[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

lahuteme <lahute, lahude>
1. laiali või lahku ajama, laotama; selginema ▪ kätege kakuti ja sis lahutedi villu kate kepige kätega katkuti ja siis lahutati villu kahe kepiga; ilm lahutep, pilve lääve lahku ilm selgineb, pilved lähevad laiali. Vrd .laoteme
2. lahku viima, eraldama, lahutama ▪ sii mitu naist är pidänu, mitmege lahuten joba see [on] mitu naist ära pidanud, mitmega lahutanud juba; lahute na ärä, mis na kakleve! lahuta nad ära, mis nad kaklevad!. Vrd keriteme
3. lahedamaks või rõõmsamaks muutma ▪ mia lää miild lahuteme pidukse pääle, kodun jäät ju tuimas kah mina lähen peole meelt lahutama, kodus jääd ju tuimaks ka. Vrd iluteme