[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hausś s <hausi, .haussi> lori ▪ tuu tśura taht kõ̭õ̭ .haussi aiaʔ too poiss tahab aina lori ajada. Vrd aavits, hahk2, horloṕ, lobi2, lori2, palõng, pravitsk, tsortś

imehine adj <imehitse, imehist> ime-, võlu- ▪ tśura tõmmaś imehitseʔ .saapaʔ .jalga (muinasjutust) poiss tõmbas võlusaapad jalga

innine adj <innidse, innɪst> endine; äsjane ▪ innine aig endine aeg; illos tśura lätś jalʔ uma innidse sõbra mano ilus poiss läks jälle oma endise sõbra juurde; võõrasimä nakaś innidse naase tütärd veiga .pilkama võõrasema hakkas eelmise naise tütart väga pilkama; piäʔ sa mu innine jutt meeleh! pea mu äsjane jutt meeles!. Vrd inneskine, innestäne, innɪskäne, ääsäne

irvähütmä v <irvähüttäʔ, irvähüdä ~ irvähütä> korraks irvitama ▪ tśura ronõ .keldre katusõ pääle, irvähüt´ ni sattõ .arki .maaha poiss ronis keldri katusele, irvitas korraks ja [juba] kukkuski maha

.jürk´mä v <.jürkiʔ, jürgi>
1. seksima, sugutama ▪ tõõsõl säläh .jürkegi, tśura .tütrigugaʔ teine teisel seljas seksisidki, poiss tüdrukuga. Vrd jabõlõma, .jurk´ma, .jurkama, .koinlõma, .koińma, .koinõlõma
2. piltl (teise kohta) valet rääkima, valetama ▪ tõõsõ pääle jürgide .huupi teise peale valetad umbropsu

kosselka s <kosselka, kosselkat> heinamärss ▪ tśura pand´ hobõsõlõ kosselka .päähä noormees pani heinamärsi hobusele pähe (söötmiseks). Vrd .kosli, märsś

.tilkama v <tilgadaʔ, .tilka> viljastama, rasestama ▪ tśura .tütrigu .tilkas arʔ poiss teeb tüdrukule lapse; nätäʔ, õt timä om ärʔ tilgat näha, et ta on rasedaks jäänud; taa om ka uma naase är tilganuʔ joʔ see on ka oma naise juba rasedaks teinud

uurɪkõllaʔ adv uurakil, urvakil, upakil; uurakile, urvakile, upakile ▪ tõõnõ tśura sis .panti pingi pääle uurɪkõllaʔ teine poiss pandi siis pingi peale uurakile. Vrd tuurakallaʔ, tuurakõllaʔ, tuurɪkõllaʔ, tuurilõ, upɪkallaʔ, upɪkõllaʔ, upildõ, upilõ, urvɪkallaʔ, urvɪkil, urvildõ

.vaapku ~ .vapku ~ .vapkuʔ adv vististi, vist ▪ śoo .vaapku nigu mi veere tśura see oleks nagu meie kandi noormees; .täämbä om sääne lumõpilveh, lummõ nakas .vapku sadama täna on selline lumepilves [ilm], vististi hakkab lund sadama; nä külʔ .vapku .kaklõma lääväʔ nad lähevad nüüd küll vist kaklema; pinɪʔ .veiga .haukvaʔ, ka .vapkuʔ .vargaʔ ommaʔ .tulnuʔ küll koerad hauguvad, vist on vargad tulnud

varets s <varedsa, varetsat> loss ▪ kunigas .viidi varetsahe kuningas viidi lossi; läteh juusk .õkva kuniga varedsa ala allikas jookseb otse kuningalossi alla; tśura lätś kuniga varetsa ette ja sääl kõnõli, õt ma taha kuniga tütärd arʔ .arstiʔ (muinasjutust) noormees läks kuningalossi ette ja rääkis seal, et ma tahan kuninga tütre terveks ravida. Vrd losś