kaugõhe`kaugõheRõuPlvRäpkaugele a. (ruumiliselt) sõ̭ss `ańti priĺli˽küll aga üteldi et tõsõ˽ka võtat, noidega näet `kaugõhePlv; ma nõśti kot́ti `kaugõhe vai nü̬ü̬rssi, küll oĺl rassõRäpb. (ajaliselt) päivä umma˽nii `kaugõhe eletüʔ, vaest saa peräots ka `kuigi ärʔ eletüss PlvVrdkaugede, kavvõdahe