[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaugel `kaug|el RId eP(-ou-) M T Krl, -õl Khn Nõo Võn
1. a. ruumiliselt eemal, pika maa taga leheks `metsa `raiuma ka, äga nii `kaugel, εb jöva lühise päävaga `keiagid sääl Khk; vanaste oli kao `kaugel Mär; Lehulas oo paas koa [pinnasest] `kaugel, peal oo pehme maa Mih; me oleme rannast nii `kaugel, ei saa `silku ega kedagi Juu; kümme kuke `sammu `kaugel (väga lähedal) Kod; kel kõrvad piast `kaugel, see kaua elab Lai; `umbes pu̬u̬ĺ vakamaat `kaugel Krk; es ole `väega `kaugel, vaśt kümme `sammu Ran; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo || järjestuses tagapool, esimesest kaugel miu lu̬u̬s om `kaugel `väege Krk b.  kaugele, eemale – Phl Kõp Hls Krk kui `kaugel `ku̬u̬rma vead, siis on ikka kõied `ümmer `ringi Kõp; miul om `kaugel minnä, pikk ti̬i̬reiś mul ehen Krk
2. pika ajavahemiku taga (minevikus või tulevikus) Lööb täna `jälle nii `kiudu (kiudpilve), sadu pole `kaugel Pöi; vötame natike kannatist, `öhta `kaugel Pha; Võta natuke kannatist, lõuna oo alles `kaugel Han || (kellaajast) `kaugel sie kell on juo Lüg; `kello pold koa mette, sis mõõdeti peeru söed ää, siis `teatsid juba, kuipaelu oli põlend, selle järele siis `arbasid kui `kaugel aeg oli Mih; kell one `kaugel jah Kod
3. fig a. (suurest erinevusest) east asjast `kaugel, ea asi on sest `kaugel VJg b. (tööjärjest) läksin `kople `vaatama, `kaugel ne pidid niidoga olema Ris; ma pia `kaema, kui `kaugel nu̬u̬ tü̬ü̬mihe oma `tü̬ü̬ga omava Võn
Vrd kauel, kaugal, kaugõn, kauvedal, kauõn, kavetel, kavvõdan, kavvõkõsõh, kavvõndah, kavvõtõh