[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Poloda nulk, rahvakeeles ka Poloda kolk Senulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas (Lobotka), 1904 Poloda nulk.  A1
Kohanime võib võrrelda lõunaeestiliste sõnadega polatka, polotka ’riiul’ (Võn, vene laen), polonits ’mõrd’ (Plv, Rõu), polut (poludi, polot, poluti, poluk) ’magamisase, loomasõim’ (San, Võn). Vene algupära korral võib aluseks olla полоток ’lagi’, vrd ka ukraina полот ’lapp’. Võimalik, et nulga nimi on tulenenud vene sõnast болото ’soo’. Pihkvamaal leidub Poludino (Полудино) küla. Nulka kuuluvad ametlikud külad Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Karisilla, Laossina, Lobotka, Lüübnitsa, Mikitamäe, Nedsaja, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Tonja, Toomasmäe, Treski, Usinitsa, Varesmäe, Võpolsova ja Võõpsu, lisaks ↑Kito, ↑Koksina, ↑Kotelniki, ↑Käre, ↑Mäessä, Liivakülä (↑Laossina), ↑Padosaarõ, ↑Pedäjäalostõ, Rainova (↑Varesmäe), ↑Sadora, ↑Soelaanõ, ↑Tsolgo ja ↑Töganitsa. J. Hurda järgi kuulus ka Õrsava küla siia nulka. Vrd Polovina. – AK
Faster 2013a: 201; Hurt 1904: XIX; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 3–5; SeK: 114; VMS

Varesmäe [vares`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis Varõs`mäe ~ Varõsõ`mäe Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), ? 1585 Вороний, 1780 Варусова, u 1855–1859 Воронова, 1882 Варусова (Кахово), 1885 Waresse Mäe, Варусово, 1886 Waresmäe, Варaсово, 1897 Waresse mae, 1904 Varõsmäe, Varõsõmäe, Ва́русово, 1922 Varesemäe, 1923 Varesmäe.  A1
XIX saj kuulus Lüübnitsa kogukonda ja Kulkna kogudusse. J. Simmu väitel pole alati kindel, kas algne nimi oli vene- või setopärane, kuid vene Варусово näib olevat seto nime mugand. Varõs- on Setomaal üsna sage loodusnime algusosa. Vene perekonnanimi Voronov (Воронов) tuleneb mittekristlikust isikunimest Ворон ’vares’ või Вороной, mida leidus veel XVI saj (сын вороного). Vrd veel Varõsmäe (Varesmäe) talu Räpinas Raigla külas ja Varõstõ küla (↑Sirgova) Meremäe vallas. Varesmäega on 1977 liidetud Rainova asundus, nimetatud endise mõisa (vn Райново) järgi. Vrd Varese1, Vorohka. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti PK 20; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 165; Hurt 1904: XV; Päll 2003: 135; RL 1922; SeK: 180–181; Simm 1974: 252; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 46; Vasilev 1882: 43; Värska KR 1780–1794; ÜAN

Võõpsu2`Võõpsu ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Võõpso-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1427–1428 у Выбовске, 1558 Weipso, 1585–1587 Выбовско, 1630 на Выбовска, 1750 Выбовка, 1796 Libowka, 1855–1859 Лубовка, 1882 Лыбовка, 1886 Wõõbsu, 1897 Wõõbs, 1903 Wööbs, 1904 Võ̭õ̭psu, Выбо́вка, Лыбо́вка, 1922 Võbovka, Ljubovka, Võõbsu.  A1
XVI saj Kulkna gubaa küla, XVIII saj keskel oli Petseri kloostri ja eri mõisnike ühiskasutuses. XIX saj I poolel kuulus Rainova mõisnikule, sajandi lõpupoole oli Lüübnitsa kogukonnas ja allus Kulkna kirikule. Nimi on päritolult ilmselt samane Võõpsu (Räp) ja Võõpste nimega. J. Truusmanni seletused sõnade võhk ’rohttaim; kihv’, vibu ’nõtke ritv või varb’ ja viips ’põikpuu sarika tugi’ abil ei ole usutavad. Võõpsu omaette osad on Käokülä ja Puuhtsõ. Võõpsuga liideti 1977 ↑Pedäjäalostõ. Vrd Võhandu jõgi, Võõpste, Võõpsu1. – AK
 EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 85, 86, 164; Hurt 1904: XV; Mellin; Pskov 1585–1587: 145; Pskov 1914: 23; Truusmann 1890: 55, 57; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 9; Vasilev 1882: 56; VES; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur