[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 4 sobivat artiklit.

kõrb ‹kõrbe, kõrbet illat kõrbesse e. kõrbe 2› ‹s›
väga kuiv, väheste sademete ning hõreda taimkattega v. hoopis taimkatteta ala troopika-, lähistroopika- v. parasvöötmes. Sahara, Gobi kõrb. Elutu, viljatu kõrb. Kõrbete liivalagendikud. Üksik oaas kõrbes. Kaamelikaravan liigub läbi kõrbe. || piltl laastatud, inimtühi maa. Linnad ja külad põletati maha ja maa muutus kõrbeks.
▷ Liitsõnad: kivi|kõrb, klibu|kõrb, liiva|kõrb, pool|kõrb, räha|kõrb, savi|kõrb, soolakõrb; jää|kõrb, külma|kõrb, lume|kõrb, rusukõrb.

kõrb ‹kõrve 22› ‹s›
suur asustamata (soodega) metsaala. Elab kaugel kõrves lausa põliskuuskede keskel. Karu kõrve karjapoissi. *Harime su kõrved viljakandvaiks, / sood ja rabad aedadeks ja väljadeks.. J. Kärner.

kõrb ‹kõrvi 21›

1. ‹adj› punakaspruun (hrl. hobuse kohta). Kõrb hobune, mära, täkk, traavel, varss. Hobune oli värvuselt roostekarva kõrb. *Eemal puu oksal imestas mind kõrb orav. J. Mändmets.
2. ‹s› punakaspruun hobune musta laka ja musta sabaga. Pane noor kõrb vankri ette! Viimaks olid kõrvid rakkes. Ajas kõrvi kiiremale sõidule.

hüüdja hääl kõrbes vt hääl