[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

koor-e, -t 34› ‹s

1. kõva v. sitke, kuid suhteliselt õhuke pealmine ainekiht millelgi. a. puittaimede tüve ja okste, ka juurte kergesti eralduv pindmine kiht. Männi krobeline, korbatanud koor. Pajul on sitke koor. Jänesed on käinud õunapuude koort närimas. Röövikud tungivad kuivanud puu koore alla. Kiinapuu koorest saadakse hiniini. b. puuvilja, marja, mugula vms. kest. Paksu koorega õunad. Sel karusmarjasordil on nahkjas koor. Sidruni, apelsini, redise, arbuusi koor. Noortel pähklitel on veel koor pehme. Lõunaks keedeti koorega kartuleid. Sibulal on õhuke pruunikas või kollakas koor. c. muna lubikoor. Muna on tugeva, nõrga koorega. d. maakoor. Maa kattus tahke koorega. e. mingi elundi väliskiht. Aju suurte poolkerade koor. Neerupealiste sisemus koosneb koorest ja säsist. f. piltl kellegi v. millegi näilik väline külg, mis varjab tõelist olemust. Oma karedast koorest hoolimata oli ta tegelikult heatahtlik ja vastutulelik inimene. Väline koor on sageli petlik. *Pihla Seiu oli väliselt naljahammas, kuid selle koore all peitus tõsine töömees.. H. Sergo. *Hoolimata fantastilisest koorest kajastavad imemuinasjutud omal viisil reaalset elu. R. Viidalepp.
▷ Liitsõnad: apelsini|koor, kaneeli|koor, kartuli|koor, kase|koor, kuuse|koor, lepa|koor, männi|koor, paakspuu|koor, paju|koor, park|koor, puu|koor, pähkli|koor, päris|koor, sibula|koor, sidruni|koor, tamme|koor, õunakoor; aju|koor, maa|koor, muna|koor, neerukoor.
2. piima seismisel selle pinnale kerkiv rasvarikas kiht. Rõõsk koor. Piimal on paks koor peal. Ema riisus piima pealt koort. Ostis purgi koort. Joon kohvi koorega. Pannkoogid, vareenikud, pliinid koorega. Koorest valmistatakse võid. Koor lasti hapuks minna ja löödi siis võiks kokku. | piltl. *.. miks me ise ei võinud parajal silmapilgul neid loosungeid, mille pealt te nüüd koort riisute, omaks kuulutada. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: hapu|koor, kohvi|koor, vahukoor.

koor1-i 21› ‹s

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || koorisadverbilaadseltläbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

koor2-i 21› ‹s

1. ehit kiriku idaosas olev ruum (v. pikihoone idaosa), kus asetseb peaaltar, altariruum
2. kirikus pikihoone lääneotsas olev rõdu, millel paikneb orel, oreliväär. Orel kooril hakkas mängima. Lauljad läksid trepist üles koorile. *Iga pühapäev istus Leena köstri kõrval kooril.. J. Mändmets.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur