[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

eele2 eele g `eele Kod(`eelme) MMg; pl `eelmed KodT õis lillel one `eeled õtsan; kuningalille `eelmed one nagu `trestlid Kod Vrd õile

jõe|pump vesikupp; vesiroos jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline; `kõllased on ka; `jusku jõe pump, `ümmärguse `näoga Lüg

kanne1 kanne Kad Trm Puh, g `kan(d)me S L(-õ Khn) Juu KuuK JMd Kod Plt KJn Vil Ran, g `kande Amb KJn SJn, g kanne Koe VJg Lai; kańne g `kań(d)me M(-nn-); kannõ, -õʔ g `kanmõʔ Räp, g `kandõ Se(kannõh); kanness g -e Lai; `kanne, -nd- g `kandme Lüg; el `kandimmest Kuu, `kandemest Lüg
1. a. kandesang, kandepael vms haars `lehmä `kellä `kandimmest `kinni Kuu; koti kanne; raku kanne Jäm; `raanda kanne Ans; [lehma] kella kanne oli `katki läind, kell oli ää kadund; kella kanne keib kella örrest läbi ning ümber looma kaila Khk; kannetpidi sai `lähker `selga `vöötud Kaa; Niinebene kott kanebine kanne Rei; olid puu `kandmega `raandad koa Vig; paja kanne; sango kanne Mih; meil `paergu puupang `aitas, suur kanne pial, suur `pöidla jämedune raud Tõs; `tooril oli vitsast kanne pial Pär; koŕvi kanne Tor; Pangedel `tarvis `kandmi kinnitada, `kandmed on `lontsu veninu Hää; korvi `kańdid ikka `võeta pajudest KuuK; paa kaane kanne, nupp ehk kääpide Amb; köödikune kanne pangel piäl, mõni tegi vitsa`kanme, vitsakanne õli parem, ei tee kinnass mäŕjäss Kod; kaane küĺlest kanness ära tuld Lai; rapil on rõga ja kanne KJn; vi̬i̬ pangel oĺl puha `kańme pääl Hls; korvil olli vang, ku vang katik läit́s, siss `panti kablast kańne Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; korvi kannõ Se b. kinnituspael või -rihm [ankru] kanne on `katki läin, paat läheb minema Phl; `Kandmetega `seotase `kindad `paari, ku neid `taŕvis põle Tor; mätskas nii kaua käib ku niin ära kulub vai kanne `katki lähäb Trm; `tõmmad tanu `kanmed tagass `kińni; `kinda `kanmed, tõene kanne tõese `kinda küĺjen, `kanmitegä `sõlmad `puari Kod; põlle`kanme katik Trv; `amme `kańme. pane kańne manu, `kinni `köütä; sukal, `kindal ka om `kańme Hls; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; võrgu kanne om ärä kadunu. keit [võrgu] kive `kanmide `küĺge Ran
2. viljatera katteleht, sõkal rukki `kandemest tuleb `õile (~ `eile) `vällä; nisu `kande, õdra `kande; `kande kie alt `oiab `kinni terädä, `muidu kukkub maha Lüg
3. koodirihm `varta `kaulamus ehk `kande Lüg; koodi tümal on pael küĺles, se pael `ongi kanne SJn; koodi kanne, mõnel olli rihm, mõnel nü̬ü̬ŕ Krk; kood́i kannõʔ oĺl kablast vai nahast Räp; jakake ar koodi kannõh, kannõh lät́s `kat́ski Se Vrd kand1, kannel2, kannus1
5. kandepuud `kandega viisime [põhku] lattu Amb Vrd kannepuud
6. kandetala silla tõrandused. üks kanne on keskel, silla kanne Kod

lamba|keel
1. (taim) lamba kielt on `praega väga vähä, lõpu einaaja sies `õilevad; lamba kiel on laia libeda lehega - - vaŕs kasvab pikast, leht on pikergune, lai leht, ümmargune sinine `õile IisK; `lamba ki̬i̬ĺ oo niidu pääl; `lamba keele, pikä teräve otsage, laia lehe, alt om vähä allip ja päält om rohilisep, päält `pehme udsune Krk; `lambakeele, noil om serätse pikä lehe nigu `lamba keele Nõo
2. a. (arusaamatust keelest või kõnest) `Jusku `lambakiel, mää ja mää, `Aidus `räägitässe `lambakielt Lüg; `lamma keel [oli] vanasti saksa keel Pee; `lamba kielega - - kes segase kielega räägib VJg b. (lobamokast) kes väega paĺlo kõ̭nõlõss, tu om `lambaki̬i̬ĺ Se

nelk neĺk g neĺgi IisR/`n-/ Tor Hää Saa IisK Trm Kod Lai Plt KJn Krl Rõu Har, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs Trv Hls Krk; nelk g nelgi Puh Ote, `nelgi Kuu Lüg; `nelki g `nelgi VNg

1. (aia)lill nelk kaks `aastat `õileb ja `rohkemb ta‿i `õile Lüg; Neĺk on kena lill, neid on ise `mütmed nägu Pöi; nelgid oo kirjud ja sinised Tõs; `võt́sin keige ilusama neĺgi õie Saa; meie ajas kasvab `neĺkisi, puna lilla `õitega IisK; nelgi äitseve Trv; nelgi `lõhnava `äste Puh; neĺgel omma sinitsõ kirevõ `äälmä Krl

2. vürts `lieme sies on `nelki VNg; neĺk võtab viina aesu ärä, kui tänd närida Tõs; neĺgid `ańti `amma rohuse Tor; ti̬i̬d priäninged, pane jahu ja `ained kua `ulka, `vane·ĺli ja `neĺki Kod; neĺgi˽pandass kürvitsä saladi `sisse Har

närvi- närvi- `närvirohod, `närvi `aigusse `vasta, neil on `valge `üksik `õile `õtsas Lüg; Kis närvipundar aa, senel aa egaspool äda piltl Emm; üks va närvi `aige inimene Mar; inimene `kohkob kergeste, kui tä oo närvi`aige Tõs; se on ju paraègu närvi `aige, ei või teha rasket tööd `ühti Vän; tedre madarad, need on ka ikke sihukse närvi `aiguse `vasta Ann; närvi`haigõ vai `vaimu`haigõ, tu̬u̬d või õiʔ pahandaʔ Rõu

piibuska piibuska IisR/`p-/ IisK = piibusk1 `Piibuskad on `lehmadele kevadel esimene toit IisR; piibuska, punase või pruuni kõrrega, pruuń õile õtsas, vaŕs kõige `õilega `kierab `alla `puole IisK

ploumi|puu ploomipuu `Ploumibud ei `õile viel, mõned `õunabud küll IisR

pääsu|silm roosakaslilla õisikuga taim, jaanilill pääsusiĺmad akkavad kevadi kanis varakult `õitsma Saa; pääsusilm - - `neskesed lillad `õiled, vaŕs ja `õile tropp õtsas IisK; tänävuade ei õle nähnud `üste piäso`silmä Kod; pääsusiĺmad on `veiksed, roosad Ksi; aru maa pial kasvavad pääsusilmad, kevadi vara akkavad `kasvama Plt; pääsusilm kõvasti `lõhnab, lilla roosa õis KJn; vanast üteldi sirgusiĺmä, nüid üteldäss pääsusiĺmä Nõo; pääsüsilmäʔ omma˽`sääntse˽roosakass lillaʔ Urv; pääsosilmäʔ ja kullõrkupuʔ, mis hainamaal kasusõʔ Rõu; niit kõõ sinetäss, pääśosilmäʔ kasusõ niidü pääl Se Vrd pääsukese|silm