[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

iristeme <iriste, iriste> irvitama, pilkama; narritama, õrritama ▪ tõine iristep ku tõisel ädä om teine irvitab, kui teisel on häda; lennäs´ üttepuhku siiä miut iristeme lendas ühtepuhku mind siia õrritama. Vrd irviteme, nirume, õrriteme, äristeme