[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõnniteme <kõnnite, kõnnide>
1. kõndida laskma, kõnnitama, talutama ▪ esä kõnnits tillikest poiga käe kõrvan isa jalutab väikest poega käekõrval. Vrd talluteme2
2. noorikut annete panemisel saatma ▪ pääle söögi ämm kõnnit´s nooriku kikk kotuse läbi, väräti pääl noorik pan´s üükse, läve pääl kah, vankres jät´t suka, lehmä sarvi pan´s ka üükse peale sööki ämm kõnnitas noorikut kõik kohad läbi, värava peale noorik pani vöö, läve peale ka, vankrisse jättis sukad, lehma sarvedesse pani ka vöö. Vrd .käüteme