[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tammiku1 ‹-le› Jõh – alevik Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas, mõis, sks Eichenhain, 1241 Damicas (küla), 1533 Tammykass, 1945 Tammiku-Mõisaküla (küla).  B3
● XVIII saj II poolel rajati küla asemele Jõhvi mõisa karjamõis ja talupojad asustati ümber Puru külla. 1800 sai karjamõis iseseisvaks mõisaks, 1867 liideti sellega veel Kalina. 1920. a-test Tammiku asundus, al 1977 alevik. Nimi pärineb sõnast tammik : tammiku ’tammemets’. Tammikuga liideti 1977 ↑Valliküla. – MK
EO: 63; BHO: 60; Joh LCD: 330–331; KNAB

Tammiku2 ‹-sse ~ -le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Tammik, 1637 Tammick (karjamõis), 1782 Tammiko mois.  B1
● Tammiku mõis eraldati Tuhalast XVII saj algul. 1920. a-tel sai asunduseks, 1977 külaks. 1977 liideti Tammikuga Nõmme küla. Nime lähtekohaks on sõna tammik : tammiku ’tammemets’. Vrd Tammiku1. – TL
BHO: 579; Hupel 1774–1782: III, 436; KNAB

Tammiku3 ‹-sse ~ -le› Ksi – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Puurmani vallas (Puurmani mõis), 1582 Thammik, 1628 Tamick (hajatalu), 1797 Tam̄ikult (küla).  A3
● Nimi on saadud loodustermini järgi. 1977 liideti Tammikuga Alaveski küla (1582 Alawaiski). Vrd Tammiku1. – PP
KNAB; PA I: 116, 118; PTK I: 17, 234; Rev 1624/27 DL: 15

Tammiku4 ‹-sse ~ -le› Koe – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas (Aruküla mõis), 1686 Tamiko, 1726 Tammick.  A4
● Küla tekkis tõenäoliselt XVII saj, kuna 1564 ei esine Tammiku nime Vao vakuses ka lisanimena. Ervita mõisale kuuluv küla mõisastati ning eraldati 1851 Tammiku poolmõisana, 1872 müüdi Aruküla mõisa omanikele ja 1881 liideti Arukülaga. 1920. a-tel tekkis sellest asundus, mis 1977 liideti Kalitsa külaga, 1997 taastati külana. Nimi tuleb sõnast tammik, kuigi juba 1687 leidus Ervita mõisa metsades vaid kaske, leppa ja mändi. Vrd Tammiku1. – FP
EAA.1.2.942:718, :727, L 704, 712p; EAA kinnistud; KNAB; Rev 1725/26 Jä: 89; Wistinghausen 1975: 187

Tammiku5 ‹-sse ~ -le›, kirjakeeles varem ka Tammikuääre Mar – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Väike-Rõude mõis), 1871 Tammik (talud).  B2
● 1977–1997 oli küla ametlikult Kurevere osa. 1795 on Kurevere karjamõisa, täpsemalt Nurme küla all märgitud talupojad Tam̄iko Andrus ja Tam̄iko Tönnis. Nende lisa- või talunimest tuleneb külanimi. Küla varasem nimi oli Nurme (1689 Nurms, vrd ka Normenina Backa, 1782, 1798 Nurme), mis esineb veel XX saj alguses (1913 Нурме, samal aastal aga juba ka Tammiko-Aere). Vrd Tammiku1. – MK
 EAA.1.2.C-IV-50, L 1;  EAA.1.2.C-IV-237, L 1; EAA.1864.2.IV-9:30, L 28; EAA.1864.2.V-63:43, 44, L 42, 42p; EAN; KNAB; Mellin; Schmidt 1871

Tammiku6 ‹-sse ~ -le› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Võnnu mõis), 1913 Таммико (küla).  A4
● 1977–1997 oli Tammiku ametlikult Üsse küla osa. XVII saj on selles piirkonnas mainitud heinamaad nimega Tammeck. XIX saj II poolel on on juba olnud kaks talu, Tammiko Mihkel ja Tammiko Peter. Vrd Tammiku1. – MK
EAA.1.2.941:588, L 580; EAA.2072.5.140; EAN; KNAB

Tammiku7 ‹-sse ~ -le› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, kuni 2017 Rakke vallas, mõis, 1241 Tamicas (küla), u 1900 Сууръ-Таммикъ.  A3
● Mõisat on mainitud 1526 (Gross-Tamkas). On olnud kaks küla, Suure-Tammiku ja Väike-Tammiku. Esimese asemel on nüüd Tammiku – juba 1726 on mõis ja küla olnud ilma eristava täiendita (Tammick), mille kõrval Väike-Tammiku (Klein Tammick). Nimi sõnast tammik : tammiku. Vrd Mõisamaa3, Tammiku1, Väike-Tammiku. – MK
Joh LCD: 614; Rev 1725/26 Vi: 222

Tammiku8 ‹-sse ~ -le› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas (Roela mõis), 1241 Pamicus (küla), 1345 Pammekule, 1545 Tamyckass.  C1
● P. Johanseni meelest tuleb esmamainingut lugeda *Tamicus. XVII saj küla hääbus ja rajati mõis (Tammik), 1765 taas küla. 1977–1997 oli amelikult Obja küla osa. Eeldades, et nime alguses oli t, lähtub nimi sõnast tammik. Vrd Tammiku1. – MK
Joh LCD: 535; KNAB