[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Võõpsu1 [`võõpsu] ‹`Võõpsu ~ -sse›, kohalikus pruugis `Võ̭õ̭pso-heRäpalevik Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1428 у Выбовске, 1558 Weipso, 1582 Wybowka, 1588 Wybowsk, 1601 Wibowsck, 1627 Wybofsky, Wiepsa, 1630 Wäps kylla, 1638 Wibowsky, Webowsky, 1686 Wibofska, 1798 Wöbs (karjamõis), u 1910 М. Вебсъ, 1923 Võõbsu; vn Выбовск.  A1
Varastes mainingutes on tegemist küla ja kõrtsi nimega, kõrts oli olemas hiljemalt 1601. Võõpsu karjamõis, mis asutati 1638, ei jäänud püsima. XVIII saj algupoolel rajati Räpina mõisa karjamõis uuesti. Sajandi lõpupoolel oli külast alles jäänud Lokuta küla, kunagine Võõpsu küla talurühm. Võõpsust kujundati Räpina mõisa kõrvalmõis, Räpina mõisa saksa nimi XX saj alguses oli ametlikult Rappin mit Wöbs. 1857 asutati Võõpsu kõrvalmõisa maadele alevik (Võõpsu liin). Alevik kasvas kuni 1920. a, pärast seda kadusid ühendusteed üle Pihkva ja Lämmijärve ja Võõpsu kaotas oma tähtsuse sadama ning kaubanduskeskusena. 1920 sai Võõpsu siiski Räpina vallast eraldatud aleviks, ent 1938 taandati taas alevikuks. Võõpsu nimi sisaldab kõige tõenäolisemalt kunagist jõenime *Võõbo ~ *Võõp ja sõna suu, kuna asula paikneb jõe suudmest ülesvoolu esimeses kõrgema maaga kohas, kuhu asustus üldse sai tekkida. Esimesena esitas suu-seletuse Võõpsu nimele L. Kettunen. o-häälik nime lõpus, nt 1558, võiks viidata ka järelosale -soo. Vähem usutav, kuid siiski võimalik on, et Võõpsu nimi ei sisalda üldse jõesuuet märkivat sõna -suu, vaid mitmuse omastava käände vormi `Võõpsu (`Võõpso) küla. Venekeelsetes allikates on näha eri liiteid: Võhandu jõgi on Выбовка, Võõpsu küla Выбовск. Asula on oma venekeelse, ka saksa ja rootsi keeles pruugitud nime saanud samuti jõelt. Vrd Võhandu jõgi, Võõbu, Võõpste. – ES
BAL: 688;  EAA.308.2.104, L 1; EO: 163; Mellin; PA I: 96, 264; Rev 1601: 19; Rev 1624/27 DL: 67, 69; Roslavlev 1975: 7, 17, 24; SeK: 191; Vene TK 42; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur