[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ahtme [`ahtme] ‹`Ahtme ~ -sse› Jõh – Kohtla-Järve linnaosa (Jõhvi mõis), 1712 Achtmeh Jörry (talupoeg Puru külas), 1913 Ahtme, Ahtme Einti (talud Jõhvi mõisa all), 1919 Ahme.  B3
● Ahtme ja Puru küla maadele ehitati linnamaju al 1946. Ahtme sai aleviks 1948, linnaõigused 1953. 1960 ühendati koos Jõhviga Kohtla-Järve linnaosaks. Nimi pärineb Ahtme külalt, mis ilmus kaartidele 1920. a-tel. Arvatavasti oli vahepeal metsavahikoht, 1913 oli seal kaks talu. Praegu on see linnaosa kaguotsas Vana-Ahtme, varem Tehnilise Ahtme nime all. Nime päritolu pole teada. V. Reimaa on nimega seoses nimetanud sõna ahe : ahte (ahe : ahtme) ’vilja kuivamapanek’, ’kuivatatav vili’, soome veejumalat Ahti ja eesti sõna ahtralt ’saagivaeselt’. Vrd ka sm ahde : ahteen ’mäerinnak’. Ahtme osadena on tuntud ↑Iidla kirde pool Ahtme maanteed, ↑Puru samanimelise küla naabruses edela pool Ahtme maanteed ning ↑Pargitaguse ja ↑Tammiku samanimeliste asulate kõrval. Ahtmega on 1977–1980 liidetud endised külad Altserva ehk Puru-Altserva (Altserva tänava edelaotsas) ja Ridaküla ehk Puru-Ridaküla (samanimelise tänava kandis Ahtme põhjaosas). Vrd Ahtma. – MK
BAE: 330; BHO: 7; EAA.3.1.448:6, L 4;  EAA.3724.4.1578, L 3; ENE-EE: I, 88; EO: 110; EVK; KNAB; Reimaa 2007: 188

Astangu ‹-le› Kei – Tallinna asum Haaberstis.  A2
● Endise Mäeküla ja Kadaka küla piirimaile 1980. a-tel rajatud asum, ehitatud sealsete laskemoonaladudega seotud Nõukogude sõjaväeorganisatsioonide poolt. Nimetatud asumi peamise tänava, Astangu (1984) järgi, nimi viitab sealsele astanguna tõusvale maastikule. Varem nimetati ka Harku mikrorajooniks, kuna piirnes Harku alevikuga. – PP
Tallinn 2004: I, 25

Järve1 ‹-le› Jõh – Kohtla-Järve linnaosa.  A2
● Järve on Kohtla-Järve keskne linnaosa, mis on tekkinud töölisasulana põhiliselt ajaloolise Järve küla maadele 1920.–1930. a-tel. 1946 sai asula Kohtla-Järve linnaks, mille algne maa-ala kattub u praeguse Järve linnaosaga, kui sellest välja arvata 1990 lahutatud ↑Kohtla-Nõmme. Laias laastus on Järve linnaosa jagatud kolmeks: läänepoolne Vanalinn, kuhu tööstus ja töölisasustus tekkis kõigepealt, idapoolne Uuslinn (tinglik nimetus, Nõukogude ajal nimetati seda Sotsialistlikuks linnaosaks, vn Соцгород, uushoonestus peamiselt al 1965) ning lõunapoolne ↑Käva, mis tekkinud samanimelise küla maadel. Vanalinna ajalooliste töölisasumitena on eristatavad mh Hädaküla (Pioneeri tänava kant), Kooliküla (Tehase tänava kirdeots), Lilleküla (Kaevuri tänavast läänes), Siidisuka (Vanalinna idaosa samanimelise tänava kandis), Sikupilli (Kauba tänava lääneots), Suitsuküla (Vanalinna lääneosa Järveküla tee ääres) ja Vaheküla (Vanalinna lõunaosa Kävast läänes). Suitsuküla kandis asus ajalooline Pavandu kõrts (1796 Paue, 1871 Powando), mille järgi tunti ka laiemat piirkonda. Uuslinna on uuemal ajal jagatud Kesk-, Lõuna- ja Põhjaelurajooniks. Vrd Kohtla-Järve. – PP
ENE: IV, 50–51; KNAB; Mellin; Schmidt 1871

Kalamaja [kala‿maja] ‹-`majja ~ -sse› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas, XV saj keskel (pärast 1445) vysschermagen, 1603 Kallamaÿa; alamsaksa Vischermaye, sks Fischermay.  B1
● Teateid kalurite ja mündrike asulast on XIV saj keskpaigast, püsivam asula tekkis XV saj. Kalamaja asustus on mitu korda hävinud, viimati Krimmi sõja ajal 1854. Nüüdne hoonestus on valdavalt pärit XIX saj lõpust ja XX saj algusest. Kalamaja nimi viitab kalurite onnidele, mis esmalt randa rajati koos võrguaedadega, kalamaja tähendab kalameeste ajutist elamut. Kalamajast kirdes olevat Hundipea nukki on mainitud 1421 (Zuddenpe), küsitav on, kas sama nimega seostub 1374 mainitud kaluri Zedenpeyke nimi. *Sudenpää on vahest Hundipea varasem vorm, kuid tähendas ka laiemat maa-ala. Kalamaja põhjapoolsem osa praeguste Patarei tänavate ja Köie tänava kandis on tuntud Köismäe (sks Reperbahn, 1732 köismäggi) nime all, seal on XIV saj-st olnud köiepunujate ja köiesäigme valmistajate alev. – PP
Johansen 1973: 128, 131, 133; Kivi 1964: 410; Kivi 1972: 44–45; Müller 2007: 246; Nerman 1996: 13–14, 19; Nerman 2006: 13; Tallinn 2004: I, 170–174, 259–260; Thor-Helle 1732: 309

Karjamaa2 [karja‿`maa] ‹-le› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas.  B1
● Linnajagu sai nime 1991 seal asunud tänavate (Suur-Karjamaa, al 1939 Tööstuse tänava osa, ning Väike-Karjamaa, al 1939 Karjamaa) järgi. Tänavad rajati u 1900 linna karjamaa, nn Kalamaja soo tükeldamisel. Karjamaa piiridesse kuulub põhjas Hundipea (↑Kalamaja). – PP
Kivi 1972: 48, 129; Tallinn 2004: I, 186–187

Karlova [`karlova] ‹-sse› TMr – Tartu linnajagu, mõis, sks Karlowa, 1826 Karlowa-M(ois), 1927 Kaarlilinn (linnaosa).  C2
● Linnajagu on saanud nime mõisa järgi, mis tekkis Alevaküla (1558 Albennküll, 1584 Alawikula) jt eraldamisel 1793 Tähtvere mõisast. Alevaküla oli tsaar Ivan IV kinkinud Tartu raele 1558, ent pärastpoole oli ta mitu korda Tähtvere mõisale tagasi läinud. XVII saj algupoolel oli Alevaküla Tartu eeslinn. Selle nimele viitab tänapäeval Alevi tänav. Karlova maadel kujunes XIX saj lõpus ja XX saj alguses taas eeslinn, mis koos Purde talu maadega praeguse Purde tänava kandis liideti 1916 Tartuga. Linnajao lõunaosa on kutsutud Taga-Karlovaks. Mõisa nimi tuleneb omaniku Carl Gustav von Krüdeneri eesnimest, millega on ühendatud venepärane liide. – EE
BHO: 183; Bienenstamm 1826: 286; Eisen 1918b: 2; EM: 97, 147; ENE-EE: IV, 340; PA I: 121; Tartu 1927: 265, 270, 437; Pullat 1980: 43, 75

Kompassi [`kompassi] ‹`Kom`passi ~ -sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Asum sai nime 1991 sealkandis varem olnud Kompassi tänavate (Suur-Kompassi, Kesk-Kompassi, Väike-Kompassi) järgi; tänavad kustutati nimekirjast 1984. Nime on esmakordselt mainitud 1830 (sogenannte Compass-strasse); andmeid piirkonna kohta on a-st 1769. Nimi pärineb tõenäoliselt mõnelt kõrtsilt. – PP
Kivi 1972: 53; Tallinn 2004: I, 227

Kopli4 [`kopli] ‹`Kopli ~ -sse› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas, 1515 Teghel Coppel, 1689 Tegel Koplet, 1732 teiliskoppel; sks Ziegelskoppel.  B1
● Tallinna ajalooline asum samanimelisel poolsaarel. Keskajal suurim Tallinna kinnistu, nime saanud Kopli mõisa järgi, kus peeti linna kariloomi. 1365 on mainitud telliselöövi, 1372 on teateid koplivahtide (koppelman) kohta, 1415 on mainitud Kopli kaluriküla. Telliselöövi järgi nimetati piirkonda ka Telliskopliks. Koplit on jaotatud neljaks allasumiks: Bekkeri ja Vene-Balti (kunagiste laevatehaste järgi), Neeme (aedlinn, 1930 rajatud tänava järgi) ning Telliskopli (kunagise mõisa lähem ümbrus). – PP
 EAA.1.2.C-III-2; Johansen 1973: 228, 329, 503; Kivi 1972: 46; Tallinn 2004: I, 230–236; Thor-Helle 1732: 309

Kurepõllu [kure‿põllu] ‹-le› – Tallinna asum Lasnamäel.  C1
● Endine Lasnamäe XI mikrorajoon (ka Turba) sai nime 1991 kahe sealkandis varem asunud tänava, Kure ja Põllu järgi. Esimene kustutati nimekirjast 1958, teine nimetati 1960 Lasnamäe põiguks ja kaotati 1984. – PP

Lemmatsi ‹Lemmatsi ~ -sse› TMr – küla Tartu maakonnas Kambja vallas, kuni 2017 Ülenurme vallas, mõis, sks Ruhenthal, 1796 Lemetz (küla, karjamõis, kõrts), 1826 Lemmötsa-Mois.  C2
● Küla eraldati Tähtvere mõisa küljest omaette mõisaks 1795.–1811. a vahemikus. 1920. a-te alguses moodustati mõisa maadele asundus, mis 1977 muudeti külaks. L. Kettunen oletas kahtlemisi, et asjaomane kohanimi on tuletatud lõunaeestilisest ne- : tse-lõpulisest omadussõnast *lemmane, vrd sm Lempinen : Lempisen ja lempi : lemmen ’armastus’. Sama lähet (lemb : lemme) oletas V. Pall Äksi Lemmatsi talu nimes. Liide -tsi lähtub sel juhul lõunaeestilisest mitmuse omastavast. Teisalt on kohanime võimalik seostada sõnaga lemm : lemme ’lible, helves’ (vrd 1826 *Lemme-mõtsa). Mõisa sks nimi Ruhenthal on tõlkes ’rahuorg’. 1977 liideti Lemmatsiga osa ↑Variku külast. Puhuti nimetatakse Lemmatsiks Aardla tänava ja raudtee vahelist Tartu piirkonda, kus asub Lemmatsi tänav. Vrd Lemmejõgi, Lemmetsa, Lemmätsi. – EE
BHO: 517; Bienenstamm 1826: 286; EM: 97, 184; EO: 212, 239; Mellin; PTK I: 117; ÜAN

Lilleküla2 [lille‿küla] ‹-`külla ~ -sse› – Tallinna asum Kristiine linnaosas.  B2
● Piirkonna asustusest on teateid XVII saj-st, kui tükeldati nn Kristiine heinamaa. Nimi on tekkinud hiljemalt 1920. a-te alguseks ilmselt lillenimeliste tänavate (Lille, Kannikese jt) järgi. 1930. a-tel oli Lilleküla üks Tallinna 11 statistilisest rajoonist. Linnajao lõunaosa, mis piirneb osalt Tondiga, tuntakse ka Linnukülana linnunimeliste tänavate järgi. Lilleküla kitsamas mõttes tähistas Endla tänava ja Paldiski maantee vahelist ala, mida veel varem tunti Mayeri heinamaana (1880. a-tel sinna asutatud Mayeri keemiatehase järgi). Endla tänavast lõuna pool oli Kristiine heinamaa (↑Kristiine). – PP
Nerman 2011: 9–11, 13, 36; Tallinn 2004: I, 289–291; Tallinna asumid 2013: 127

Loopealse [`loo‿`pealse] ‹-le› – Tallinna asum Lasnamäel.  C1
● Endine Lasnamäe IX mikrorajoon sai Loopealseks 1991. Nime aluseks on paikkonnale tüüpiline maastik; ka tänavad on nimetatud loopealse ja selle ala taimede teemal. – PP
KNAB; Tallinn 2004: I, 314

