[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.aabjas <.aabja, .aabjast> Trv Hel haavakoorevärvi, hallikas ▪ sii lõng jäi aabjas see lõng jäi hallikaks (värvimisel)

aavik3 <aaviku ~ aavigu, aavikut> Krk Hel hall lehm ▪ aavikit om mede kandin vägä vähä halle lehmi on meie kandis väga vähe

abras2 <.apre, abrast> Krk halvaks läinud ▪ nii kala om apre need kalad on halvaks läinud

.ahkjas <.ahkja, .ahkjast> Trv Hel hallikas ▪ sii lehm olli ahkja karvage see lehm oli hallika karvaga. Vrd al´lakas, allik2

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minema ▪ leib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel) ▪ lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

alamp ~ alamb <alampe ~ alambe, alampet ~ alambet> , alap <alabe, alapet> alam; pahem, halvem ▪ nii olliv alampe niintest need olid halvematest niintest; sii es ole alambep see ei olnud halvem; asi läits viil alampebes asi läks veel halvemaks. Vrd alvemp

alampest ~ alabest halvasti, viletsalt ▪ kehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täüs kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

alandeme ~ alanteme <alante, alande>
1. alandama, madaldama ▪ mea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimama ▪ ärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alandama, alluma, järelandlik olema ▪ sa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

ala|paju <ala|paju, ala|paju> Pst halapaju (Salix acutifolia) ▪ alapaju om õige sikke, kasvap einamaal, neist tetäs korve halapaju on õige sitke, kasvab heinamaal, neist tehakse korve. Vrd alas|pajo, palmi|pajo

alas|pajo <alas|pajo, alas|pajo> Krk halapaju (Salix acutifolia) ▪ alaspajo om punane pajo, libeve lehtige, võrsit tuvvas korvi tetä halapaju on punane paju, libedate lehtedega, võrseid (noori oksi) tuuakse korvi tegemiseks; alaspajol kasvav ossa allapoole halapajul kasvavad oksad allapoole. Vrd ala|paju, palmi|pajo

alasteme <alaste, alaste> halastama ▪ ta alas´t latse pääle ja an´d talle leväpalukse ta halastas lapse peale ja andis talle leivapalukese

alastus <alastuse, alastust> halastus ▪ ei ole armu egä alastust ei ole armu ega halastust; nõnda kõva süämege, ei tunne alastust tõise vastu nii kõva südamega, ei tunne halastust teise vastu

alb ~ alv <alva, .alba> halb ▪ või om alvase minnu Trv või on halvaks läinud; alva meelega ütlep mis tahten ärä halva tujuga ütleb mida tahes (halba). Vrd paha, tülgäs

ale1 <ale, alet>
1. hale; kaastundlik ▪ ma näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest. Vrd alelik
2. kahvatu, pleekinud ▪ sii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vrd alekas

aledus <aleduse, aledust> haledus, kurbus, kahjutunne ▪ aledust ei või kigel väl´lä näüdäte Krk kurbust ei või kõigile välja näidata. Vrd .kurptus, .nukrus

alelik <aleligu ~ aleliku, alelikku> hale, tundeline; osavõtlik ▪ mõni om alelik, mõistap äste lohute tõist mõni on osavõtlik, oskab hästi teist lohutada. Vrd ale1

alesteme <aleste, aleste> haletsema, kaasa tundma; kurvastama ▪ kennigi ei salli alestemist keegi ei salli haletsemist. Vrd aletseme, kahitseme

aletseme <aletse, aletse> Hls haletsema. Vrd alesteme, kahitseme

alg <alu, .algu> halg ▪ puu alu om riidan puuhalud on riidas

algas <.alka, algast> halgas, kergesti lõhenev, purunev ▪ algas puu om lahe ja kõva halgas puu on kergesti lõhenev ja kõva. Vrd õlgas, õlk

.aljas <.alja, .aljast> Krk hallikas, hallivõitu ▪ tuhkur om sihante aljas, mustjas al´l tuhkur on selline hallikas, mustjashall; ruusa maa om aljast karva kruusane maa on hallikas. Vrd .ahkjas, al´lakas, allik2

all3 <alla, .alla> hall, härmatis ▪ ommuku olli all mahan hommikul oli hall maas. Vrd kahu1, kard1, ärm

al´l4 <alli, .alli> hall (värvus) ▪ sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma. Vrd ahk

al´l5 <alli, .alli> hallitus ▪ leväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse. Vrd allitus, rahatse

al´l7 <alli, .alli> malaaria, halltõbi, külmtõbi ▪ kas siul al´l sel´län, et sa väriset kas sul on külmtõbi, et sa värised; sii alli inimen lännu ahju see malaarias inimene läinud ahju (et külmatundest lahti saada). Vrd alli|tõbi

al´lakas <al´laka, al´lakat> Hls hallikas ▪ nännil om al´lakas kör´t vanaemal on hallikas seelik. Vrd .ahkjas, .aljas, allik2

allane <allase, allast> hallane ▪ tule kül´mä ja vihma ja allast ommukut tuleb külma ja vihma ja hallast hommikut. Vrd kahune

al´las <.al´la ~ .al´le, al´last>
1. haljas, roheline ▪ kikk tiiveere om al´le joba kõik teeääred on juba haljad. Vrd rohilane, rohilene, rohilin
2. klaar, selge ▪ lasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peal oli (peale tuli). Vrd laar´2, .sel´ge, selgüne
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest) ▪ miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

allateme <allate, allade> hallatama ▪ joba allats, akkas talves mineme Krk juba hallatab, hakkab talviseks minema. Vrd kahuteme

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetama ▪ kesü om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

allik2 ~ allikas <allika ~ alliga, allikat> hallivõitu, hallikas ▪ taevan ollive allika pili taevas olid hallikad pilved. Vrd .ahkjas, al´lakas, .aljas

alliteme <allite, allide> hallitama ▪ kambre seinä lätsive alliteme toa seinad läksid hallitama. Vrd rahateme

allitus <allituse, allitust> hallitus ▪ allitus om levä ärä rikkun hallitus on leiva ära rikkunud. Vrd al´l5, rahatse

alli|tõbi <alli|tõve, alli|tõbe> halltõbi, malaaria ▪ vanempel aal olli allitõbe, sedä es tää kennigi, kust ta tulli, inemise kurnas´ är, värisi ja külmet´ vanemal ajal oli malaariat, seda ei teadnud keegi, kust ta tuli, inimese vaevas ära, värises ja külmetas. Vrd al´l7

alu|puu <alu|puu, alu|puud> halupuu ▪ alupuu om kige parebe ahun küttä halupuud on kõige paremad ahjus kütta

.alvame <alvate, .alva> halvama ▪ sii alvati, om ilma oimute sel oli halvatus, on jõuetu. Vrd rabame

alvaste ~ alvast halvasti ▪ kikk läit´s alvaste kõik läks halvasti. Vrd sandiste, sitaste

alvemp <alvembe ~ alvempe, alvempet> , alvep <alvebe ~ alvepe, alvepet> halvem; alam ▪ uhke om sii, kes ei taha kehvebe, alvebe inimesege kõnelte Krk uhke on see, kes ei taha kehvema, alama inimesega rääkida. Vrd alamp

alventeme ~ alvendeme <alvente, alvende> laimama, laitma, halvustama ▪ ärä alvente miu latsi! ära halvusta minu lapsi!. Vrd .laimame, .laitme, .tõrvame, viliteme

.arku
1. harkis, harali ▪ vahk pääle, jala arku all vahib pealegi, jalad harkis all. Vrd .arki
2. sassi; sassis, halbade suhetega ▪ vanase ei oole ütel nõul, sõs tulep kõnet ja ütelust, sõs lääp asi arku vanad ei ole ühel meelel, siis tuleb rääkimist ja ütlemist, siis läheb asi sassi. Vrd .saski, .sassi, sassin

armulin ~ armuline <armulise, armulist> armuline, halastav, heatahtlik ▪ mia ole armuline inimene, ei kakle kellekige ma olen heatahtlik inimene, ei kakle kellegagi

.eldime <.eldide, .eldi> Hel halvaks, raisku minema ▪ süük om ärä eldin toit on raisku läinud. Vrd .süändäme

eläje <eläje, eläjet> , eläjes <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) ▪ luur´lupja andas eläjidel loomadele antakse kloorlupja; lait´s läit´s sia karjast eläjide karja laps läks seakarjast [suurte] loomade karja (karjaseks); aa eläje väl´lä! aja loomad välja!. Vt luum2
2. piltl elajas (halbu omadusi märkivalt) ▪ sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega. Vrd eluk

esä|lepp <esä|lepä esä|leppä> hall lepp (Alnus incana) ▪ jõe luha pääl kasvive esälepä ja paju jõe luha peal kasvasid hallid lepad ja pajud

iir2 <iire, iirt> hiirekarva hall, hiirjas ▪ miu obene om iir mu hobune on hiirekarva. Vrd iirak, iire|.karva, iiruk

iirak <iiragu ~ iiraku, iirakut> Hel hiirekarva, hallikas ▪ sääl talun olliv kikk iiragu obese seal talus olid kõik hobused hiirekarva. Vrd iir2, iire|.karva, iiruk

iire|.karva hiirjas, hallikas ▪ sii märä olli iirekarva see mära oli hallikas. Vrd iir2, iirak, iiruk

iiruk ~ iiruke <iirukse, iirukest ~ iirugu ~ iiruku, iirukut> hiirekarva hall, hiirjas ▪ obene al´l om, sis kutsuts al´l iiruke [kui] hobune hall on, siis kutsutakse [teda] hall hiiruke; al´l iiruk, iire karva (rahvalaulust) hall hiirukas, hiirekarva. Vrd iir2, iirak, iire|.karva

jordsuteme <jordsute, jordsude> , jortsuteme <jortsute, jortsude> , jorsuteme <jorsute, jorsude>
1. midagi halvasti, ebaühtlaselt tegema ▪ är jordsuten, üit´s tükk jämmet, tõine peenikest [lõnga] ebaühtlaselt kedranud, üks osa jämedat, teine peenikest
2. jõnksutama, jõnksatama ▪ oben jortsut´ äketse hobune jõnksatas äkki. Vt jõnksuteme

jumetu <jumetu, jumetut> halva väljanägemisega, ilmetu, jumetu ▪ nuur inime ja nõnda jumetu noor inimene ja nii ilmetu; tüdrük olli jumetu ja kõhetu tüdruk oli jumetu ja kõhetu. Vrd kahvatu

jun´n <junni, .junni>
1. kidur, halvasti kasvanud puu, aedvili vms ▪ siin seante suu junni kasvav siin sellised kidurad soo puud kasvavad; võta nii kaali junni üles võta need kaalikajunnid üles. Vrd jän´n1, jäs´s
2. jupp, pabul, junn; tubakapuss ▪ mõni panep tubagu junni põske mõni paneb tubakapussi põske. Vrd jup´p, jup´s, jus´s, nun´n1
3. villase lõnga pool ▪ lõnga junni pulke pääl lõngapoolid pulkade peal
4. krunn ▪ tal om juusse jun´n kukrun tal on juuksekrunn kuklas. Vt run´n

.kaeteme <.kaete, .kaede> kaetama, halva pilguga vaatama ▪ lait´s om ärä kaetet, sii om kogu aig tõbine laps on ära kaetatud, ta on kogu aeg haige. Vrd kaheteme, kahelteme, kahiteme

kahitseme <kahitse, kahitse>
1. kahetsema ▪ ma kahitse, et ma sedäsi ütli ma kahetsen, et ma nii ütlesin. Vt kahetseme, kahjatseme
2. kaasa tundma, haletsema ▪ mis sa miust kahitset, vaade esi ennäst mis sa mind haletsed, vaata iseennast. Vt alesteme, aletseme

.kahtlan ~ .kahtlane <.kahtlase, .kahtlast> , .kahtlen ~ .kahtlene <.kahtlese, .kahtlest>
1. kahtlane ▪ sii jutt om kahtlan see jutt on kahtlane
2. halva kuulsusega ▪ Loodi kõrtsin peeti suuri pidusit ja käüs pal´lu kahtlesi inimesi Loodi kõrtsis peeti suuri pidusid ja [seal] käis palju halva kuulsusega inimesi; uus kuul´meister olli seantse kahtlese mooduge uus õpetaja oli sellise kahtlase olekuga (lapsevanemate arvates)
3. kahtlustav ▪ sii miis om kahtlen egä asja pääle see mees kahtlustab kõike

kahu1 <kahu, kahu> Hls Krk härmatis, hall; kahutus ▪ täembe üüsse olli kahu maa pääl täna öösel oli hall maa peal. Vrd all3, kahutus, kard1, ärm, ärmäts

kahune <kahutse, kahust> Hls Krk veidi külmetanud, kahutanud; hallane ▪ maa om kahune, ei või eläjit väl´lä lasta maa on kahutanud, loomi ei või välja lasta; nevä lääve kahutse ilmage väl´lä Hls nemad lähevad hallase ilmaga välja. Vrd allane

kahuteme <kahute, kahude> kergelt külmetama, kahutama, hallatama ▪ ommuguld om maa kahutet hommikuti on maa kahutanud. Vrd allateme, kahmeteme

kahutus <kahutuse, kahutust> Hls kerge külm, kahutus, hall ▪ täämpe om väike kahutus täna on kerge külm. Vrd all3, kahu1, kard1, ärm, ärmäts

kana|sel´g <kana|sel´lä, kana|.sel´gä> piltl halvasti korrutatud lõng ▪ lõnga om kanasel´gä iskin, üit´s kiil´ om sikku ja tõine lobevep, lobeve mäh´k selle ümmer, mis sikku kiil´ lõngad on ebaühtlaselt korrutatud, üks heie on pingul ja teine lõdvem, lõtv keerdub selle ümber, mis [om] pingul heie. Vrd näber

kesä|jas´s <kesä|jassi, kesä|.jassi> , kesä|jäs´s <kesä|jässi, kesä|.jässi> väike hall parm, sõgelane (Haematopota) ▪ kesäjassi om väikse parmu, valusa salume ja pureme kesajassid on väiksed parmud, valusalt salvavad ja hammustavad. Vrd .lät´lene2

.kimmame1 <kimmate, .kimma> Hls Krk
1. kergelt kinnitama, õmblema ▪ kimma sii koti auk kinni! tõmba see koti auk kinni!. Vt .õmleme
2. halvasti parandama, kortsima ▪ mis sa kimmat kokku ku sa ilust ei õmble mis sa kortsid kokku, kui sa ilusasti ei õmble. Vrd mürsiteme, punime, .punname

.kiskme ~ .kiskma <kista ~ .kisku, kisu>
1. kiskuma, tõmbama, võtma ▪ kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); mine kisu üit´s korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid. Vrd kakkame2
2. kaklema, kisklema ▪ poisi kisuve kikk sii aig poisid kaklevad kogu aeg. Vt .kiskleme, Vrd .tankleme1
3. sugutama, kannustama ▪ mudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka. Vrd kannusteme, .tallame1
4. kurnama, vaevama, nõrgestama ▪ poja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk. Vrd .utme, .vaevame
5. sassi ajama ▪ ärä lõnga ärä kista ära lõnga sassi aja. Vt .kiskume2
6. välja imema, imama ▪ kupp kisup alape vere väl´lä kupp imeb kehvema vere välja. Vrd imeme
7. sisse murdma, röövima ▪ aida kiskje tulliv, ait olli ärä kist aida röövijad tulid, aita oli sisse murtud. Vrd .murdme
8. puutuma, kätte võtma ▪ ei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda. Vrd .putme
9. muutuma ▪ taevas kisk vingu, päe om ilma el´ute taevas muutub hämuseks, päike on ilma särata. Vrd .muutme, .muutume
10. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ▪ leit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas
11. puud lõhastama ▪ karjatse ja tüdruku kissive pirru karjased ja teenijatüdrukud kiskusid peerge. Vt .kiskume1

kohmits1 <kohmitse, kohmitset> lobudik, halvas seisukorras hoone; kuur ▪ tuul lükäs´ temä kohmitse ümmer tuul lükkas tema lobudiku ümber. Vt koomits

kon´g <kongi, .kongi ~ konge, .konge Krk>
1. väike maja, kong; vilets ehitis, putka ▪ akassi maja kon´ge ehiteme hakkasin väikseid maju ehitama; üit´s tilluk kon´g om, egä ta kedägi maja ei ole üks väike putka on, ega ta mingi [korralik] maja ei ole. Vrd kavak, put´ka
2. kanakuut; pesakast, linnukuut ▪ vana kana kurt kongin vana kana seisab kuudis; linnu kongi om väl´län puu otsan lindude pesakastid on väljas puu otsas. Vrd kuut´2
3. taru mesilassülemi püüdmiseks; mesitaru; putukate pesa ▪ sii olli katekõrdse kuuse körrist tett, seante mesi kon´g, püünmise kon´g, kos mesilinnu sissi tuleve see oli kahekordsest kuusekoorest tehtud taru, selline mesitaru, püüdmise taru, kuhu mesilased sisse tulevad; mõni maja täüs ku mesilise kon´g mõni maja on [nii] täis nagu mesitaru; lae all olli vaablaste kon´g lae all oli vapsikupesa. Vt linnu|puu, mesi|puu, taru
4. piltl halva iseloomuga, tige inimene ▪ ta om vana rumal inimese kon´g ta on vana rumal tige inimene. Vrd pasnits

kopiteme <kopite, kopide> Krk Hel kopitama, niiskuse käes riknema; seistes halvaks minema ▪ rõõvas olli like ja kopiteme akanu riie oli märg ja kopitama hakanud; aida alt tulep rõskus sissi, panep vil´lä kopiteme aida alt tuleb rõskus sisse, paneb vilja kopitama. Vrd .kop´me, koppume, .lumbume, läpästeme, läpäteme1

kulu|pää <kulu|pää, kulu|pääd> Krk hallpea, kulupea; vanainimene ▪ auste alli pääd ja kumarte kulupääd (vns) austa halli pead ja kummarda kulupead

kuri <kurja, .kurja>
1. tige, õel, pahatahtlik ▪ kurjepet inimest änäp taeva all ei oole õelamat inimest enam taeva all ei ole. Vrd agas´k, arsk, kare, .nüüster2, õel
2. vihane, pahane, kuri ▪ selle pääle tõstets õige kurja kõnet selle peale tehakse väga kurja häält. Vrd vihane, vinnane
3. halb, kehv ▪ ilm akkap kurjale mineme ilm hakkab halvaks minema. Vrd alb, kehv, kehväline, paha, vilets
4. raske, ränk ▪ sii om kuri lugede säänte kiil seda on raske lugeda, sellist keelt (võõras tähestikus keele kohta); angerjet om kuri mõõta, angerjes kisup kõverase nagu uisk angerjat on raske mõõta, angerjas tõmbab kõverasse nagu uss. Vrd ramp4, .raske, rän´k
5. vanakuri, kurat, saatan ▪ kuri kihut´s tat taga kurat kihutas teda tagant. Vrd aasas, juudas, kurat´, sarvik1, vana|kuri

käkerdeme ~ käkerteme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardama ▪ ta käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla. Vrd mütsüteme1, nutsuteme, rõtsuteme, rötsüteme
2. käkerdama, lörtsima, halvasti tegema ▪ ta käker´ds selle tüü ärä ta lörtsis selle töö ära; rõõvas vähä är käkerdet, ei ole midägi valges mõst riie [on] hooletult käkerdatud, ei ole sugugi valgeks pestud. Vrd käkisteme2, .lirtsme, lör´dsuteme, .lör´tsme, mäkerdeme

kääksuteme <kääksute, kääksude> kääksutama, kääksuma panema; piltl (halvasti) pilli mängima ▪ mis sa kääksudet sest pillist ku sa mängi ei mõista mis sa kääksutad sellest pillist, kui sa mängida ei oska. Vt käätsuteme

käätsuteme <käätsute, käätsude> Krk kääksutama; piltl (halvasti) pilli mängima ▪ sii sitt ei mõista kedägi mängi, sii käädsut´s pal´t see sitt ei oska üldse mängida, see kääksutab ainult (viiulimängust). Vrd kääksuteme

köödserteme <köödserte, köödserde> Krk
1. kooberdama, ringi luusima ▪ võõra inemise köödsertive mede usseaia pääl võõrad inimesed luusisid meie õues. Vrd kooberteme1, kõõberteme, kööberteme, köögerdeme
2. halvasti käima või tantsima, tatsuma ▪ sõs na köödsertev sääl köödsät köödsät siis nad tatsuvad seal köötsat-köötsat (tantsides). Vt .tatsme

laidu|väärt Trv Hls laitust vääriv, halb ▪ sii olli laiduväärt jutt see oli laitust vääriv jutt. Vrd alb

.laimame <laimate ~ laimade, .laima> laimama, tagaselja halvustama ▪ sa muud ei mõista tetä ku tõisi inimesi laimade sa muud ei oska teha kui teisi inimesi laimata. Vrd alventeme, .rot´sme2

.laitme ~ .laitma <.laita, laida> maha tegema, laitma, halvustama ▪ ei ta mõista kitta egä laita (knk) ta ei oska kiita ega laita; kergemp om laita ku parempest tetä (vns) kergem on halvustada kui paremini teha. Vrd alventeme, .sittame

lakat´s ~ lakats <lakatsi, lakatsit>
1. lake, halb vesine toit ▪ sii supp olli vedel ku koera lakat´s see supp oli vedel kui koera lake; mia ole ilma leeme kikk läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun Krk (knk) mina olen kogu ilma leemed järele proovinud ja [kõik] ilma lakked ära lakkunud; juumises olli alamp piimä lakats Hls joomiseks oli viletsam piima lake (kooritud piim, löss). Vrd lake1, larbe, larts, lõn´tska, löm´ps
2. piltl joodik ▪ temä om siande va lakat´s ta on selline joodik. Vrd lake|ran´ts, laker´t, laku|vasik

leebis <leebisse, leebist> Hls halljänes (Lepus europaeus) ▪ leebisse om suurt sorti ja vähe ruuni jänesse leebised on suurt sorti ja natuke pruunikad jänesed

leemik <leemigu ~ leemiku, leemikut> Krk hallikasvalge (lehm) ▪ miul miildive leemigu lehmä mulle meeldivad hallikasvalged lehmad

.loidume2 <.loidude, .loidu> halvasti hapnema, tilgastama ▪ piim om külmä kähen loidunu, ei ole äste paksus lännu piim on külma käes tilgastanud, ei ole hästi paksuks läinud. Vrd agrasteme, kileteme, mõrateme, mürästeme, tirasteme

luhime <luhide, luhi> Krk (halvasti) niitma; vehkima ▪ ein om kikk luhan maha luhit hein on luhal kõik maha niidetud. Vrd .laan´ma3, .veh´kme

läpäts ~ läpätse <läpätse, läpätset> Hls Krk
1. hallitus, kopitus ▪ seante läpätse maik man selline hallituse maitse [on] juures. Vrd kope1, kopits
2. läpatus, läppunud õhk ▪ lasken akne valla, kammer puha läpätset täüs oleksid võinud aknad lahti teha, tuba kõik läpatust täis. Vrd läkäts
3. leitsak, kuumus ▪ ku ma väl´lä tulli, sõs olli kamre läpätse alle sehen, ihu läit´s rambas kui ma välja tulin, siis oli toakuumus alles sees, ihu läks rambeks. Vt kuum

.lät´len2 ~ .lät´lene <.lätlese, .lätlest> , .lätlin2 ~ .lätline <.lätlise, .lätlist> väike hall parm, sõgelane ▪ lät´lese tuleve pääle jaani väl´lä sõgelased tulevad pärast jaanipäeva välja. Vt kesä|jas´s

maa|rasu <maa|rasva, maa|.rasva> rasvataoline hallitus (rohul või kõrtel pärast vihma) ▪ sügüse om maarasu terve mõtsaalune täüs sügisel on terve metsaalune rasvataolist hallitust täis

madal <madale, madalt>
1. madal ▪ madale põllu pääl om loisk madala põllu peal on loik; madale jalgege lehmä annave äste piimä madalate jalgadega lehmad annavad hästi piima; madalt äält ma ei kuule suguki madalat häält ma ei kuule sugugi
2. alandlik; pretensioonitu ▪ sa oia ennest madales ja vaguviisi, et sa änäp ei engä ka vastu sa hoia ennast alandliku ja vagurana, et sa enam ei hinga ka vastu
3. väikese sügavusega ▪ latse sulisteve madale vii sehen lapsed sulistavad madalas vees
4. kitsas ▪ kes madale rindege om, nii om rinnust kinni ja köhive üttepuhku kes kitsa rinnakorviga on, need on rinnust kinni ja köhivad tihtilugu
5. halvast nägemisest ▪ sel om seantse madale silmä, ei näe kaugel sellel on selline halb silmanägemine, ei näe kaugele
6. väike ▪ ren´t om küll madal, aga raha es ole kunnigilt saia rent on küll väike, aga raha ei ole kuskilt saada. Vt vähik, vähäne

meldsas <meldsasse, meldsast> Krk, meltsas <meltsasse, meltsast> Trv roherähn; hallrähn (Picus viridis Picus canus) ▪ üit´s sort rähne om meldsas, sel om õige pikk kiil, sel keeleg võtvet temä uisa väl´lä mädä puu siist üks liik rähne on roherähn, sellel on õige pikk keel, selle keelega võtvat tema ussi välja mäda puu seest

mäker´ts <mäkertsi, mäkertsit> Hls halvasti tehtud töö või ese ▪ sii sukk olli ku mäkert´s see sokk oli halvasti tehtud. Vrd käker´t, käkk2

möker´t <mökerdi, mökertit> Krk mökerdis (halvasti joovast vasikast) ▪ sii vasik om egävene möker´t see vasikas on igavene mökerdis

nühri <nühri, nührit> Hel
1. nüri, halvasti lõikav ▪ nühri väitsege ei saa liha lõigate nüri noaga ei saa liha lõigata. Vrd nüri, töm´p
2. tönts ▪ nühri vaemu ja tundmisege töntsi vaimu ja tundmisega. Vt .tön´tsus, tön´tsäk

ossendus <ossenduse, ossendust> oksendus; piltl halvasti tehtud töö ▪ paha asja süümise pääle võip ossendus tulla halva asja söömise peale võib oksendus tulla. Vrd okse

paadikas <paadikase, paadikast> Trv Pst paatjas, hallikaskollane ▪ paadikas obene om kõllakas paatjas hobune on kollakas. Vt paat´2, .paatjas

paha <paha, paha>
1. paha, halb, kuri ▪ kui pilve aigamüüdä tullive, sõs tähen´ts jo paha ilma kui pilved aeglaselt tulid, siis tähendas [see] juba halba ilma. Vrd alb, kehv, kuri, pahurik, tülgäs
2. pahem (pool) ▪ vaate, nüid o paha kül´g pääl puul vaata, nüüd on pahem külg pealpool; suka ja kinda viir tule ää paha kudade soki ja kinda serv tuleb parem- ja pahempidi kududa (st vaheldumisi parem- ja pahempidiseid silmuseid kududes). Vt kura

pahurik <pahurigu ~ pahuriku, pahurikku> Trv
1. pahur; paha, halb ▪ küll nii om pahurigu latse küll need on pahurad lapsed. Vt pahur
2. paha, halb ▪ sii om seande pahurik jutt see on selline paha jutt. Vt paha

palmi|pajo <palmi|pajo, palmi|pajo> halapaju, punase koorega paju (Salix acutifolia) ▪ palmipajo om punase koorege pajo halapaju on punase koorega paju. Vrd ala|paju, alas|pajo

pask|lepp <pask|lepä, pask|leppä> Krk valge lepp, hall lepp (Alnus incana) ▪ pasklepä lehe ei läigi halli lepa lehed ei läigi; karjamaa olli paskleppi täüs kasunu karjamaa oli halle leppi täis kasvanud

pask|rästäs <pask|.rästä, pask|rästäst ~ pask|.rästse, pask|rästäst Krk> hallrästas (Turdus pilaris) ▪ ma löüsi paskrästä muna ma leidsin hallrästa muna

patune <patutse, patust> patune, pattu teinud; halbade elukommetega ▪ patutse inimese oleme kik´k oleme kõik patused inimesed

perse <.perse, perset>
1. tagumik, perse ▪ tal ollive persse pääl suure vinni tal olid tagumiku peal suured vistrikud; küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada (knk) küll need tüdrukud on [head] sõbrad, nagu püksid ja tagumik kahekesi, neid ei saa tülli ka ajada; kärsitu nigu tuli persen, ei seisa kunnigi (knk) kärsitu nagu tuli perses, ei seisa kuskil
2. millegi tagaosa, alaosa ▪ sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsit kanakuule seal küüni taga lepikus on varesejalgu ja kraavis kollaseid varsakapju; amme perse om katik kulunu särgi alaosa on katki kulunud
3. piltl halb koht ▪ kos ta mujal jäi, temä persen iki kuhu ta mujale jäi, ikka tema perses (varastamisest) || .perse mineme perse minema, ebaõnnestuma ▪ sii tüü läit´s perse see töö läks perse (ebaõnnestus); .persen oleme nurja, untsu läinud olema ▪ miu täembene päe om küll persen minu tänane päev on küll untsu läinud; .perse paneme ära sööma ▪ sahvrest olli kik´k söögi perse pant sahvrist olid kõik söögid ära söödud; .perse pugeme ~ .perse .tük´me lipitsema ▪ sii om sihandse libeve jutuge, tükip egäle perse see on sellise libeda jutuga, tükib igale ligi (lipitseb igaühega)

piir <piiri, .piiri> piir ▪ talu piiris olli kiviaid talu piiriks oli kiviaed; piiri paneme jutti maha tõmbama (halva eest kaitsmiseks) ▪ ku uisk är läits, sis tõmmati piiri (tõmmati jutt selle koha peale) kui uss ära läks, siis sinna tõmmati jutt maha

.pilkame <pilgate, .pilka> , .pilkäme <pilgäte, .pilkä> pilkama, sõnadega halvustama ▪ temä om mut küll pilgänu ta on mind küll pilganud; ta muud ei tii ku tõist naarap ja pilkap ta muud ei tee, kui teist naerab ja pilkab. Vrd iristeme, .jankame, .reoteme, .tonkame, .tönkäme

.pinkus piltl kohmard (halvasti ketraja kohta) ▪ poiss lännü tüdrikust müüdä ja ütelnü sedäsi: tere pinkus, ponkus! hlv poiss läinud tüdrukust mööda ja öelnud: tere pinkus, ponkus! (tüdrukule, kes kedrata ei osanud). Vrd kohmus

pukkame1 <pukade, pukka> Krk purssima, oskamatult lugema, halvasti rääkima (võõrkeeli) ▪ ma iki pukka kah mõne sõna ma ikka pursin ka mõne sõna. Vrd .pors´me, pukerteme, puterdeme, .purs´me