kanne|puud – SimPltKJnSJnkannepuud, kellega sai [põhku] lattu `kantudSim; Vanasti ei `kandki luht obest. Puha seĺläs ja kannepuudega sai [hein] kokku `kantudKJn; Ära neid kannepuid too, ni̬i̬d on `liiga `tookamidSJn; kańepouga p̀ett kandass pońgõgaLeiVrdkanne1, kannipuud