[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kujume <.kuiva, kuiva>
1. kuivama, kuivemaks muutuma ▪ valge rõõva ollu äl´lu nõdje pääl kujumen valged rõivad olnud hälli vibu peal kuivamas; kes tat süü, sedä kujunut leibä! kes seda sööb, kuivanud leiba!; saepaku kurdiv kujunust peräst sääl seal seisid kuivanud saepakud. Vrd taheneme
2. kõhetuma, kuivetuma ▪ ta om tiisikun aige, är kujunu ja kadunu ta on tuberkuloosis, kuivetunud ja kõhetunud
3. piltl kärbuma, ära kuivama, ära kaduma ▪ ta om pääst ärä kujunu ta on peast ära kuivanud (st on lolliks läinud); kuulmin om ära kujunu kuulmine on ära kadunud; lillikse kuivave kikk ära, vihmakest ei tule lillekesed kuivavad kõik ära, vihmakest ei tule; vana kujunit raake kikk kotus täüs vanu kuivanud raage kõik kohad täis. Vrd kadume, .kõrbume