[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

norm ‹-i 21› ‹s›

1. (piir)määr, ettenähtud, kehtestatud hulk, kogus, suurus vm. Toiduaineid müüdi normi järgi. Kilo vorsti oli norm, rohkem kellelegi ei müüdud. Igaüks saab oma normi. Normi võidakse suurendada või vähendada. Radioaktiivsete ainete kontsentratsioon kipub kohati normi ületama. Honorari maksti kõrgendatud normide järgi. Kui toidust ei saa vitamiinide normi kätte, tuleb vitamiinipreparaate kasutada. Väetiste normid karjamaa hektari kohta. || kõnek töönorm. Normi täitma, ületama. Täitis poolteist kuni kaks normi päevas. Kas tuled normiga toime? || kõnek (spordis:) kvalifikatsiooninorm. Täitis I spordijärgu, meistersportlase normi. Rahvusvahelise suurmeistri normi täitsid kaks maletajat. Noortelt nõuti VTK normide täitmist. || nõuk normikohustus. Talupidajatele pandi normid peale, nad pidid norme täitma. Tal oli lihanorm ja muudki normid täitmata. Mullikas tuli normiks viia.
▷ Liitsõnad: aasta|norm, kuu|norm, päeva|norm, vahetusnorm; külvi|norm, leiva|norm, sööda|norm, toidu|norm, väetisnorm; heina|norm, liha|norm, muna|norm, müügi|norm, piima|norm, viljanorm; järgu|norm, kvalifikatsiooni|norm, meistrinorm; amortisatsiooni|norm, kasumi|norm, kulu|norm, piir|norm, varunorm.
2. tavapärase v. keskmise piiridesse mahtuv suurus, kvaliteet vm. Oktoobrikuus oli sademeid normi piires, keskmine õhutemperatuur oli üle normi, normist kõrgem. Verepilt ja -sete on tal normis, vererõhk mõnevõrra kõrgenenud. *Kui ühel eesti mehel on juhuslikult peaga kõik normis, siis on tal enamasti ikka jalad ebanormaalsed. J. Peegel.
3. väljakujunenud v. kehtestatud reegel; ettekirjutus. Õiguslikud, eetilised normid. Ühiselu, seltskondliku käitumise tavad ja normid. Keeles sisalduvad normid. Nonkonformist trotsib norme, kaldub normidest kõrvale. || normeerimisega kehtestatud tootmisalane, tehniline vm. eeskiri. Tehnilised normid ja standardid. Tootmisruumide valgustus ei vasta normidele. Teaduslikult põhjendatud normid.
▷ Liitsõnad: keelenorm; käitumis|norm, õigusnorm.