[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

upɪkallaʔ adv upakil, urvakil; kummargil ▪ vanaimä oll´ kõ̭ik´ aig virgõstõ .vaihõl upɪkallaʔ vanaema oli alati vagude vahel kummargil; sääl ma otsõ upikallaʔ, upikallaʔ, urvikallaʔ (rahvalaulust) seal ma otsisin upakil, upakil, urvakil. Vrd tuurakallaʔ, tuurakõllaʔ, tuurɪkõllaʔ, tuurilõ, upɪkõllaʔ, upildõ, upilõ, urvɪkallaʔ, urvɪkil, urvildõ, uurɪkõllaʔ

urvɪkallaʔ adv urvakil, upakil ▪ kui miisś .hindä maast üles urvɪkallaʔ .aie, .kaie tä kodo .poolõ (muinasjutust) kui mees enda maast üles upakile ajas, vaatas ta kodu poole; sääl tä .otsõ urvikallaʔ, käve neläkäpikallaʔ (rahvalaulust) seal ta otsis upakil, käis neljakäpakil. Vrd tuurakallaʔ, tuurakõllaʔ, tuurɪkõllaʔ, tuurilõ, upɪkallaʔ, upɪkõllaʔ, upildõ, upilõ, urvɪkil, urvildõ, uurɪkõllaʔ