[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

norm nimisõna 〈n`orm , normi , n`ormi ; mitmus normid, n`ormide, n`orme 〉

1. millegi ettenähtud hulk, kogus või tase; kõige kõrgem lubatud määr
Tööaja riiklik norm on 8 tundi päevas.
Müra ületas normi.
2. välja kujunenud või kehtestatud reegel; eeskiri
Uus hotell vastab rahvusvahelistele normidele.
3. (ainsuses) tavaline, normaalne suurus või kvaliteet
Veebruari keskmine õhutemperatuur oli normist kõrgem.
Analüüsid on normis / normi piires.

nurk nimisõna 〈n`urk , nurga , n`urka , n`urka ; mitmus nurgad, n`urkade, n`urki 〉

koht, kus ühinevad kaks pinda (näiteks seinad, teed, tänavad) või joont
Lamp on toa nurgas.
Laual on teravad nurgad.
Pood asub Pika ja Kivi tänava nurgal.
Kolmnurga nurkade summa on 180°.
saab moodustada: kolmnurk

surm nimisõna 〈s`urm , surma , s`urma , s`urma ; mitmus surmad, s`urmade, s`urmasid 〉

see, kui elu lõpeb vastand sünd
Pärast naise surma kolis mees linna.
● surma põhjus, surma asjaolud
● loomulik surm, ootamatu surm, traagiline surm
● surma saama Õnnetuses sai surma kolm inimest.