[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

alt|poolt

I. adv alt, madalamalt alt poolt laiem kui pealt Rid; piht oli linane ja altpoolt oli takune, se oli se jätkuga säŕk Tür; [tamm] satte `ümbre, `oĺli altpu̬u̬ld kõik ärä mädänu Ran; ma˽`puhkasi koorõ päält kõrvalõ, valasi alt pu̬u̬lt San; ma olõ päält pu̬u̬lt ää `tervekeni, süä `terve, alt pu̬u̬lt ei olõ Krl; egä `hu̬u̬lduss alt ärä, alt pu̬u̬lt hu̬u̬ld vesi, päält pu̬u̬lt pli̬i̬ḱ päiv Har
II. prep 1. (millestki) madalamalt kuul oli altpuold - - ajude läbi läind Jõe; alumene keha jägo se on siit altpold vööd Käi; põĺvist saadik oo reis, altpoolt põlve oo säär Mär; töĺl om meeśtel altpu̬u̬lt perset Krk
2. (märgib suunda) päri altpoolt tuule`võetud vili oo `kergem, antasse `loomele Lih
3. määralt, tasemelt madalamal alt‿pold peremest mina juttule en võtta Lüg; ta on ikke altpoolt viie`kümne, ega ta üle ei ole Juu
Vrd ala|poolt, alast|poolt

hillämbä ?aeglasemalt, tasemini siss nakaśs timä niguʔ `hillämbä `lüümä [sepikojas haamriga] Vas
kaugele `kaug|el(l)e RId eP(`koug-) Krk TLä Ote, -õl(l)õ Khn Nõo Võn Kam u Urv Krl Rõu Räp
1. ruumiliselt eemale, pika maa taha `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle, vintpüss `juokseb `kaugelle ja `kruonu `püssid Lüg; teeb kui `kaugele see vihm ulatab Khk; ei poisikest tohi obusega nii `kaugele `väĺla `saata Mär; meil tiigi `eares vińnivad kiva `tiiki, `vińnisid kui `kaugelle soab Jür; jääl õli `kaugele ku̬u̬lta Kod; kida lõi rukki `lõikusega `liikmesse `siśse, akas rogisema, `kostis `suurde `kaugele Ksi; pikässiĺm `vaatep `kaugele Krk; üte versta sain `kaugele, siss `naksi ossele, jalg `olli joba `paistuma lännu Ran; mia `peĺgä noid mehitsit, nii et mia joose kas vai mittu `sammu `kaugele Puh; vanasõna `ütleb et, kukk ei sadana kannust `kaugele Nõo; tu̬u̬ om `kaugõllõ lännüʔ, tu̬u̬ ei˽kuulõ `õiõʔ, tu̬u̬d õi˽massa˽`hõikamine inäp˽`eieʔ Urv
2. pika ajavahemiku taha (minevikku või tulevikku), kaua raha ei `kestä `nõnda `kaugele Jõh; tänäkund kebäde oli illa see kaste maas, tänäkund lähäb see ruki (rukkilõikus) nii `kaugele Mar; see kohos tuurib küll `kaugele Mär; aga ma `ütsin, see tähendab sõda [kui palju virmalisi nähakse], saandki `kaugele, juulikuu oligid sõda `platsis Mih; ei see lähä enam `kaugele, see tuleb üsna ruttu kätte (sünnitus) Juu; kuiv keśt `kaugele, pitk kuiv ja põletas kõik ärä; pääv lähäb `kaugele, õlesi võenod joo väĺjän `õlla Kod; kui si̬i̬p om `väŕske, kui mõsed ei kestä tä `kuigi `kaugele, ta‿m pehme, siss nigu sulab Nõo
3. fig a. vähem seotuks, võõramaks mis teine ja kolmas põli sugulased, need jääväd `kaugele jo Mar b.  paremale järjele, kõrgemale tasemele nüid piilitakse juba ja kõik `tehtaks mis elu nõuab, kõik on asi nii `kaugele arenend Pöi; kadedusega ei saa `kaugele Ran c.  suurel määral, väga akkan `süöma ja sie `kasvap mu suus, sie [toit] oli nii `kaugelle mage Jõe; kõik [õunad] olid uśsitand nii `kaugele JJn
Vrd kauede, kauele, kaugale, kaugede, kaugel, kaugõhe, kauõ, kauõdahe, kavvetale, kavvõda, kavvõdahe, kavvõdalõ, kavvõhe, kavvõkõistõ, kavvõliistõ, kavvõndahe, kavvõtõhe
kaunike(ne)1 `kauni|ke(ne) R(excl Kuu Vai) Muh Juu Trm, -kõne Ran, -kõnõ Rõu; kauni|ke(ne) (-ao-, -aa-) g -kese Muh Mär Kse Tõs Tor Juu Kos KuuK Kad VJg Iis Kod Plt KJn M(excl Krk), -kõne San, -kõnõ Har Vas, g -kse Kse Hls dem < kaunis1
1. a, s a. kenake; üsna ilus; üsna hea mina olin ikke siis juo `niisukene `kaunikene, kas olin juo `viie teist `aastane VNg; nüüd on viel tie `kaunikene, kirs on `põhjas Lüg; ega ta alb mies ei õld - - parun õli ikke tol ajal `kaunikene Jõh; pea tehasse pilla palla, kaua tehasse kaunikene Muh; vihm on üle ja kaunike pää paistab Juu; `este ku kuum, one kaanikene, aga külmält o viha [põdrasambla tee] Kod; pea tett pilla-palla, kavva tett om kaunikene Trv; ää kaunikõne oleḱ om sul San; rügä om hõrrõ, veerest om kaunikõnõ Har; seo um õigõ˽`kaunikõnõ || üsna terve, kõbus isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene Jõh b.  (hellitusnimi) kallike, armas küll see ilus kaunike oo Kse; mu kaonike, kaĺlike naisuke Tor; oh sa mu kaunike kaĺlis; kaonikest last ojad süles ja laolad talle Kos; temä om miu kaunike Hls
2. a (laiendab nimisõna) küllalt suur `kompvekit, kohe `kaunikesed kottid jah VNg; `anneti raha, `kaunikene summ `anneti Lüg; `Kaunike `kitsipung `teine; `Kaunikese rukki`saagi `saime, saa `kurta kedagi IisR; neid oli sial kaunike ulk koos Mär; [härja]`vankrille `laut́i kaunikene `kuorem `piale KuuK; tuli teine, enesel kaunike pusa seljas; kaunikene siru oli linu täis, aga ei `kasvand Kad; kaunikene asi tubli, heal tasemel, heas vormis `Ennemb õli ikke `kaunike asi tõne, a nüüd on nagu krobi, süäb küll, aga `miski ei tehu; `Tütrikute `kõhta `üäldi, kes õlid ilusa `näuga, et `näulapp `kaunikene asi Jõh; Pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast, näh, mis `välja tuli; Obune `este oli ikke viel `kaunike asi, `tüöga jäi nisukesest luu`kondist et; Poiss `ostas ise omale `püksid, ole vigagi, `kaunikesed `asjad `teised IisR; mõnikõrd on ikke [tervis] kaanike(ne) asi Trm
Vrd kaunikane
kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg
kõrgesti `kõrgesti Var JJn, -e Tõs Aud; `kõrgest Lüg Krk Nõo; `körgest Khk, -i Rei; `korgõst Se
1. kõrgelt (maapinna kohal) `pilved `käivad `õige `kõrgest Lüg; kui kured `kõrgeste `lähtvad ja raaksuvad, siis tuleb sügav tali Aud || (lumekattest) `talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku Lüg
2. (hääletoonist) `õige `kõrge ääl, `räägib `nõnda kõvast ja `kõrgest; mehed evad `räägi `nõnda `kõrgest ku `naised Lüg; meni laul keib nii `körgest, üsna kilama vötab Khk; ma ei saa nõnda `kõrgest laulda, võta ääl madalepest Krk
3. (üli)väga; kõrgel tasemel vend oli `kõrgesti kuolitud mies JJn; nüid om kõ̭ik ülikoolin käenuva, kõ̭ik om `kõrgest koolitedu Nõo
4. kõrgilt, uhkelt Käi `kärmesti, astu `körgesti, kis siiss tääb, et sa `vaene oled Rei; mis sa nii `korgõst kõnõlõt Se
5. fig (päritolust, positsioonist) `kõrgest `süńdenu, sannalavald maha sadanu, toda üteldi ku inime enne `olli rikass, peräst `vaene Nõo
käima `käima (-), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää| Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü| Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma
1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak
2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se
6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo
7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema
1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm; `augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt
9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp
10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu
12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil
13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se
16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu
18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üte et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema
langema `langema, (ma) `lange(n) R(-maie) L/`langma, (ma) langõ Khn/ K I Trv Ran Puh, laŋŋe(n) S(ma-inf `langma); `lankma, (ma) langen Kod; `langeme Hls Krk, -õma Rõu, -õmõ Krl; pr (ta) `langõss Se
1. (oma raskuse mõjul) allapoole liikuma a. kukkuma `taltrek `langes tema käest maha; Poiss `langend nenä neh puruks Kuu; `Putru õli `nindapali mure, et `langes lusikast `vällä Jõh; `langes treppist `alle Vai; Vaadati seda kus `küĺge täht `langes, sealt pidi siis akkama `jälle tuul puhuma Pöi; Kooli `tundis `langes raamat lauald maha Rei; lεhed `akvad puust maha `langema Käi; ma nägin seda koa, kui meteoo·r Soome `lahte `langes Mih; maha `langenud õuntest võib suppi `keeta, nemad kava ei seisa Saa; nied olid nied `kuivand käbid - - mis mäńnist olid maha `langenud KuuK; kes tõesele `auku kaevab, ise `lanku `sisse `sinna; täst `langeb maha, siis surema üks inimene ärä Kod; `lehtede `langemise aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai || lahti, ära tulema `juuksed `langevad maha, pää lähäb `paljast Lüg; `Kruuvid `langevad ära, `misse enamb `kinni peab IisR || fig Kes `korgeld `langeb, `langeb sügävälle (ametikoha kaotusel) Kuu; egä mari `enne maha ei lange, kui tä küps ei õle (lapse sündimisest) Kodb. vajuma, valguma kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm; kui `kangest palav on, siis igi `langeb Lüg; Siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali; kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti Jõh; kaste laŋŋeb maha Khk; vesi `langes `siĺmi Tor; udu `langeb maha Kei; silmäd langevad `kińni; ärä `lanknud nagu lehmä mago (põhukotist) Kod; päev `langeb, lä˛äb `looja; `veerja maa pial on muidu ia ehitata maea, et vesi ära `langeb Lai c. fig keik süüd `langevad minu `selgä Lüg; mis sa `laśsid sest südamest `sõnna `soapa `seärde `langeda Juu; kõik mure ja vaev o egält pu̬u̬lt `selgä `lanknud Kod; kui akatasse sind äbistama, siis silmad `langevad maha Plt
2. normaalasendist maha või ümber kukkuma, allapoole vajuma a. (olendist) `Hoiberdusin ja `langesin pikkella Kuu; läks `altari ede, `langes pölili Jäm; kaks tükki `langvad seljali, teise pεε ning teise jalad Khk; kana `langeb lossakile ja kohe akkab munema Muh; `langeb põlveli maha Tõs; Obo akkas aestõ vahõlõ maha `langma Khn; kerikus `langevad inimesed põĺvili JMd; langev(a) haigus ~ taud ~ tõbi langetõbi `sellel käis `langev tobi pial; `üöldi `langev `aigus ka, kes maha kukkus - - ja ajas suust `vahtu VNg; `langev `aiguss, mõnel käib tämä tihemäst, mõnel `arvemast; `Ehmätäss, sis sai `langeva `aigusse Lüg; `langeva `taudi Vai || magama, pikali heitma ma laŋŋe korraks asemele `pitka Khk; taarist magama ka `langeda, kellu keib juba `ühte teisend Mus; kes es taha `süia mette, nee `langesid magama Jaa; ma laŋŋe korraks `oetile `pitka Pöi; ma pea oma `aiguse ühna jala peal ää, ei laŋŋegi maha; vanatüdrik laŋŋen `peendra `peale magama Muh; mia `lanksi korra `pitkä `puhkama Khn b. (esemete, rajatiste jms kohta) `tõine puu `langes `tõise `pääle, tuul ajas Lüg; `Leiku`maśsinaga - - `vihku `langeb nigu `luogu, `kussa `sirbiga IisR; tuul murrab puu εε, laŋŋeb maha Khk; rohi üsna laŋŋeb ees (niitmisel) Vll; elu sein o `kiiva laŋŋen Muh; müiri `εεre `tehta `pildar, et müir äi `lange Emm; vana maja, `langeb `kaela Mär; lossi müürid oo veel `püsti, mõni tükk ripub küll nagu õhus - - aga maha koa ei `lange Mih; katus veib lume `raskuse all `sisse `langeda Saa; mädand mets `langeb ise maha Amb; [vilja] piad `langevad maha JMd; vits `lanksi piält ärä, riiss läks laiali; puud `riita ladud üles, tõene kõrd tõesi pidi, siis tä ei anna `lanke Kod; põldluste - - `langeb sedasi `lońti nagu kuke ari Lai; kui sein tahab `sisse `langeda, siss pannasse temäle venitsed rauadest või puust `sisse KJn; vili om maha `langõnu, ei saa kokku pandaʔ Krl c. kõhnuma senel nägo juo `alle `langend Lüg; Olin paks ja `priske, nüüd akkan vähe`aaval juo ära `langema IisR; Pale on `alla `langend, silmad `aukus Pöi; ta on nii ära `langen silmist Ris; näoss o nõnna ärä `lanknud ja kidurass jäänud Kod || Sie `naiste`rahvas on `raske `jalgane, sie `varssi `langeb maha (sünnitab) Lüg
3. alanema, madalduma a. (mingist konkreetsest või abstraktsest tasemest) kogu se `tsaari raha vist oli `langend Kuu; enämb `emma saa sedä `inda, mitä `teisel pühäl `saima Lüg; meri laŋŋeb, ta vöib mütu `korda töusta ja `jälle laŋŋeda Pha; `ooste innad `langevad Mär; meri `langeb `alla kui `kange kuiv on Var; kaev langeb tühjäss; sügise ike ind langeb eläjil; rammu langeb egält pu̬u̬lt Kod b. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima `langend `naiste`rahvas Kuu; pailu inimesi `langevad patu sisse Vll; `langend tüdrek, aab meestega `ümmer PJg; üleannetumad `langevad kõik Hää; pattu `sisse `langen, akkas `juoma Ris; kes sohi lapse suab [selle kohta öeldakse] nüid ta on `langend Ksi
4. (sõjas) hukkuma `Olla ses lahingus mehe`puegi `langend nigu `luogu IisR; söas `langes pailu söamihi Jäm; sõjas `langeb paelu mehi Tõs; söjas on paĺlu väkke `langen Ris; paĺju kahju suanud, lehem ja obene `lanknud Kod; üits kõ̭ik kos `kiägi `langenu om, mere taka vai `su̬u̬de pääl Puh; muʔ poig pidi ka sõahn `langõma Rõu
5. kõrvale jääma, eralduma Üks ei mahu `kiige `piale enamb, võttame `liisku kes ära `langeb IisR; niid `langvad pailud usust ära; see on kirgust ära `langend Jäm; neil one riśsiveri südämen, ni̬i̬d ei taha kudagi ärä `lanke selless usoss Kod || laps `langeb oma suguseĺtsist `väĺla (on täiesti erinev) JMd
6. sattuma; kalduma a. (mingile objektile; mingis suunas) `teie imu `langeb vist kuu `aiga juo `preili `pääle Lüg; Kellele liisk `langes, see pidi vanasti kaheks`kümneks viieks `oastaks roonuse minema Pöi; `õigus `langeb tä `poole Tõs; see patt langeb sinu südame `peale Trm; ei tiä kohe puale sii mürin `lanksi Kod; pilve `langes põhja poole Äks b. (mingisse olukorda, seisundisse) `langesime `ranna`kielesse (hakkasime rannakeelt rääkima) Kuu; `Suurest `ehmatusest `langes menestusse; Ega sie inimesel `kerge old `suurest rikkusest `langeda nisukese `vaesuse `sisse IisR; nimetad sa inimest siaks, siis sa laŋŋed `kimpu Khk; varassaga varassaga, kül‿te `kimpu langeta; `lankus one ku inimene on `lanknud õma elokõrraga, `vaesess jäänud Kod; ta `langes verest ära, ei `mõistnud midagi `riakida Lai; ta on igävese õnnetuse `siśse `langend KJn || kaotama eks sie `maksa `maksud, kie `langeb `kohtoga Lüg; ken laŋŋeb selle `kaela lähvad `kohtu kulud Khk c. (kellegi valdusse, meelevalda) [Riia] oli viel `langematta Hlj; Üks pueg `langes `ulguste `kampa IisR; linn `langes `vaindlaste kättä Trm; `vangi `lanknud paĺjo `tõisi Kod
Vrd langima

mari|vars põldmari (taimena) Marivarred olid `maandi ääre `pεεle `kasvand Kaa; marivarred, mustad marjad kasuvad peal Vll; Marivars on veel öleni pisiksi `pindu täis, pinnad lähvad kut ullud oort naha `sisse; Marivarred olid nii pitkad, et kasusid öhest põllu äärest `teise Pöi Vrd mari|varikas

porsus kõrgel tasemel tuul juba päris vaga, aga vesi seisab ikki `porsus Hää

puu puu üld

1. a. puittaim rönis ise `puusse ja kävi `klaasimas neid [oksi] Kuu; `raadas puud kõik ära Hlj; `räägi `justku `puule (kõnetatav ei kuula) VNg; mõni `räägib, et [ussid] `lähväd puu `poegima Lüg; Ajas `teise ära, `mingu kas vai `metsa puu `alle IisR; `värbläised `lendäd `puuhhu Vai; kui tuli üles puhe lεheb, siis ep saa änam kustuda mette Khk; kaśs läks `puuse Vll; Mis seal viga elada - - puud kukkuvad `õue (lihtne puitmaterjali saada) Pöi; puud akkavad iiri`kõrva menema Muh; kui ta `metsas `kasvab, siis on ta puu, aga pinus on alud Käi; metsakuivad puud oo nisuksed, mes `metsas ise kasovad, aga `lehti ei ole peal Mar; pahk kaseputel kasvab, aga teśtel putel ei ole Mär; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei `minna `koisse Kir; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var; `raagne puu, kui põle `lehti `küĺgis Tõs; Niidäme sõni kui puudõni Khn; ole üksi päene nagu puu Aud; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; kui sial oleks küined, ta roniks puu `otsa Hää; neil `kiśkligu puidel on oksad si̬i̬s Saa; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; pute lehed juba kukuvad maha Juu; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; mis `puudelt sie mahl tuleb, sie on paha mahl KuuK; ennem käis meil kägu, siin sammas nendes puudes kukkus Amb; `lehta veel puis ei old Ann; orav, see lippab ühest puust `teise Tür; oli viel kuus-seitse `õuna sial puus VMr; kuer aas `kaśsi taga, kaśs paneb `puusse Kad; tuule `murtud puud VJg; puie all õli üvä rohi Kod; soos olid sääl puite küĺles kiilid jah - - suure pika `siivadega Äks; siit läbi puie paśtab ära Lai; `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; tuul raputab õõnad puust KJn; linnu pesä om puide otsan Hls; ku sa unel näet, et puu maha lõigats, siis saa `surnut; oss neid puu otsast võtta ollu (rahast) Krk; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha (ei kuula) Hel; kos `äitsvät puud om, sääl tahab jo sisask laolda Ran; ega piḱk puu `taivade ei kasva, ta `murdub `enne ärä (uhkeldajast) vns Puh; `täämbä om suur tuul, küll sangutab puid Nõo; rebäne `vah́te puu all - - kaśs oĺl puu otsan, es `julge maha tulla Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian; om mehe ka saanu `sääntse, tõne tõist ei jätä puu `taade (hoiavad väga teineteist) piltl Rõn; haraka˽katsati˽puun Kan; kastõʔ om vi̬i̬l puiõ pääl Urv; kaŕjapoiss om üless `puuhhõ lännü˽nigu orrav; vihm pess maŕja ka mahaʔ puu mant, noʔ ei olõki enämb `maŕju puuhn Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless; inemine um `eslik, puu `oslik vns Rõu; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; `oktoobre kuu jo käeh, leh́t vi̬i̬l puuh Räp; olõ no ku jumala puu - - ütsińdäʔ Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei; puil ega mail ~ puis ega mais mitte kusagil laps ei `seisa puis egä mais Lüg; mõni laps on kohe nii kärssitune, et ei seisa puis ega mais Kad; ei saand rahu `kuśkil pool - - ei seisa puil ega mail Plt; si̬i̬ ei kurda puil ega mail Krk; lat́s - - püsü‿iʔ puil ei mail Lut b. puit; puitmaterjal `surnuk `tehti `õunapu puust, sie on `räŋŋäs puu; `tõised õlid või `karbid, `tõised `silgu `karbid, puust `painutattud, puu `põhjad all Lüg; Mis‿ned `lapsed `targemad [on kui isa], eks nad ole kõik ühest puust `tehtud piltl IisR; lahe puu, `lähtö üväst `lohki Vai; kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `maarjakask on kirju `puuga Khk; `Suitsund puu on nii kõva et kõliseb Pöi; mõni putk olli ühna `umsest puust `tehtud Muh; Kidast sa tuled petma oma puust rahadega (tüssata proovijast) Emm; tegid `puudest `toole Phl; vettind puud oo, ei taha põleda Mar; `murtsin puuri puu `sisse `kat́ki Mär; käsipuud olid taga [harkadral], nad olid ikke puust Vig; rauast `tehtud, põle puust `ühti Tõs; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; Eegel`nõelu `oĺli `osta ja isi lõigati ka puust Hää; küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga. mõnel oli puust `tehtud, puust pidi iga `oasta uue tegema Kei; pute puolest on sie maja sada `oastad Jür; [voki jaoks] tulevad varuda nisukesed puud, mis on `ilma `oksteta KuuK; vorsti tegemise juures on vaja `trehtelt ja puust `pulka Tür; puust pasunad, nied olid mäńni oksast ja valitsetud puust VMr; `ennemuine `tehti puiest kannud VJg; sie ia voolas puu, lähäb iast `lõhki Sim; visa puuss `testi `vankri telg Kod; vanast kõik olnud puust, kõik ukse lingid ja kõik olnud puust Äks; pane riist vette likku, siis puu `turdub täis ja kannab `jälle KJn; ni̬i̬ om vännä ni̬i̬ `puuse, nevä `äste `lõhki ei lää Krk; puust vi̬i̬ pangi vettusiva ärä, siss olliva raseda `kanda Puh; mõnele mehele sepp ütel: ni̬i̬ mõne ratta, `ulka ääd puud ärä raesatu Nõo; sularasu `vaiu `puule `väega `sisse, sa mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tuĺli võõrass lõhn rasvale manu Ote; talvõl `veeti mõtsast puuʔ raudtii `vi̬i̬rde `laagrõdõ, no˽`veet́äss jo rońgiga `liina Har; Ku är˽`kuivi, sõ̭ss tu̬u̬ toorass puu tõmmaśs `hinne kokko; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; puust ei saa˽`poiga, iäst ei˽saa˽tarrõ vns Vas; kausiʔ iks oĺliva˽savitseʔ, noid saa õs puist tetäʔ, puust tet́te `luitset Räp; `kuuĺja `kirstke kaivõtõ pedäjä `puuhtõ Se; um ahher puu, sääne um kõva puu, vaia rat́tidi manu; haĺlitõt puu, vana `kõonõ puu, `üöse sääne vallus, pümehhe `üüga Lut
