[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

koht nimisõnak`oht , koha , k`ohta , k`ohta ; mitmus kohad, k`ohtade, k`ohti


1. paik, kus keegi või miski on, asub või kus midagi toimub
Avalikus kohas ei tohi alkoholi juua.
Olin õigel ajal õiges kohas.
Kuhu kohta ma oma võtmed panin?
Kust kohast sa selle pluusi ostsid?
saab moodustada: asukoht, elukoht, sihtkoht, sünnikoht
2. ruumis olev kindel, ettenähtud paik, kus istuda või viibida
Kas see koht on vaba?
Viisakas on bussis vanemale inimesele kohta pakkuda.
Panin hotellis koha kinni (= broneerisin toa).
saab moodustada: istekoht
3. millegi (näiteks keha, teksti või ruumi) kitsam piirkond
Sõdur sai kahest kohast haavata.
Raamat jäi huvitava koha pealt pooleli.
Kõik kohad on tolmu täis.
4. positsioon
Perekond on minu elus väga tähtsal kohal.
Ta sai võistlusel viimase koha.
esimene koht, teine koht, kolmas koht
saab moodustada: esikoht

kook nimisõnak`ook , koogi , k`ooki ; mitmus koogid, k`ookide, k`ooke


kook.jpg
magus küpsetatud toit, mille sees on jahu, munad, suhkur ja või
Sõin kohvikus tüki kooki.
Ema hakkab kooki küpsetama.

kool nimisõnak`ool' , kooli , k`ooli , k`ooli ; mitmus koolid, k`oolide, k`ool'e


asutus, kus lapsed õpivad; maja, kus see asutus asub
Ta töötab koolis õpetajana.
Meie koolis on vähe õpilasi.
Poisil läheb koolis hästi.
koolis käima Tema lapsed käivad juba koolis.
saab moodustada: algkool, keskkool, kutsekool, põhikool, ülikool; koolilaps, koolimaja, koolivend, kooliõde

koor1 nimisõnak`oor , koore , k`oort ; mitmus koored, koorte, k`oori


1. kõva kiht puu tüve ja okste peal
Jänesed närivad õunapuu koort.
2. kiht puuviljade ja köögiviljade peal või pähkli ja muna ümber
Apelsinil tuleb koor enne söömist eemaldada.
Mune oli nii valge kui pruuni koorega.
kõva koor, pehme koor, paks koor, õhuke koor
3. (ainsuses) paks ja rasvane kiht, mis kerkib piima seismisel selle pinnale
Kas sa jood kohvi mustalt või koorega?
saab moodustada: hapukoor

koor2 nimisõnak`oor , koori , k`oori , k`oori ; mitmus koorid, k`ooride, k`oore


rühm inimesi, kes koos laulavad ja esinemas käivad
Olen lapsest peale kooris laulnud.
Kontserdil esines mitu koori.

koos määrsõna, kaassõnak`oos


1. kellegi seltskonnas, ühes grupis
Õde ja vend läksid koos kooli.
Jõulude ajal on pere alati koos.
Kas esinete koos või eraldi?
■ koos kellega Nad tulid külla koos lastega.
2. ühes kohas; ühe tervikuna
Kivid on hunnikus koos.
■ koos millega Kaotasin rahakoti koos dokumentidega.
Kui ühendis koos kellega-millega jätta sõna koos ära, siis lause tähendus tavaliselt ei muutu, näiteks Lähen reisile koos abikaasaga = Lähen reisile abikaasaga.

võrdle kokku

kott nimisõnak`ot't , koti , k`otti , k`otti ; mitmus kotid, k`ottide, k`ot'te


riidest, paberist, kilest või muust materjalist ese millegi hoidmiseks ja transpordiks; see ese koos sisuga
Ta tuli poest suurte kottidega.
Ostsin koti kartuleid.
raske kott, kerge kott; täis kott, tühi kott
midagi kotti panema, midagi kotist välja võtma
saab moodustada: kilekott, käekott, rahakott, seljakott

kroon nimisõnakr`oon' , krooni , kr`ooni ; mitmus kroonid, kr`oonide, kr`oon'e


1. valitseja võimu tähistav kullast või hõbedast ehe, mida kantakse peas
Kuningal oli kuldne kroon peas.
2. mitme Euroopa riigi (näiteks Norra ja Rootsi) rahaühik
Enne eurot kehtisid Eestis kroonid.

vool nimisõnav`ool , voolu , v`oolu


1. vee liikumine ühes suunas; nii liikuv vesi
See jõgi on kiire vooluga.
2. elekter
Majas kadus pooleks tunniks vool.
Vool läks ära.

voor nimisõnav`oor , vooru , v`ooru , v`ooru ; mitmus voorud, v`oorude, v`oore


mingi võistluse suhteliselt iseseisev osa
Konkurss toimub kolmes voorus.
Pääsesin edasi turniiri teise vooru.
eelmine voor, järgmine voor, viimane voor

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur