[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

imeme <imede, ime> imema ▪ kel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kellel jalad vigased, [neile] pannakse kaanid imema peale; tallek imes esi ilusti talleke imeb ise ilusasti; miu latse im´meve kolm aastet minu lapsed imesid [rinda] kolm aastat. Vrd ludsime, lututeme1, ridsime