[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sadora ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Se – paik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1585–1587 Задворье (küla), Задворье Захино, u 1790 Зодорья, 1866 Задорье, 1903 Sadorje (Gute), Sadora mõisa.  A2
● XVI saj kuulus külana Kulkna gubaasse. Sadora esines XIX–XX saj vahetusel mõisa ja puustusena. XIX saj kuulus Kulkna kiriku koguduse koosseisu. Liideti 1977 Toomasmäega. Nime eesti algupära korral vrd lõunamurretes sadu, sado ’mädanenud puu; laisk inimene’. Kui lähtuda vene algupärast, siis koosneb algne nimi osistest за ’taga’ ja kas дор ’tahr, tara’ (J. Truusmann) või varaseimast kirjapanekust lähtudes двор ’õu, mõis’. Seega oleks nimi tõlkes ’tarataguse’ või ’õue- ehk mõisataguse’. A. Šteingolde pakub seletuseks Pihkva murdesõna за́дорга ’teeperved, -servad’; Задворье oleks siis hilisem ümbertõlgendus. Vrd Saatse, Saduküla. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 174; PGM 1785–1792; Pskov 1585–1587: 145; SeK: 130; SRNG: (10), 63; Truusmann 1898: 74; Vasilev 1882: 106; VMS