.

    keele+korralda=ja n. (ametinimetus)

    keele+korrald=us n. keelearendus, kirjakeele teadlik stabiliseerimine, rikastamine ja ajakohastamine

    keelekorraldus=lik o. \tegevus\

    keelekorraldus+teooria n.

    kunsti korralda/ma t.

    kunsti+korralda=ja n.

    kunsti+korrald=us n.

    maad korralda/ma t.

    maa+korralda=ja n. (ametinimetus)

    maa+korrald=us n. tegevus maa otstarbeka kasutamise nimel

    maakorraldus+insener n.

    maakorraldus+seadus-seadusen.

    maakorraldus+toiming n.

    maakorraldus+töö n.

    metsa+korralda=ja n. ⇐ metsa korralda/ma (kutsenimetus)

    metsa+korrald=us n. ⇐ metsa korralda/ma (tegevusala)

    müüki korralda/ma t.

    müügi+korralda=ja n. kutsenimetus; vastav töötaja

    müügi+korrald=us n. (eriala)

    suhteid korralda/ma t.

    suhte+korralda=ja n. (ametinimetus)

    suhte+korrald=us n. (tegevusala)

    suhtekorraldus+ettevõtja n.

    suhtekorraldus+osakond n.

    turundus+korraldaja n. ⇐ turunduse korraldaja turundusjuht

    turundus+korraldus n. ⇐ turunduse korraldamine

    turustus+korralda=ja n. ⇐ turustust korralda/ma see, kes korraldab turustust

    töö+korralda=ja n. ⇐ tööd korralda/ma

    töö+korrald=us n. ⇐ tööd korralda/ma

    õppe+korralda=ja n. ⇐ õpet korralda/ma

    õppe+korrald=us n. ⇐ õpet korralda/ma

    ühiskonna+korrald=us n. ⇐ ühiskonda korralda/ma

    ümber korralda/ma t.

    ümber+korralda=ja n.

    ümber+korralda=mine n.

    ümber+korrald=us n. ümberkorraldamine; selle tulemus

    korra=ldu/ma t.

    korraldu=mine n.

    korra=sta/ma t.

    korrasta=ja n.

    korrasta=mine n.

    korrastama=tu o.

    korrastamatu=lt m.

    korrastamat=us n.

    korrast=us n.

    hamba+korrastus n. ⇐ hammaste korrastus

    sanitaar+korrastus n.

    korrastus+päev n.

    korrastus+töö n.

    korrastus+vahend n.


  • LIITSÕNAD

    administratiiv+kord-korran.

    agraar+kord-korran.

    alluvus+kord-korran.

    asja+kord-korran. vnm. olukord

    elamis+korda m. \tegema, saama\ elamiseks korda

    elu+kord-korran.

    erand+kord-korran. (üldisest erinev)

    erandkorras m.

    eri+kord-korran.

    feodaal+kord-korran. aj.

    haldus+kord-korran.

    hea+kord-korran. puhtus, kord (ruumides, majades jne.)

    heakorra=sta/ma t. heakorda viima

    heakorrasta=ja n.

    heakorrasta=mine n.

    heakorrast=us n.

    heakorrastus+töö n.

    heakorra+eeskiri-kirjan.

    heakorra+trust n.

    heakorra+tööd n.

    heakorra+valvur n.

    kasarmu+kord-korran. ka piltl.

    kodu+kord-korran.

    kolhoosi+kord-korran. nõuk.

    kooli+kord-korran.

    küla+kord-korran. vnm.

    külakorda m. \käima\ vnm. omaaegne vallavaeste ülalpidamisviis

    laagri+kord-korran.

    lahingu+kord-korran.

    maja+kord1-korran. vnm. kodukord

    male+kord-korran.

    marsi+kord-korran.

    olu+kord-korran.

    avarii+olukord-korran.

    eelis+olukord-korran.

    ekstreem+olukord-korran.

    eri+olukord-korran.

    hetke+olukord-korran.

    häda+olukord n.

    häire+olukord-korran.

    katastroofi+olukord-korran.

    kriisi+olukord-korran.

    lahingu+olukord-korran.

    normaal+olukord-korran.

    rahu+olukord-korran.

    rinde+olukord-korran.

    sise+olukord-korran.

    suhtlus+olukord n.

    sõja+olukord-korran.

    väli+olukord-korran.

    äärmus+olukord-korran.

    paraadi+kord-korran.

    parkimis+kord n.

    pretensiooni+kord-korran.

    põhi+kord-korran.

    päeva+kord-korran.

    päevakorra+punkt n.

    pärimis+kord-korran. jur.

    püügi+kord-korran.

    rahandus+kord-korran.

    riigi+kord-korran.

    rivi+kord-korran.

    rännaku+kord-korran.

    seisu+kord-korran.

    häire+seisukord-korran.

    kaitse+seisukord-korran.

    piiramis+seisukord-korran.

    sõja+seisukord-korran.

    sisu+kord-korran. (raamatul)

    teenistus+kord-korran.

    töö+kord-korran.

    tsunfti+kord-korran. aj.

    vahe+kord-korran.

    alluvus+vahekord-korran.

    armu+vahekord-korran.

    intiim+vahekord-korran.

    jõu+vahekord-korran.

    lepingu+vahekord-korran.

    rendi+vahekord-korran.

    seksuaal+vahekord-korran.

    seksvahekord-korran.

    sugulus+vahekord-korran.

    sõprus+vahekord-korran.

    teenistus+vahekord-korran.

    töö+vahekord-korran.

    usaldus+vahekord-korran.

    vaenu+vahekord-korran.

    võimu+vahekord-korran.

    võla+vahekord-korran.

    värvus+vahekord-korran.

    valitsemis+kord-korran.

    viisa+kord-korran.

    õigus+kord-korran.

    ühiskonna+kord-korran.

    sise+kord-korran.



  • korra+kindel o.

    korra+lage o.

    korralage=d-us n.

    korra+meel n.

    korra+nõue n.

    korra+pära n.

    korrapära=ne o.

    korrapärase=lt m.

    korrapäras=us n.

    korrapäras=ta/ma t. korrapäraseks tegema

    korrapäras=tu/ma t. korrapäraseks muutuma

    eba:korrapärane o.

    korrapära=tu o.

    korrapäratu=lt m.

    korrapärat=us n.

    korra+valve n.

    korra+valvur n.

    korra+vastane o. \käitumine\

    korravastase=lt m.


  • ÜHENDID

    korda aja/ma t.

    korda+aja=ja n.

    korda+aja=mine n.

    korda armasta/ma t.

    korra+armasta=ja n.

    korra+armast=us n.

    korda kaits/ma t.

    korra+kaitse-kaitsen. avaliku korra kaitse

    korrakaitse+osakond n.

    korrakaitse+punkt n.

    korrakaitse+seadus-seadusen.

    korrakaitse+teenistus n.

    korrakaitse+töötaja n.

    korra+kaits=ja n. korravalvur, avaliku korra järele valvav isik

    korda mine/ma t. õnnestuma

    korda+läinud o. \päev\

    korda+mine=k n.

    korda+mine=mine n.

    korda pida/ma t.

    korra+pida=ja n.

    klassi+korrapidaja n.

    köögi+korrapidaja n.

    operatiiv+korrapidaja n.

    staabi+korrapidaja n.

    valve+korrapidaja n. (valves olev)

    korrapidaja+ruum n.

    korrapidaja+õpetaja n.

    korra+pida=mine n.

    korda rikku/ma t.

    korra+rikku=ja n.

    korra+rikku=mine n.

    korda saa/ma t.

    korda+saa=mine n.

    korda saat/ma t. (teoks) tegema

    \teo\ korda+saat=ja n.

    korda+saat=mine n.

    korda sead/ma t.

    korda+sead=ja n.

    korda+sead=mine n.

    korda tege/ma t.

    korda+tege=mine n.

    korda+tegi=ja n.

    korrale kutsu/ma t. korrarikkumise lõpetamist nõudma

    korrale+kutsu=ja n.

    korrale+kutsu=mine n.

    korras ole/ma t.

    korras+ole=k n.

    korras+ole=mine n.

  • kord2korran. (õhuke) kattev ainekiht; kõnek. korrus; tkst. kirjakord, vt ka kord1, kord3

  • TULETISED

    korr=is n. kaevamistel korraga läbikaevatav kiht

    korr=us n. hoone osa; mäend. kaevandusvälja osa

    kahe+korruse=line o. \eramu\ kahe korrusega

    mitme+korruse=line o. \maja\ mitme korrusega

    palju+korruse=line o. \hoone\ paljude korrustega

    üheksa+korruse=line o. \paneelmaja\ üheksa korrusega

    all+korrus n.

    esi+korrus n.

    katuse+korrus n.

    keldri+korrus n.

    maja+korrus n.

    mansard+korrus n. mansard

    pea+korrus n.

    pööningu+korrus n.

    sokli+korrus n.

    ärkli+korrus n.

    üla+korrus n.

    korrus+maja n. (mitme korrusega)

    korruse+made n. eh.

    korruste+vaheli=ne o. \trepp\ korruste vahel olev

    kordi=tu/ma t. med. (elundi kohta:) kokku vajuma, kokku langema

    kordit=us n.

    kopsu+korditus n.

    korruta/ma1 t. \lõnga\

    korruta=mine1 n.

    korra=stikku m. kordade viisi, kihtidena


  • LIITSÕNAD

    alus+kord-korran.

    asfaldi+kord-korran.

    halla+kord-korran.

    hallitus+kord-korran.

    hõbeda+kord-korran.

    härma+kord-korran.

    jää+kord-korran.

    kaste+kord-korran.

    krohvi+kord-korran.

    kulla+kord-korran.

    kõntsa+kord-korran.

    laki+kord-korran.

    lima+kord-korran.

    maja+kord2-korran.

    muda+kord-korran.

    mulla+kord-korran.

    mustuse+kord-korran.

    mähi+kord-korran.

    naha+kord-korran.

    nikli+kord-korran.

    nõe+kord-korran.

    palgi+kord-korran.

    pealis+kord-korran.

    plaatina+kord-korran.

    poleeri+kord-korran.

    rahe+kord-korran.

    rasva+kord-korran.

    rooste+kord-korran.

    sambla+kord-korran.

    suhkru+kord-korran.

    tagi+kord-korran.

    tahma+kord-korran.

    tolmu+kord-korran.

    vaaba+kord-korran.

    vaha+kord-korran.

    võõba+kord-korran.

    värvi+kord-korran.

    õli+kord-korran.

    ärkli+kord-korran. ärklikorrus


  • ÜHENDITULETISED

    kahe+kord=ne1 o. \lõng, uks\ kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev

    viie+kord=ne1 o. \filter, maja\ viiest (ühesugusest) osast koosnev; kõnek. viiekorruseline

    ühe+kord=ne1 o. \lõng, maja\ selline, milles on ainult üks kord, kiht vms.

  • kord3korran. millegi toimumise korduv (korduvana käsitletav) ajamoment; järjekord, kord; millegi suurenemise v. vähenemise aste, vt ka kord1, kord2

  • TULETISED

    kord4 m. ükskord

    ~kord=ne o.

    ainu+kordne o. \võimalus\

    ainukords=us n.

    era+kordne o. \juhus\

    erakordse=lt m. \huvitav\

    erakords=us n.

    esma+kordne o.

    esmakordse=lt m.

    esmakords=us n.

    haru+kordne o. \õnn\

    harukordse=lt m. \tugev\

    harukords=us n.

    järje+kordne o. \võit\

    järjekordse=lt m. \kadunud\

    ühis+kordne n. täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega

    korda/ma t.

    kord=u/ma t.

    korduma=tu o.

    kordumatu=lt m.

    kordumat=us n.

    kordu=mine n.

    kord=us1 n. kordumine

    hääliku+kordus n.

    kõla+kordus n.

    mõtte+kordus n.

    sõna+kordus n.

    korduv o.

    korduva=lt m. \püüdma\

    korduv=us n.

    korda=ja n. ka mat.

    binoom+kordaja n.

    korrelatsiooni+kordaja n. (statistikas)

    korda=mine n.

    kordamis+harjutus n.

    kordamis+küsimus n.

    kordamis+tund n.

    kordamis+ülesanne-anden.

    kord=us2 n. kordamine

    kord-us~ korratav

    kordus+etendus n.

    kordus+film n.

    kordus+kasutus n.

    kordus+künd n.

    kordus+laul n.

    kordus+linastus n.

    kordus+mäng n.

    kordus+märk n. muus. märk helitöö mingi osa kordamiseks

    kordus+projekt n.

    kordus+saade n.

    kordus+teodoliit n.

    kordus+trükk n.

    kordus+väljaanne-anden.

    kordus+värss n. kirj.

    kordus+õppus n. sõj. reservväelastele korraldatud sõjaväeõppus

    ennast korda/ma t.

    enese+korda=mine n.

    enese+kord=us n.

    kordi=sta/ma t. teatud arv kordi suurendama

    kordista=mine n.

    kordist=i n. tehn. kordistusseade

    foto+kordisti n. tehn. valguse toimel emiteeruvate elektronide voogu võimendav elektronseadis

    korru=ta/ma2 t. ühte ja sama ütlema,kordama; mat. antud arvu teatav arv kordi suurendama

    korruta=ja n.

    korruta=mine2 n.

    korrutamis+tabel n. korrutustabel

    korrutamis+tehe n.

    korrut=is n. mat.

    osa+korrutis n.

    skalaar+korrutis n.

    vektor+korrutis n.

    korrut=us2 n. korrutamine

    korrutus+masin n.

    korrutus+märk n.

    korrutus+tabel n.

    korda=misi m. kordamööda

    korra m. kõnek. ükskord; korraks

    korraga m. ühel ja samal ajal; ühe korraga; järsku, otsekohe

    korraks m. natukeseks ajaks

    \soovi\ korral k.

    korra=line2 n. aj. korrateoline

    korralt m. korrapealt, otsekohe


  • LIITSÕNAD

    haru+korral m. harval korral

    järje+kord-korran.

    eelis+järjekord-korran.

    esinemis+järjekord-korran.

    esma+järjekorras m.

    jahvatus+järjekord-korran.

    korteri+järjekord-korran.

    pileti+järjekord-korran.

    pöörd+järjekord-korran.

    ravi+järjekord n.

    järjekorra+automaat n.

    järjekorra+number n.

    kahe+korra m. kahekordselt

    külvi+kord-korran.

    külvikorra+väli n.

    lõpu+korral m. \olema\

    lõpu+korrale m. \jõudma\

    lüpsi+kord-korran.

    mitme+korra m. mitmekordselt

    mõni+kord-korram.

    mängu+kord-korran. mängimise järjekord

    nelja+korra m. neljakordselt

    oma+korda m.

    otsa+korral m. \olema\ lõppemas

    otsa+korrale m. \jõudma\ lõppu, lõppjärku

    püksi+kord-korran. kõnek. (roojamise kohta)

    sauna+kord-korran.

    see+kord-korram. sel korral

    seekord=ne o. \katse\

    seda+korda m. seekord

    sõidu+kord-korran.

    söögi+kord-korran.

    põhi+söögikord n. põhiline söögikord

    sööma+kord-korran.

    söötmis+kord-korran.

    teine+kord-korram. mõnikord; (mõni) teine kord

    toidu+kord-korran.

    too+kord-korram.

    tookord=ne o. \juhtum\

    treeningu+kord-korran.

    vahi+kord-korran. valvekord

    vahikorra+madrus n.

    vahikorra+tüürimees n.

    valve+kord-korran. valvamise järjekord

    veel+kord-korram. veel kord

    veelkord=ne o. \katse\

    ühe+korraga m. korraga; äkki; ühel ajal

    üks+kord-korram. (kindlalt piiritlemata aja kohta:) mingil ajal; lõpuks, viimaks



  • kord+arv n. mat.

    kord+korra=lt m. järjest

    kordkorra=line o.

    korra+pealt m.

    korra+tegu n. aj. (sooritati kordamööda)

    korrateo=line n. aj. korrateol käija

    korda+mööda m. järjekorras



  • ühe+korra+mähkmed n. <(ühe+korra)+mähkmed> (saab ühe korra kasutada)

    ühe+korra+nõu n. (üks kord kasutatav)

    ühe+korra+pakend n. <(ühe+korra)+pake|nd>

    ühe+korra+pilet n. (üks kord kasutatav)

    ühe+korra+süstal n. (üks kord kasutatav)

    üks+kord+üks n. korrutustabel; algab tehtega 1x1


  • ÜHENDITULETISED

    iga+kord=ne o. \lugu\

    kahe+kord=ne2 o. \kasv, meister\ kaks korda suurem v. rohkem; kahel korral toimuv v. esinev; kahesugune

    kahekordse=lt m.

    kahekordi=sta/ma t. kahekordseks tegema

    kahekordista=mine n.

    kahekordi=stu/ma t. kahekordseks minema

    kahekordistu=mine n.

    kaheksa+kord=ne o. kaheksa korda esinev; kaheksa korda rohkem v. suurem

    kolme+kord=ne o. \rõõm, meister\

    kolmekordse=lt m.

    kolmekordi=sta/ma t.

    kolmekordista=mine n.

    kolmekordi=stu/ma t.

    kolmekordistu=mine n.

    kümne+kord=ne o. \hind, meister\

    kümnekordi=sta/ma t. kümnekordseks muutma

    kümnekordista=mine n.

    kümnekordi=stu/ma t. kümnekordseks muutuma

    kümnekordistu=mine n.

    mitme+kord=ne o. \hind, kogemus\

    mitmekordse=lt m.

    mitmekordi=sta/ma t.

    mitmekordista=mine n.

    mitmekordi=stu/ma t.

    mitmekordistu=mine n.

    mitmekümne+kordne o. \koormus\

    nelja+kord=ne o. \saak, kaotus\

    neljakordi=sta/ma t.

    neljakordi=stu/ma t.

    palju+kord=ne o. \kogemus\

    poolteise+kord=ne, pooleteise+kord=ne o. \toodang\

    saja+kord=ne o. \erinevus\ sada korda suurem v. rohkem

    sajakordse=lt m. \kasvama\

    sajakordi=sta/ma t. sajakordseks muutma

    sajakordi=stu/ma t. sajakordseks kasvama

    seitsme+kord=ne o. \meister, vahe\

    teist+kord=ne o. teist korda toimuv vms.

    teistkordse=lt m. teist korda

    teistkords=us n.

    tuhande+kord=ne o. \kasv\ tuhat korda suurem v. rohkem

    viie+kord=ne2 o. \kasv, kontroll\ (millestki) viis korda suurem; viis korda toimunud vms.

    viiekordi=sta/ma t. viiekordseks muutma

    viiekordista=mine n.

    viiekordi=stu/ma t. viiekordseks muutuma

    viiekordistu=mine n.

    ühe+kord=ne2 o. \tasu, süstal\ üks kord toimuv, saadav, kasutatav

    üheksa+kord=ne o. \vanaema\

  • kõnd1kõnnun. vähemviljakas, kasutamata v. asustamata maa-ala v. piirkond, vt ka kõnd2

  • LIITSÕNAD

    kõnnu+maa n. väheviljakas maa

  • känd n. pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa; piltl. vana, eakas, elatanud inimene; piltl. (päritoluga seoses:) see, kellest v, millest keegi v. miski on arenenud; suguvõsa; (rahva)tõug

  • TULETISED

    kännu=stik n. (kännuline) raiesmik

    kännu=line o. \raiesmik\ kände täis


  • LIITSÕNAD

    kase+känd n.

    kuuse+känd n.

    tõrvas+känd n.

    vanamehe+känd n. piltl.



  • kännu+jurakas n.

    kännu+juurikas n.

    kännu+mampel n. (seen)

    kännu+raha n. kasvavate puude tihumeetri hind

    kännu+ront n.

    kännu+seen n.

    kännu+sikk n. (mardikas)

    kännu+tael n.

    kännu+tüügas n. kõrgem känd

    kännu+vildik n. (sammal)

    kännu+võsu n. mets.


  • ÜHENDITULETISED

    kännu+juuri=ja n. ⇐ kände juuri/ma (isik v. masin)

    kännu+juuri=mine n. ⇐ kände juuri/ma


  • MUU

    üle kivide ja kändude vaevaliselt, suurte raskustega, suure vaevaga

  • sond1sondin. toru- v. rennikujuline riist millegi sisemuse uurimiseks; med. (arstiriist); tehn. (maapinna uuringuteks)

  • TULETISED

    sond=eeri/ma t. sondiga uurima; piltl. (ettevalmistavalt) välja uurima

    sondeeri=ja n.

    sondeeri=mine n. piltl.

    sondi/ma t. sondeerima

    sondi=mine n.


  • LIITSÕNAD

    haava+sond-sondin. med.

    kosmose+sond-sondin. met.

    mao+sond-sondin. med.

    nina+sond-sondin. med.

    raadio+sond-sondin. met.

    renn+sond-sondin. med.

    õõnes+sond-sondin. med.



  • sond+loputus n. med.

    sond+pall n. met. (atmosfääri uurimiseks)

    sond+toitmine n. med. sondiga toitmine

  • sond2sonnun. vine; murd. somp

  • TULETISED

    sonnu=ne o. \ilm\ vines, sombune

    sond=u/ma t. vinesse v. sompu minema


  • LIITSÕNAD

    põua+sond-sonnun. põuavine

    udu+sond-sonnun.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur