[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kari nimisõna 〈kari , karja , k`arja ; mitmus karjad, k`arjade, k`arjasid 〉

1. rühm koos peetavaid koduloomi, eriti lehmi
Kari sööb niidul.
● väike kari, suur kari
● karja pidama, karja kasvatama
2. koos tegutsevate metsloomade rühm
Hundid liiguvad tavaliselt karjana.

kiri nimisõna 〈kiri , kirja , k`irja ; mitmus kirjad, k`irjade, k`irju 〉

1. ümbrikus paber, millel on tekst peal ja mida saab posti teel saata
Sain emalt kirja.
● kirja lahti tegema, kirja avama Võõraid kirju pole viisakas avada.
● kirja kirjutama, kirja saatma Saatsin sõbrale kirja.
saab moodustada: kirjavahetus
2. meil, elektrooniline kiri
Kustutasin su kirja kogemata ära.
3. tähed teksti kirjutamiseks; kuskile kirjutatud sõnad
Suurt kirja on kergem lugeda.
Tee ääres oli silt kirjaga „Murul käimine keelatud!”.
● kirjas olema (= kirjutatud olema) Õpikus küll nii kirjas pole!

---

ühendid: kirja panema

kuri omadussõna, nimisõna 〈kuri , kurja , k`urja ; mitmus kurjad, k`urjade, k`urje; omadussõna võrdlus: kurjem, kõige kurjem 〉

1. selline, kes pole iseloomult lahke ega sõbralik (ja kes võib sulle teha midagi halba)
Tal on kodus kuri ämm.
Aias on kuri koer.
2. vihane, (väga) pahane
Õpetaja vaatas mind kurja pilguga.
■ kelle-mille peale Ega sa minu peale väga kuri ei ole?
● kurjaks saama Ema sai kurjaks, kui ma valetasin.
3. halb tegu või asi
Ära tee teistele kurja!

kõrb nimisõna 〈k`õrb , k`õrbe , k`õrbet ; mitmus k`õrbed, k`õrbete, k`õrbeid 〉

suur kuiv maa-ala, kus kasvab väga vähe taimi
Sahara kõrb asub Aafrikas.

kõrv nimisõna 〈k`õrv , kõrva , k`õrva , k`õrva ; mitmus kõrvad, k`õrvade, k`õrvu 〉

üks kahest osast pea küljes, millega inimesed ja loomad kuulevad
Elevandil on suured kõrvad.
saab moodustada: kõrvaklapid, kõrvarõngas