2. puu tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud `ilma `puuta läbi ei saa Jõe; `aasta puud `piavad ikke ies õlema Lüg; Supp kole tuline, sie sul pesemata `puitega `kiedetud piltl IisR; `puiega küdedä tuba `suojast Vai; kis puudega jöuab kütta, puid pole nii pailu Khk; Nendel on `mütme `oastane puu ees Pöi; akata ahi põlema, puud‿o `ahjus Muh; läksid puid `tooma Käi; puud `praksuvad `ahjus Rei; mool pole peenid puid, mes ma paja `alla pane Mar; meie paĺlu puudega põle `ahju kütnd, meie kütame `rohkem agadega Mär; rihisid kütame jämeda puidega Var; lähän puid `lõhkuma Tor; `viska paar puud `ahju Hää; laudad põletasid ää puudeks HMd; puud raiutakse, pannakse `sülda Juu; mõis sai `puute iest `ulka raha Kos; vidasime kohale `koorma puid Tür; kas puudest `jätkub Sim; ahi põletab palju puid Iis; puie `soamine on `raske MMg; kellel oli puid, si̬i̬ küt́tis puiega Äks; läksin `vaksali puudega KJn; tõuvili kikk küteti turvastege, aga levävili küteti iki puiege, et `turba maik lääb leväle manu Trv; `õhtult olli uus puie panek [ahju] Krk; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; `mõtle nu̬u̬r inimene võtab pengi ja pengi pääl `isten lahup puid; si̬i̬ kapilogu ei `kõlba muuss ku tulõ puuss Nõo; `tukma lätsivä palama, siss läits tuli puie `küĺge Ote; ta om hoolikass miiśs, tal om puid muru täüś Har; puu˽ka pidi vanast `tioline `mõisa `kü̬ü̬ki `tu̬u̬ma Vas; miiśs ĺätt puiõga `liina, puist `saie mehele rahha Lut
3. a. teivas, latt vms esemena või selle osana Kanuje puu oo mend `katki Kuu; minu ema, ku mihele läks, siis lasi teha `uued puud (kangaspuudest); kui vene `maale `temmata, siis `toine mies on `toise voroti `kieramise puu `otsas VNg; `erned `pannasse `puie `pääle - - `kuivama; `pulmalistele `pandi puud tie `pääle ette, ei `lastu `sisse `enne, kui `anna pudeliga `viina Lüg; `puule `pandi `köied `külge, `tõmmeti [hein] obosega kokko; sai kuarm `valmis, siis õli vihupuu, sie `pandi `kuarma `päälä, ka `köisidega `tõmmeti siis sie puu kõvast `vasta `kuarma ja köis viel `kuarmale `ümbär Jõh; mei puol `kanneta ka nei (heinu) `puiga, `einä `kandamise puud `kutsuta Vai; tüiri ning aeru puu Khk; pingi jalad keivad aisa puude `sisse Kär; koogu puu keis üle abu, nii pitk oli kaelkoogu puu Pha; See on akende pealmine puu, mis öle akende käib Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; see `üita ukse alune puu, mis on ukse vahel Emm; reha puu [kuhu pulgad käivad] Rei; all oli puu ja peal oli puu ja niied olid puude peal Rid; rangil oo rangi puud ja puude all oo kaelossed Mar; pani puud `alla ja pani `puute `piäle, et `rohkem `einu `küini läks Mär; puud on sial kraavil pial, puude pialt saab üle `käia Lih; kolme `aastane kuĺt, kuie `aastane uńt ja kuie`kümne `aastane tidrek, nendest ei saa ilma `puuta mööda nalj Mih; Linad `alla ja puud linadele `peale Tõs; `siokõ ljõbõ puu oli - - torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; Puud `oĺlid `rasked, vajutasid pääl, tuul ei ajanu rõugu pääd maha Hää; `niite puu ojab niied üleväl Juu; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää, mis rie puuteks `pandud Jür; [kanad] läksid puute `peale magama HJn; mul on igivanad puud, minu vanaisa `aeksed või veel vanemad (kangaspuudest) JJn; kui pruutpaarid tulivad laalatselt, siis `pańdi puu ette, et taheti siis selleläbi `viina `saada Pee; meil oli `kuonla puu, sai panna voki laua `sisse; kukk lähäb vahest `lauldes `puule VMr; sia riputamese puu Kad; ajasid kangast puie `piale Sim; puu käib üle kraavi, mene puud `müöda üle IisK; sahkadrale `pańdi puu `sahkade vahele Trm; kodo aja puiega, üles ei sua nalj Kod; kui saadud kuivad - - `veetasse puiega Pal; puitega vedasid [heinu], kos mäda, kos obesega lähidalle ei saanud Äks; reha `puusse pannasse seitseteistkümmend `pulka Ksi; teerada läks üle kraavi, `pańdi kaks puud kõrvu kraavi kohale Lai; `värtna ees ja taga on `värtna puud Plt; kangass `panti puie vahele venima Trv; `lõõtsa tõmmati lõõdsa `puuga Ran; käevarre jämmune puu `oĺli, mille `ümbre tu̬u̬ likke kangass mähiti Puh; kui kolm puud ärä `oĺli `pantu siss - - keideti kolme vitsaga kokku, siss `oĺli kõva aid Nõo; pikä puu olliva `pistü ülevän, ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; paa-aludsõ puuʔ Krl; sääl om üts puu, `tu̬u̬ga tõmmatass üless `alla (sepalõõtsast) Har; `liuhka puist oĺl tett tu̬u̬ aid Plv; kuiss sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paĺjidõ puiõ pääle Vas; `ku̬u̬rmavedämise puid om neli tükkü Räp; `päälmädseʔ puuʔ ummaʔ nu, kuaʔ pidäväʔ `hinneʔ pääl kolopuu ni `nitsepuu Lut b. mesipuu, taru `sellest puust ma sain kolm `puuda mett Lüg; see puu `ańdis väga suure ja ea sülemi Kul; puu annab peret Amb; maa mesilased, ega tema `puusse ei lähä egä `kuśkilegi VMr; mesilasi saab suitsu lõõtsaga ka `teise `puusse ajada; `tühja puud tuleb loputada magusa `veega ja et ämeliku `võrku ei ole, sie võtab ema `kinni VJg c. tool, iste pane perse puu `piale (istu) Sim; no anna `võõrale puud Kod; võta säält puu Hel; tukõ˽taha˽puu `nõ̭alõ Plv
4. linaluu `ropsis puud `välja Vll; Kui puud nukerdades `lahti tulid, olid [linad] `valmis Pöi; linad‿o puid täis, puud ei tule `välja Muh; kui linu lougudeda, siis tulevad lina küljest puud ära ja kiud jäävad `järgi Rei
5. (muud juhud) Ei `rääkind mitte sõnagi, `istus, kui oleks `puuga pähe `löödud Hlj; sie jäi puust ja `paljast, `amba `allegi ei jäänd `raasukest Lüg; Oma puu vene `kielega ma saan `neie juttudest aru küll; Kõsilaselle pane puu `käisse (viska välja), kui ei `mieldind Jõh; Teeb, mis puid-maid teitel niid jägada oo Kaa; inimesi on nii palju kut `püsti puid Rei; ukseesine oo täis `naisi puu `viisi Mar; Jäi seisma jusku puuga pähe saanud, elud-majad maha põlenu, põlegi änam kodu Hää; nagu puu ja pakk, alate vihane Kod; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü - - es saa `kaastki `kińni Võn; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; tal om alasi nigu `puuga süä sällän (vihastab kergesti); ta sü̬ü̬ näĺlätsest pääst puuʔ ja luuʔ kokku Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur