[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kupõr|.tille adv uperkuuti, uperpalli ▪ kuuś õks sis linnaś kupõr.tille, ossaʔ jäiväʔ upikõllaʔ (rahvalaulust) kuusk lendas uperkuuti, oksad jäid upakile; jänes jäänüʔ .jalgo tillitämä, kuŕatekij käve kupõr.tille (rahvalaulust) jänes jäänud jalgu siputama, kurjategija käis uperkuuti. Vrd hupõr-kupõr, upõr|.kuuti

kükɪkelläʔ ~ kükᴜ̈kelläʔ ~ kükɪkõllaʔ ~ kükᴜ̈kõllaʔ adv kükakil ▪ ma olõ kükɪkõllaʔ haina seeh ma olen kükakil rohu sees; miisś tull´ ku kükᴜ̈kelläʔ üle moro mees tuli justkui kükakil üle õue; mõ̭ni karaś kükikelläʔ, mõ̭ni .olli upikõllaʔ (rahvalaulust) mõni tantsis kükakil, mõni oli upakil; siih õks kütä‿i .ahjo kükükõlla, aja‿i hako hargukõlla (rahvalaulust) ei küta siin ahju kükakil, ei aja hagu harkisjalu. Vrd kükɪkallaʔ, kükildõ, kükɪsilläʔ, kükätselläʔ, kükᴜ̈selläʔ

upɪkõllaʔ adv upakil, urvakil ▪ .ostjakõsõʔ õks kõ̭ik´ jeiväʔ upikõllaʔ, käveʔ aiah käpikõllaʔ (rahvalaulust) ostjakesed jõid kõik upakil, käisid aias käpakil. Vrd tuurakallaʔ, tuurakõllaʔ, tuurɪkõllaʔ, tuurilõ, upɪkallaʔ, upildõ, upilõ, urvɪkallaʔ, urvɪkil, urvildõ, uurɪkõllaʔ