[KNR] Eesti kohanimeraamat

Padosaarõ [pado‿saarõ] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-`saardõ›, kirjakeeles varem ka Padosaare ~ Padusaare Se – paik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Подзарья, u 1790 Подазарья, 1855–1859 Подазарье, 1882 приселокъ Подозерье (väikemõis), u 1900 Мз. Подозарье, 1922 Padosaare (puustus), 1923 Padussaare, 1928 Padusaare, 1945 Padossaare, 1997 Padosaarõ.  A2
● XVIII saj kuulus küla Värska koguduse alla. XIX saj oli see väikemõis, XX saj I poolel ka mõis, puustus ja asundus. Küla on pärast 1940. a-id ühendatud Toomasmäe külaga. Kohanimi koosneb kahest osast, pado + saar. Algusosa on padu, pado, pao, paju, pai ’põõsastik; madal vesine koht, pehme soine (heina)maa või võsastik; suurem loik või madal järv (mis suvel põuaga võib kuivada); tihe põõsastik, padrik’. XIX saj venekeelset kohanime Подозерье on püütud seletada kui ’järvealune’ (J. Truusmann), kuid arvatavasti on ka vene nimi kujunenud eesti kohanime põhjal. Pihkvamaal on Podozerje (Подозерье) küla, samuti Valgevenes; Karjalas on järv Podozero (Подозеро, sm Patojärvi, Paadjärvi, Patajärvi). Vrd Padojärv, Padu, Paduvere. – AK
Academic;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti PK 20; EKSS; KNAB; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 99; Setumaa 1928: 225; Truusmann 1897b: 56; Uuet 2002; Vasilev 1882: 241; VMS; Värska KR 1780–1794; ÜAN