[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kabisteme1 <kabiste, kabiste> kabinat tekitama, krabistama ▪ üit´s kabisten võsa sehen keegi olevat võsas krabistanud; juba kabistep väl´län piltl juba krabistab väljas (külmunud maa kohta). Vrd rabisteme

kabisteme2 <kabiste, kabiste> kabistama, käperdama ▪ ta olli kange tüdrikit kabisteme ta oli agar tüdrukuid kabistama. Vrd kõbisteme3, käbälteme, käperdeme, käpiteme

kahisteme <kahiste, kahiste> kahistama ▪ mis sa kahistet sääl einte sehen mis sa kahistad seal heinte sees

kahiteme <kahite, kahide> kaetama ▪ nii om är kahidet, nüid tuu apteegist kurja silmä eli need on ära kaetatud, nüüd too apteegist kurja silma õli. Vrd .kaeteme, kahelteme, kaheteme

kaisuteme <kaisute, kaisude> Hls Krk kaisutama ▪ ma taha kaisute oma naist ma tahan oma naist kaisutada

karisteme <kariste, kariste> Hls Krk karistama, nuhtlema ▪ selleg ääge ei saa, piat iki kurjage karisteme tat sellega heaga ei saa, pead ikka kurjaga karistama teda. Vrd arime2, .nuhkleme, .nuhtleme

kehiteme1 <kehite, kehide> Krk kergitama, liigutama ▪ perse om ninda valus, kehide raasik ennest tagumik on nii valus, liigutan ennast natuke. Vrd kergiteme, tõusuteme

kehiteme2 <kehite, kehide> Hls köhatama ▪ tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures´ ärä tüdrukuna öeldi köhatavat ikka, naiseeas suri ära. Vrd köhäteme, .köks´me

kekiteme <kekite, kekide> Pst ehtima, mukkima ▪ sii om keksi lännu, siante kekitep pääle see on kergemeelseks muutunud, selline mukib kogu aeg. Vrd epiteme, keniteme, .mukme, .put´sme

keniteme <kenite, kenide> Hls Krk
1. ehtima, sättima ▪ näe kun ta ennäst keniten näe, kuidas ta on end ära ehtinud. Vrd .eht´me, epiteme, ilbuteme, kekiteme, .muk´me
2. nihutama, (end) mahutama ▪ kenitege vähä kokku poole nihutage end natuke koomale. Vrd kippame, nihateme, nihuteme

keriteme <kerite, keride> Krk
1. ringikujuliselt sõela liigutades sõeluma ▪ ku vil´lä sõgluti, sis keritet kui vilja sõeluti, siis [olevat] liigutatud sõela ringikujuliselt
2. eraldama, kõrvale lükkama ▪ osja om väl´lä keritet osjad on muust heinast eraldatud. Vrd lahuteme, seleteme

ketiteme <ketite, ketide> Krk ketitama (lehma, hobust) ▪ ma käisi obest ketitemen tõisel kottel ma käisin hobust teisele kohale ketitamas. Vrd kabluteme, köieteme

kihisteme <kihiste, kihiste> kihistama (naeru) ▪ latse kihisteve nukan naaru lapsed kihistavad nurgas naerda. Vrd itsiteme, kõgisteme, kõhisteme

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

kiiateme <kiiate, kiiade> Hls hullama, ulakust tegema ▪ küll ta nüit kiiatep, sii om küll kiiam küll ta nüüd vallatleb, see on küll ulakas. Vrd aamerteme, .iukleme, .kiiame, .kiimame, kiiserdeme

kiiguteme <kiigute, kiigude> kiigutama ▪ kiigute lait´s magame! kiiguta laps magama!. Vrd äl´lüteme, .üssäme2, üssäteme

kileteme <kilete, kilede> tilgastama; hapuks minema ▪ piim om kiletet piim on tilgastanud; taar´ om kileteme lännu, ülearu apus lännu taar on tilgastama hakanud, liiga hapuks läinud. Vrd agrasteme, .loidume2, mõrateme, mürästeme, tirasteme

kilisteme <kiliste, kiliste> Hls kilinat tekitama, kõlistama ▪ mis sa kilistet ja kolistet mis sa kilistad ja kolistad. Vt kõlisteme

kimuteme <kimute, kimude> Krk, kimmuteme <kimmute, kimmude> Hls ahnelt jooma, kaanima ▪ mehe kimmutive terve üü mehed jõid terve öö; eläje kimutive lohun nõnda pal´lu ku na tahive loomad jõid lohus nii palju, kui nad tahtsid. Vrd kimame, .kimmame2, simame

kiristeme <kiriste, kiriste> krigistama, kiristama ▪ sia kiristeve ambit sead krigistavad hambaid. Vrd rigisteme

kititeme <kitite, kitide> kittima ▪ akne tahave kitite aknad on vaja ära kittida. Vt .kit´me2

kivisteme1 <kiviste, kiviste> kivistuma ▪ kusi olli ärä kivisten, lupja täis kusi oli ära kivistunud, lupja täis

kivisteme2 <kiviste, kiviste> Hel valutama ▪ sõrme kivisteve sõrmed valutavad. Vrd käpisteme, näpisteme, pakitseme, valuteme

kobisteme <kobiste, kobiste>
1. kobinat tekitama, kobistama ▪ looma kobisteve laudan loomad kobistavad laudas
2. askeldama, kohendama ▪ ma kobiste ümmer kodu ma askeldan kodus. Vrd argeldeme, aselteme, kahmerdeme, müterteme, tokerdeme

kogisteme <kogiste, kogiste> Hls Krk kogisema, kõripõhjast häälitsema (lindudest) ▪ kana kogisteve, teeve kok, kok, kok kanad häälitsevad, teevad kok, kok, kok. Vrd kogiseme

kohisteme <kohiste, kohiste> Hls kohisema panema, kohistama ▪ tuul kohistep puu latvun tuul kohistab puulatvades

.koiteme <.koite, .koide> koitama, koidest rikutud saama ▪ kasuk olli ärä koiten kasukas oli ära koitanud; päält jaakapäävä akas´ jahu koiteme pärast jaagupipäeva hakkas jahu koitama

kolisteme <koliste, koliste> kolistama, müra tekitama ▪ latse kolistive taakambren lapsed kolistasid tagatoas. Vrd kolame1, .kollame, komame1

komisteme <komiste, komiste> komistama, tasakaalu kaotama ▪ obene komis´t peris põlvil maha hobune komistas [ja kukkus] päris põlvili maha. Vrd kombasteme

kopiteme <kopite, kopide> Krk Hel kopitama, niiskuse käes riknema; seistes halvaks minema ▪ rõõvas olli like ja kopiteme akanu riie oli märg ja kopitama hakanud; aida alt tulep rõskus sissi, panep vil´lä kopiteme aida alt tuleb rõskus sisse, paneb vilja kopitama. Vrd .kop´me, koppume, .lumbume, läpästeme, läpäteme1

koristeme1 <koriste, koriste>
1. korrastama, korda tegema, koristama ▪ juuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste Krk juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee (etteheitvalt naise juuste kohta); puulbe kiriku teener lää kirikut koristeme laupäeval kirikuteener läheb kirikut koristama. Vrd .ank´me2, arenteme, arime1, ehiteme, kasime
2. saaki koristama ▪ ikki joba ärä sai aiavili koristet ja kardul võet ikka sai juba aiavili ära koristatud ja kartul võetud. Vrd kogume, .kor´game, .korjame

koristeme2 <koriste, koriste> korinat tekitama, korisema ▪ mis sa sääl koristet ja köhit mis sa seal korised ja köhid

kudisteme1 <kudiste, kudiste>
1. kõditama, kõdi tekitama ▪ mis sa kudistet last, aat naarma mis sa kõdistad last, ajad naerma. Vrd kõdisteme, kõditeme
2. sügama; urgitsema Krk ▪ siul väike näpp, sa saat oma näpuge esi kudiste sul [on] väike sõrm, sa saad oma sõrmega ise sügada; piibu varras katti ärä, kellekige es saa ääp piipu kudiste piibuvarras kadus ära, millegagi ei saanud enam piipu urgitseda. Vrd kõhvitseme, .süüt´me2, urgitseme, .ur´kme

kudisteme2 <kudiste, kudiste> kudrutama; sosistama ▪ just ku kanase kudisteve kateksi nagu kanad kudrutavad kahekesi; ah me kudistime nõndasamati ah, me sosistasime niisama. Vrd kudruteme, sasisteme, sibitseme, sosisteme

kugisteme <kugiste, kugiste> aplalt sööma, kugistama ▪ latse kugistive korbi joosu päält alla lapsed kugistasid korbid jooksu pealt alla (sõid kiiresti ja aplalt). Vrd .aam´me, ahm´me, jõhverdeme, lõsime

kuivateme <kuivate, kuivade>
1. kuivatama, kuivama panema ▪ kuivateje ilm, kuivatep maa perätu ärä kuivataja (st kuiv) ilm, kuivatab maa täiesti ära. Vrd tahendeme
2. kuivaks muutuma ▪ täo aaste ei kasva kuivatet nurme pääl kedägi tänavu ei kasva [liigselt] kuivanud põllul midagi. Vrd kujume, taheneme

kulisteme <kuliste, kuliste> Hls (kulinal) jooma, kulistama ▪ ta om omal mitu autut sissi kulisten ta on endale mitu autot sisse kulistanud (st on mitme auto raha maha joonud)

kuliteme <kulite, kulide> Hls jalutama; laisklema ▪ pühäbe käisime kulitemen pühapäeval käisime jalutamas. Vrd kul´ateme1, kun´eme, .laiskleme

kuristeme <kuriste, kuriste>
1. kurisevat häälitsust tekitama ▪ tedre kuristeve mõtsan tedred kuristavad metsas. Vrd kuriseme, mulisteme
2. kurku kuristama, loputama ▪ ma kuriste kurgu puhtas ma kuristan kurgu puhtaks

kõbisteme1 <kõbiste, kõbiste>
1. krõbinat tekitama, krõbistama ▪ iire kõbisteve seinäpal´ke vahel hiired krõbistavad seinapalkide vahel. Vrd rõbisteme
2. piltl kahutama; kirmetama ▪ täembe ommugu om kül´m kõbisten raasik täna hommikul on külm kahutanud natuke. Vrd kahuteme

kõbisteme2 <kõbiste, kõbiste> Hel
1. vähehaaval tegema, nokitsema ▪ Jaak kõbistes midägi kuuri all Jaak nokitseb midagi kuuris. Vrd kõbitseme
2. kohendama, väheke parandama ▪ ma kõbiste niisamati ütte ja tõist ma kohendan niisama ühte ja teist. Vrd kobisteme

kõbisteme3 <kõbiste, kõbiste> kabistama; ehal käima ▪ siul om nõnda unitse silmä, sa olet üüsi tüdrikit kõbistemen käinu sul on nii unised silmad, sa oled öösel tüdrukuid kabistamas käinud. Vt kabisteme2

kõdisteme <kõdiste, kõdiste> Hls Krk kõditama ▪ rinnun kühä kõdisti a väl´lä es tule rinnus köha kõdistas, aga välja ei tulnud; poisi kõdistev tüdrikit poisid kõditavad tüdrukuid. Vrd kudisteme1, kõditeme

kõditeme <kõdite, kõdide> kõdistama, kõdi tekitama ▪ ta nakas´ miut nõnda kangeste kõditeme, et es saa enämp kunnigil olla ta hakkas mind nii kangesti kõdistama, et ei saanud enam kusagil olla. Vrd kudisteme1, kõdisteme

kõgisteme <kõgiste, kõgiste> kõginat tekitama; kõginal naerma, kõgistama ▪ mamma akas´ tasakeste naaru kõgisteme mamma hakkas tasa kõginal naerma; ku nurmkana kõgistep, sis poja tuleve judinen manu kui nurmkana kõgistab, siis tibud tulevad vudinal juurde. Vrd itsiteme, kihisteme, kõhisteme, kõkuteme

kõhisteme <kõhiste, kõhiste> Hls Krk kõhistama, sahistama; naeru kihistama ▪ tuul kõhistes einäkõrte sihen tuul sahistab heinakõrtes; mea kõhisti salaja naaru ma kõhistasin salaja naeru. Vrd kihisteme, kõgisteme, kõkuteme, sahisteme

kõigateme <kõigate, kõigade> Krk kõikuma (korra) ▪ ma anni tal mitu ääd põõna, ta es kõigategi ma andsin talle mitu tugevat hoopi, ta ei kõikunudki. Vt .kõikme. Vrd kõiguteme

kõiguteme <kõigute, kõigude>
1. kõigutama, edasi-tagasi kiigutama; vibutama, vehkima ▪ ärä kõigute kihage! ära kõiguta kehaga!; küläkubjas kõigut´s vitsa, ai teomihi mõisa tühü külakubjas vibutas vitsa, ajas teomehi mõisasse tööle. Vrd kooguteme, .kuukame1, vibuteme
2. kõikuma, vaaruma ▪ kõigut´s ku mõni saa aastene vaarub nagu mõni saja-aastane. Vt kõigateme, .kõikme
3. piltl aega viitma, kohmitsema ▪ enne olli aiga küll, kõigutive pääle kodun enne oli aega küll, kohmitsesid pealegi kodus. Vrd koigerdeme, toigerdeme, tuigerteme

kõlisteme <kõliste, kõliste>
1. helistama ▪ kõliste kah vahel helista ka vahel. Vt elisteme
2. kõlinat tekitama, kõlistama ▪ mõnes talul olli adra nõna üles pant, sõs kõlistide sääl mõne talu juures oli adranina üles pandud, siis kõlistati seal (nii anti märku tööle minekuks ja töölt tulekuks). Vrd kilisteme
3. piltl kuulujuttu ajama ▪ küll muti kõlisteve külä pääl küll mutid ajavad küla peal kuulujuttu. Vt .kelläme

kõmisteme <kõmiste, kõmiste> Hls Krk
1. kõminat tekitama, kõmistama; nõrgalt müristama (äikesest) ▪ vähä kõmis´t, suurelt es müriste natuke kõmistas, suurelt ei müristanud. Vrd komame1
2. ebaselgelt rääkima, mõmistama ▪ ei tää mis na sääl kõmisteve ei tea, mis nad seal mõmistavad. Vrd mõmame, mõmiseme

kõristeme <kõriste, kõriste> Trv kõrinat tekitama, kõristama ▪ lait´s kõristes ernit müüdä kausi põhja laps kõristab herneid mööda kausi põhja

kädisteme <kädiste, kädiste> uus siutsuma, kädistama ▪ linnu kädisteve puu otsan linnud siutsuvad puu otsas. Vt kädsisteme

.käiteme vt .käüteme

käiäteme <käiäte, käiäde> Hls käiama ▪ uulme panti varre otsa, ta olli teräves käiätet voolmeraud pandi varre otsa, see oli teravaks käiatud. Vt .käiäme, Vrd .püüräme

käkisteme1 <käkiste, käkiste> kägistama, kõrist pigistama ▪ käkis´t kaalast kinni, ma ei saa mitti engäde kah pigistas kõri kinni, ma ei saa mitte hingata ka. Vt pitsiteme

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema, käkerdama ▪ sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta). Vt käkerdeme

käpisteme <käpiste, käpiste>
1. näpistama ▪ külm om kardult käpisten külm on kartulit näpistanud (kartulipealseid kahjustanud). Vrd näpisteme
2. torkima, pistma (valust) ▪ naba ümmert nõnda käpistes ja valuts naba ümbert väga näpistab ja valutab. Vrd kivisteme2, närime, pakateme, pakitseme

käpiteme <käpite, käpite> Hel katsuma, kobama, käperdama ▪ tulep üit´s võõras ja tahap käpite kikke tuleb üks võõras ja tahab käperdada kõike; ärä käpite miut! ära käperda mind!. Vrd kabame, kabisteme2, käbälteme, .käp´me, käputeme1

käristeme <käriste, käriste>
1. kärinat tekitama, käristama ▪ käristege käristide karjan, et susi karja ei tules käristiga käristati karjas, et hunt karja ei tuleks
2. rebima, rebestama ▪ lait´s olli oma rõõva katik käristen laps oli oma riided katki käristanud. Vrd ribime, ribisteme

käviteme <kävite, kävide> Hel käävile lõnga kerima ▪ mea ei saa kävite ma ei saa käävile lõnga kerida

.käüteme <.käüte, .käüde> Krk, .käiteme <.käite, .käide> kõnnitama, käitama; talutama ▪ märä lastas karate, sis pääle selle käüdets, et ta ei saas seemelt väl´lä visate mära paaritatakse, siis pärast seda kõnnitatakse, et ta ei saaks seemet välja visata; noorik viiti karjalauta, sinna ta visas´ suka, sis viiti lätte viire, sinna ta visas´ üükse, sis viiti ta sigade lauta, sinna ta visas´ kinda, igas kottel pidi ta valge paneme – nõnda käütedi noorikut Krk noorik viidi karjalauta, sinna viskas ta sukad, siis viidi ta kaevu juurde, sinna ta viskas vöö, siis viidi ta sealauta, sinna ta viskas kindad, igasse kohta pidi ta valge [ande] panema – nii kõnnitati noorikut (annete panemisel). Vrd kõnniteme, talluteme2

köieteme <köiete, köiede> Hls looma köie või keti otsa sööma panema, köietama ▪ täämpe mea köiede obest kate nurme pääl täna ma köietan hobust kahel põllul; mine köiete lehm edesi! mine pane lehm järgmisse kohta köide!. Vt kabluteme, ketiteme

kükisteme <kükiste, kükiste> Hls kükitama ▪ arak istup sääl ja kükistep katusse arja otsan harakas istub seal ja kükitab katuse harja otsas. Vrd kükerdeme, kükiteme1

kükiteme1 <kükite, kükide>
1. kükitama, kükki laskuma; kükakil olema ▪ latse kükitive aia veeren, korjassive maasikit lapsed kükitasid aia ääres, korjasid maasikaid. Vrd kükerdeme, kükisteme
2. piltl tegevuseta istuma, passima ▪ mis sa kükitet kodun mis sa passid kodus. Vt .pas´me
3. piltl häda õiendama ▪ läit´s puhma taga kükiteme läks põõsa taha kükitama (st sittuma). Vt .kük´me

kükiteme2 <kükite, kükide> istutama ▪ lääme kapstit kükiteme lähme kapsaid istutama. Vt istuteme