Luite [`luite] ‹-le› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Luite tänav nimetati 1933 Ülemiste järve äärsete liivaluidete järgi. – PP
Kivi 1972: 72; Tallinn 2004: I, 315

Maakri [`maakri] ‹-sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Maakri tänav (sks Makerstraße, vn Макерская ул.) on nimetatud seal elanud värvalite perekonna Mackerite järgi; nende värvimistöökoda rajati 1820. – PP
Kivi 1972: 74; Tallinn 2004: I, 321

Mäeküla11 [`mäe‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kei – Tallinna asum Haaberstis (Harku mõis), 1798 Mäpä (kõrts), 1844 Mae (kõrts), u 1900 Мяэкюля.  A2
● Endine küla kujunes XIX saj lõpuks; oma nime on ta ilmselt saanud Mäe (varem *Mäepea) kõrtsilt, mis paiknes Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristumiskoha lähedal teispool linnapiiri. Suurem osa Mäekülast liideti 1975 Tallinnaga, Paldiski maanteest läänes olev osa liideti 1977 Laabi külaga. Vrd Mäeküla1. – PP
Mellin; Schmidt 1844; Vene TK 42

Männiku5 ‹-le› Kei – Tallinna asum Nõmmel.  B2
● Linnajagu on nimetatud 1991 Männiku tee järgi. Tee viib Männiku külla (↑Männiku¹). Paiga ajalooline nimi on Valdeku, varem ka Valdeki; nimi pärineb Männiku tee ja Valdeku tänava nurgal asunud kõrtsilt (sks Waldeck ’metsanukk’, E. Tarveli oletusel võis viidata ka samanimelisele Saksa vürstiriigile). Eesti keeles on kõrts kandnud Suklema nime (1798 Sutlem, 1871, 1925 Suklema). – PP
Eesti TK 25; Kivi 1972: 80; Mellin; Schmidt 1871; Tallinn 2004: 373–375; Tallinna asumid 2013: 191–192

Orissaare [oris‿saare] ‹-`saarde› Pöi – alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas, mõis, sks Orrisaar, 1453 Andres van Orgenzar, 1645 Orrisar.  B2
● Mõis tekkis XVI saj, esmamaining 1530. Alevikulaadne asula kujunes pärast Väikese väina tammi valmimist 1897 Orissaare sadama juurde ja laienes hoogsalt 1950. a-tel. XVII saj esines E. Tarveli andmeil korduvalt nimekuju Orrisall, ilmselt on nimes vaheldunud salu ’saar’ ja saar. Ori + saar võiks tähendada suurt saart ja olla muhulaste antud nimi Saaremaale. Orissaare idaosa, Mäe tänava kanti, nimetati varem Tõrvakülaks. Vrd Oriküla1, Orinõmme, Põripõllu. – MK
ENE: V, 524; KN; Saaremaa 2007: 120; SK I: 264–265

Pae3 ‹-sse› – Tallinna asum Lasnamäel.  C1
● Endine Lasnamäe I mikrorajoon nimetati Paeks 1991 asumi peamise tänava järgi. Pae tänav moodustati 1949 Punase tänava osast, nimi viitab Lasnamäe paemurdudele. Mikrorajooni on nimetatud ka Uus-Paeks. – PP
Kivi 1972: 89; KNAB; Tallinn 2004: II, 46

Pariisi ‹Pa`riisi ~ -sse› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (Jõepere mõis), 1913 Parisi (küla).  C1
● Jõepere mõisa saunaküla, algselt Aruküla osa. Rahvapärimuse kohaselt tekkis küla XIX saj keskel või 1870. a-tel, kui Aruküla ja Kiku talude juures olnud saunad olevat sinna kokku veetud, sajandivahetuseks olnud neid 36. Saunade omanikud olnud enamikus käsitöölised. Kõik krundid olnud ümbritsetud roigasaedadega, nii et tekkis tänavavõrk, tänavaid kutsutud uulitsateks. Pariisiga on 1977 liidetud Aruküla (1796 Arrokül) ja Metspere (külana 1922). ¤ Saksi mõisnik öelnud, et seal on tänavad nagu Pariisis, sellest küla saanudki Pariisi nime. Teise legendi järgi olevat sealt pärinev soldat 1812. a sõja ajal Pariisis käinud ja sealt nime kaasa toonud. – MK
KN; KNAB; Mellin; Tammik 2005: 96; Troska 1987: 100

Raadi1 ‹-le› TMr – alev Tartu maakonnas Tartu vallas.
● Alev moodustati 2022. a Tila küla ja Vahi aleviku osadest. Nimi on pandud Raadi mõisa järgi (↑Raadi³), mõisasüda jääb naabrusse Tartu linna alale. Varem on praeguse Raadi alevi piirides küladena vaadeldud Joora, Korova ja Taidla. Kaks esimest neist seonduvad karjamõisatega (vastavalt sks Joora ja Korrowa). Taidla on põline küla, XVI saj oli ta kahes osas (1558 klenne Taidell ’väike Taidla’ ja gross Taidell ’suur Taidla’). Joora ja Taidla hävisid Raadi lennuvälja laiendamise tõttu 1950.–1960. a-tel, Korovale Koidu tänava kandis on hilisemal ajal tekkinud uus hoonestus. – EE, PP
Pullat 1980: 43
Märkus. Uus artikkel. 2022-12-31T06:42:32.

Raasiku ‹-le›, kohalikus pruugis ka Raasiki HJn – alevik Harju maakonnas Raasiku vallas, mõis, sks Rasik, 1254, 1393 Raseke (küla), 1497 Rasseke (mõis), 1586 Raszke (mõis ja küla), 1637 Rasigk (mõis ja küla).  B4
● Küla asetses algul praegusest alevikust lõuna pool ja kuulus kaua Padise kloostri omanikele Daugavgrīva (Dünamünde) munkadele. Mõisat on mainitud küll alles 1497, kuid tõenäoliselt eksisteeris varem, P. Johanseni arvates rajati see Kaemla talu põldudele (↑Aruaru). Mõisal oli tollal kolm vakust: Tõhelgi (Tõhelgi ja Saku küla, Raasiku küla ja veski), Puiatu (Puiatu, Igavere, Järsi, Aruküla ja Kurgla küla) ning Pikva (Pikva küla ja veski, Kihmla küla). Raasiku küla asemele rajas kindralkuberner Andreas Torstenson XVII saj keskel ↑Peningi mõisa, mis eraldati Raasikust. XVIII saj keskel hakkas Raasiku uutele omanikele kuuluma ka Kambi mõis (sks Kampen, sai nime omanike järgi XVII saj lõpus, 1556 Jackesare), mis seni oli seotud Alaverega. 1908 liideti Kambi mõisa kinnistu Raasikuga. XIX saj lõpul pärast Raasiku raudteejaama ehitust tekkis selle ümber asula, mis 1930. a-teks muutus alevikuks. Raasiku mõisa maale tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti põhiliselt Tõhelgi külaga, ent mõisasüda (Raasikumõisa) kuulub praegu aleviku piiresse. Raasiku nime päritolu ei ole selge, tegemist võib olla isikunimega. Raasiku alevikuga liideti 1977 ↑Haljava alevik, mis praegu moodustab Harju-Jaani kirikust põhja jääva osa. Kiriku ja jaama lähedal lõuna pool oli P. Johanseni järgi varem Mägise küla (1485 Mekesz, 1508 Mex, 1650 Mäggis, 1690 Meggis), mis tema arvates oli üks kolmest Saintakæ külast; külaelanikud olla Põhjasõja ajal katku surnud. 1690. a kaart paigutab küla praeguse Pargi ja Põllu tänava kanti. Praegune kirik (ehitatud 1860–1863) paikneb keskaegsest lammutatud kirikust sadakond meetrit ida pool. Vrd Harju-Jaani, Linnakse, Läti3, Vaase. – MJ
Bfl: I 562; BHO: 443, 487; EAA.1210.2.2:18, lk 32;  EAA.1.2.C-III-31; EAA.5393,1:24 (SRA ÖPRK 5.1637) lk 77, 79; EAA kinnistud; EES; Joh LCD: 421, 584–586; KN; LUB: III, 270, 399a, 486a, 522a, 1345; Paucker 1847–1849: I, 53–55; Rev 1586: 90–91

Raua ‹-sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Raua tänav (sks Eisenstraße, vn Желѣзная ул.) rajati 1899 ja nimetati seal paiknenud rauatöökoja järgi. Paikkonnas on ka teisi metallinimelisi tänavaid (Hõbeda, Terase, Tina, Vase). – PP
Kivi 1972: 30; Tallinn 2004: II, 129

Roodevälja [`roode‿välja] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Ruode‿välja Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas, poolmõis, 1844 Rodewa (küla).  B4
● XIX saj rajati küla asemele poolmõis, mis eraldati Sõmerust 1863. 1970. a-tel oli lõunapoolne osa poolmõisa ümbruses Roodevälja asund, põhjapoolne küla, 1977 ühendati mõlemad külaks. Osa varasemast Roodeväljast on kokku kasvanud Rakverega, moodustades Narva tänava ääres Roodevälja linnajao. Nime aluseks on loodusnimi, mille algusosa lähtekohaks roog : roo ’pilliroog’, vrd rood : roo ’rodu, rida’. Nimi on külanimeks saanud ilmselt talunime kaudu, vrd Kaarli mõisas 1816 Rodewa Andrese Jaan. – MK
BHO: 507; EAA.1864.2.VII-104:188, L 186p; EMSK; Schmidt 1844

Siili ‹`Siili ~ -sse› – Tallinna asum Mustamäel.  B2
● Asum on kujunenud linnaplaneerijate nimetatud ja 1970. a-tel ehitatud Siili mikrorajoonist, mis kavandati Lilleküla elupiirkonna osana. Samas oli ka Siili tänav, mis rajati küll 1935, ent paiknes 1970. a-teni lääne pool Sõpruse puiesteed (praegu on see lõik Sipelga tänava osa). – PP
Kivi 1972: 113; KNAB; Tallinn 2004: II, 171

Sitsi ‹`Sitsi ~ -sse› – Tallinna asum Põhja-Tallinnas.  B1
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Sitsi (1953–1990 V. Majakovski) tänava nimi pärineb Balti Manufaktuurilt (rahvasuus Sitsivabrik, praegu Baltex 2000), mis rajati 1899–1900. – PP
Kivi 1972: 74; Tallinn 2004: I, 30, II, 173–174

Supilinn [supi‿`linn] ‹-`linna› TMr – Tartu linnajagu.  C1
● Supilinn hakkas kujunema XVIII saj II poolel või isegi varem. Andmed esimeste majade kohta pärinevad a-st 1774, esimese tänavajoone kohta 1803 ja tänavanimedest 1812–1816. Paljudel kruntidel oli suur juur- või puuviljaaed. Linnajagu sai Supilinna nime seal asuvate Oa, Herne, Kartuli, Meloni jt tänavate tõttu ilmselt Nõukogude ajal (vrd veel nt 1939 Herne rajoon). Millal rahva seas hakati linnajao nime kasutama, pole teada, ent arvatavasti tunduvalt varem. Tartu 1927. a koguteoses on mainitud Lepalinn (eriti Marja ja Kroonuaia tänava kant; ilmselt Lepiku tänava järgi) ja Tähtvere-alune (eriti Marja ja Piiri tänava kant), need näivad olevat tingnimed. – EE
Tartu 1927: 232, 268; Mitmesugused tabelid 1939: 165; Raid 2015: 38, 52, 62; Teedemaa 2010: 4, 16, 64, 92, 143

Tantsumäe [tantsu‿`mäe] ‹-le› Hel – paik (küla) Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Helme vallas (Patküla mõis).  A2
● Külana 1945, liidetud Patkülaga 1977. Tantsumäe nimi on saadud loodusnime järgi, Tantsumägi asub praeguse Tõrva linna kagupiiril. Tõrvas on olnud 1930. a-tel ka Tantsumäe tänav, praeguse Koidu tänava jätk itta üle Patküla tänava. Tantsumäe kohal on olnud varem Kirbu (1839 Kirbo) küla samanimelise talu järgi (vrd Patküla mõisa all 1826 Kansi jetzt Kirbo). – MK
EAA.1865.3.178/12:15, L 15p; EVK; KN; KNAB; Rücker

Tatari ‹-sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Tatari tänav (sks Tatarenstraße, vn Татарская ул.) on nimetatud XVIII saj tekkinud asula (sks Tatarische Slobode) järgi, kuhu Vene mereväelased, sh rohkesti tatarlasi, ostsid endale krunte. Nimi kujunes välja XIX saj alguseks. Varem oli paik tuntud Mülleri põlluna (Müllers Acker, raehärra ja kohtufoogt Georg Müller oli omandanud selle maa 1653). – PP
Kivi 1972: 121–122; Tallinn 2004: I, 381, II, 224–225

Toogipalu [toogi‿palu] ‹-`pallu› Val – paikkond ja kalmistu Valgas Võru tänaval, läti Stoķu kapsēta (kalmistu).  A2
● Esialgu just kalmistu nimena käibele tulnud metsanime on andnud Toogi (läti Stoķi) talurühm Läti poolel. Stoķi algtalu põllud on olemas juba 1683. a Valga linna kaardil (Stöche Matthiß). 1907. a kaardil leiduvad läti vanas kirjaviisis nimed Mas-Stohke ja Leel-Stohke (Mazstoķi ja Lielstoķi). – ES
 EAA.308.2.123, L 1;  EAA.3366.1.631, L 1; Eesti PK 20

Torupilli [toru‿pilli] ‹-`pilli ~ -sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Põhiliselt XVIII saj ning XIX saj I poolel asustatud paikkond on nime saanud Torupilli kõrtsi järgi, mis paiknes Tartu maanteel C. R. Jakobsoni tänava ristmiku vastas üle tee (seda kajastab ka tänavanimi Torupilli ots). Kõrtsi nimi pandi reklaamsildil olnud torupillimehe kuju järgi, kõrtsist on teateid 1803. a-st. Asumi piirid määratleti 1991. Vrd Sikupilli. – PP
Tallinn 2004: II, 261–262

Tähtvere2 [`tähtvere] ‹-`verre ~ -sse› Nõo – Tartu linnajagu (Tähtvere mõis).  C1
● Tähtvere linnajagu, park ja tänav on saanud nime Tähtvere mõisa järgi. Seni hoonestatud mõisamaad liideti Tartuga 1901 (Kastani ja Veski tänava ümbrus) ja 1916 (Tööstuse, Näituse ja Kastani tänav). 1920. a-tel laiendati mõisamaade arvel ala u 200 elamukrundi rajamiseks ning seda projekteeriti a-ni 1931, mil alustati hoonestamist. Vrd Tähtvere1. – EE
Eesti arhitektuur 1993–1999: IV, 11, 14; ENE-EE: IX: 668; Kirt 1988: 20; Tartu 1927: 437

Uus Maailm [`uus `maa‿`ilm] ‹`Uude `Maa‿`ilma ~ Uuesse `Maa‿`ilma› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● XIX saj lõpul hoonestatud linnajao nimi tekkis rööpselt samanimelise tänavaga (Uue Maailma tänav, sks Neue Welt, vn Ново-Свѣтская ул.) ilmselt lähedal olnud Ameerika tänavate eeskujul. Nende nime aluseks oli Suur-Ameerika tänava alguses asetsenud America-nimeline kõrts. – PP
Kivi 1972: 53, 87; Tallinn 2004: II, 288

Veerenni [`vee‿renni] ‹-`renni ~ -sse› – Tallinna asum kesklinnas.  B2
● Linnajagu sai nime 1991 peamise tänava järgi. Veerenni tänav (sks Alte Wasserleitungsstraße, vn Водопроводная ул.) on nimetatud linna veevarustuskanali järgi, mis rajati 1345. – PP
Kivi 1972: 134–135; Tallinn 2004: II, 317–318

Verhulitsa ‹-`litsa ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Veerulitsa ~ Vehrulitsa ‹-`litsa› ~ Vehrutsa, kirjakeeles varem ka Verhuulitsa Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), 1563 Верхъуленка, Верхулица (küla), на рѣке на Вергулице (jõgi), 1585–1587 надъ Верхулицкою рѣкою, надъ Верхолскою рѣкою, на Верхулинской губѣ (jõgi ja laht), 1652 Вергулица, u 1790 Верхулицы, 1855–1859 Верхоулица, 1882 Верхоулицы, 1903 Werchulitsa, Bеrchuliza, 1904 Vehrulitsa, Верху́лицы, 1920 Verhuulitsa, 1922 Verhulitsa, 1923 Verhulitse.  B2
● Nime varaseim maining XVI saj käib Värska oja (Mustoja) kohta. XIX saj kuulus küla Suurõ-Kuuliska kogukonda ja Värska kogudusse. Vene nimekujude Верхулица, Верхулицы puhul on tavaliselt arvatud, et see tähendab ’ülemine tänav; tänavat pidi üles’. Kohanime päritolu jääb siiski hämaraks. M. Kallasmaa tõstab kohanimelõpu -vere seletamisel esile E. Ahrensi pakutud sm verha, verho ’vari, pelgupaik, elupaik’. Küla vastas, üle Mustoja, asub muistne pelgupaik Petserimägi. Setopäraste nimekujude põhjal tuleb kõne alla veel veer ’kallak, külg, nõlv’, samuti Võru vähr ’kahepoolne värav’, Seto vährä ~ vähre ’väravad’. Kaugem võrdlusalus oleks eesti murrete vehka, vähka, vehk ’tähis’ (vrd vene веха ’verstapost, teetähis, suunaviit’). Vene nimekujus esineb верх ’ülemine, esimene pool’ või верху ’kohal, eespool, üleval(t)’. Venemaal sarnane kohanimi puudub. XVII saj nimevarianti saaks seletada sõnaga вергнуть ’(tagasi) lükkama’. Sarnase nimega on Vergulitsa oja Lauras (Вергулица, läti Virgulica). Vrd Värska. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti TK 42; EKSS; Hurt 1903: 167; Hurt 1904: XVI; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 114–115; RL 1922; SeK: 183; Selart 2016: 98, 107; Truusmann 1897a: 44; Vasilev 1882: 49; VES; VMS; ÜAN

Veskimetsa [`ves´ki‿metsa] ‹-`metsa› Kei – Tallinna asum Haaberstis.  A2
● 1950.–1960. a-tel rajatud linnajagu on nime saanud peamise tänava, Veskimetsa järgi, mis nimetati 1958. Nimi pärineb Paldiski maanteest lõunas oleval Veskimäel kasvanud metsalt. Mäel töötas XIX saj lõpuni Haabersti mõisale kuulunud tuuleveski. – PP
Kivi 1964: 410–411; Kivi 1972: 138; Tallinn 2004: II, 327–328

Vingiküla [vingi‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Pär – paik Pärnu maakonnas Pärnu linna põhjapiiril.  B1
● Vingiküla ajalooline tuumik paikneb tänapäeva Pärnu linna põhjapiiril Ülejõe linnaosas (Raua ja Lõo tänava kant). XX saj laienes Vingiküla põhja, sama nime kannab Sauga aleviku osa, üksikuid Vingiküla talusid on ka Kilksama külas. Praegune Vingiküla võis otseselt saada nime loodusnimelt Pärnu loodeosas vastu Sauga mõisa piiri (1807 Winki Meggi; 1813 on seda maatükki nimetatud ühismaaks). Nime tähendussisu jääb hämaraks, vastena sobiksid häälikuliselt vink : vingi ’vilets olevus’ ja linnunimetus vink : vingi. Võimalik on ka lähtuda isikunimest (Wiencke, Wienke, Wieneke). Vingiküla rahvapärane nimi XX saj alguses on olnud Sibiküla (u 1900 Сибикюла). Vana *Vingiküla (1514 Wimker, 1683 Winke kylla), mis võis nime mõjutada, on samastatud Pärnust lõunas oleva Reiu Keskkülaga. ¤ Praeguse küla struktuur pandi maha 1866. aasta planeeringuga, kui rajati 42 krunti, mis olid valdavalt 0,5 hektari suurused. Uusasukad tulid peamiselt naabervaldadest. Uued elanikud käisid linnas tööl ja sellel poolel hektaril tuli perele kasvatada toiduvilja. Loomi aga eriti ei olnud, maa oli lahja; rammu oli vaja, et saaki saada. Siis krundiomanikud kaevasid krundi äärde sibiaugud ja linna sibid tõid oma laadungi väikese tasu eest sinna. Vahemaa hobustega veoks kuigi pikk ei olnud, umbes kaks kilomeetrit. Tõenäoliselt sellepärast pandigi külale Sibiküla nimeks. (2018) – MK
Bahlow: 561; EAA.3724.5.1711 leht 1; EAN; KNAB; LVVA.6828.4.550 leht 1; MS; Stackelberg 1926: 209
Märkus. Täiendatud 1807. a kirjapanekuga ja kohapärimusega (Ado Kosk, 10.–13.11.2018). 2018-11-14T18:54:01.