[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
jupitama jupitama Muh Kod Nõo Võn Rõu jupiviisi, katkeliselt midagi tegema küll täna jupitavad selle [rehepeksu] massinaga Muh; akan mina vi̬i̬l jupitama ja `sõlme `sisse tegemä [lõnga jätkates] Kod; Mis sa jupitat tann, tii õkva korraga ärhʔ Võn || tükeldama No mes sä täst nüid jupitat, ega nońde juṕpega midägi tetä ei ole Nõo; Kasaʔ esi tu̬u̬d `nü̬ü̬ri juṕidi vai Rõu Vrd jupetama
keksima `keksi|ma RId eP(-mä Juu,`keḱsma Tõs, `keksmä Kod KJn), -mä(ie) Kuu Lüg, `keḱsmä eL; (ma) keksi(n) eP eL(keḱsi), `keksin R
1. hüppama, karglema Midäs tämä soge nüd seel pidäs `keksimä, et ei `muista `paigal `olla Kuu; `lapsed `keksiväd ühe jala pääl Lüg; kirp üppib ehk `keksib Jõh; egad `asja `kohkub ning keksib [hobusest] Krj; Keksib ku märu sunn Mar; lapsel ea meel: üppab ja keksib ema ees Juu; Sie keksib, kel `kerge jalg Jür; keksib nagu kerp koera saba all Amb; laps keksib kiki`varbal VJg; anijalg keksib öhele poole ja teesele poole, paĺlu teri jääb maha Äks; mis sa keksid ja `ampsled siin Lai; keksib nigu `lammatall Plt; keksib `pääle, justku narrike Trv; mia ole vana, ei taha enämb `keḱsi Puh; lat́s läpep nüid paegal püsidä, latsel vaja `keksi ja karelda Nõo; mi‿sa keḱsit tann iks edesi-tagasi; keḱs inne üte aśa mano ja tõsõ aśa mano Kan; `keḱsvä `jalgu pääl Se || väikeste sammudega, tippides käima mis sa keksid nõnda, tule rutem; vanad inimesed keksivad Hää
2. kiitlema, uhkustama Sie‿nd poiss vai asi, `keksib ja `keĺgib `tütrukute ies nigu kirp `perses `teisel IisR; mida siä alalde `keksid Vai; `keksis `pεεle, et Leeni `olla ta ruut, niid pole midad Khk; `seati `oskab ägaüks `keksida Mus; keksib oma uue obusega Krj; tä keksib `rohkem kut tä teind oo Mus; mis sehuke roogus ka ennast keksib Vll; Mis sa ette muidu oma sitase kesta sihes keksid Pöi; Keksib oma vedru `vankriga Emm; keksid mud́u ja tahad ennast teeśtest änamaks pidada Mär; keksip peal, põle ta naa suur nina `ühti Mih; keksib ja teeb enese rikkase Tõs; keksib mud́u oma `jõuga Juu; mõni mies on ju `kange `keksima, põle `endal `särkigi `seĺlas Sim; mis sa keksid oma obese närakaga; Keksib kui arakas, kes neskest tühja uhkust täis on Trm; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste Ran; ärä keksi, kota kaotad Ote; misä taah keksit kui su̬u̬st `hindäst `asja olõ õiʔ Räp; sääne `keḱsja ineminõ, mis sa keḱside tah Se
Vrd kekerdama, kekkama, kekkima
1. hüppama, karglema Midäs tämä soge nüd seel pidäs `keksimä, et ei `muista `paigal `olla Kuu; `lapsed `keksiväd ühe jala pääl Lüg; kirp üppib ehk `keksib Jõh; egad `asja `kohkub ning keksib [hobusest] Krj; Keksib ku märu sunn Mar; lapsel ea meel: üppab ja keksib ema ees Juu; Sie keksib, kel `kerge jalg Jür; keksib nagu kerp koera saba all Amb; laps keksib kiki`varbal VJg; anijalg keksib öhele poole ja teesele poole, paĺlu teri jääb maha Äks; mis sa keksid ja `ampsled siin Lai; keksib nigu `lammatall Plt; keksib `pääle, justku narrike Trv; mia ole vana, ei taha enämb `keḱsi Puh; lat́s läpep nüid paegal püsidä, latsel vaja `keksi ja karelda Nõo; mi‿sa keḱsit tann iks edesi-tagasi; keḱs inne üte aśa mano ja tõsõ aśa mano Kan; `keḱsvä `jalgu pääl Se || väikeste sammudega, tippides käima mis sa keksid nõnda, tule rutem; vanad inimesed keksivad Hää
2. kiitlema, uhkustama Sie‿nd poiss vai asi, `keksib ja `keĺgib `tütrukute ies nigu kirp `perses `teisel IisR; mida siä alalde `keksid Vai; `keksis `pεεle, et Leeni `olla ta ruut, niid pole midad Khk; `seati `oskab ägaüks `keksida Mus; keksib oma uue obusega Krj; tä keksib `rohkem kut tä teind oo Mus; mis sehuke roogus ka ennast keksib Vll; Mis sa ette muidu oma sitase kesta sihes keksid Pöi; Keksib oma vedru `vankriga Emm; keksid mud́u ja tahad ennast teeśtest änamaks pidada Mär; keksip peal, põle ta naa suur nina `ühti Mih; keksib ja teeb enese rikkase Tõs; keksib mud́u oma `jõuga Juu; mõni mies on ju `kange `keksima, põle `endal `särkigi `seĺlas Sim; mis sa keksid oma obese närakaga; Keksib kui arakas, kes neskest tühja uhkust täis on Trm; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste Ran; ärä keksi, kota kaotad Ote; misä taah keksit kui su̬u̬st `hindäst `asja olõ õiʔ Räp; sääne `keḱsja ineminõ, mis sa keḱside tah Se
Vrd kekerdama, kekkama, kekkima
kekslema `keksle|ma, -da Pal KJn Trv, kekselda TMr; `kekslemä, kekseldä Nõo Kan(-ḱ-, -däʔ)
1. karglema, hüplema kae, kudass `kargleva ja `kekslevä; `varblase kekselsivä sääl obese `juńne man Nõo
2. hooplema, uhkustama ära `kiitle `kinda seess, `keksle meeste eess Pal; mis sa `keksled, ega sa rätsep ole KJn; si̬i̬ om va keḱs, kes paĺlu taht kõnelde, keḱsless Trv; misa `keḱslet tann Kan
1. karglema, hüplema kae, kudass `kargleva ja `kekslevä; `varblase kekselsivä sääl obese `juńne man Nõo
2. hooplema, uhkustama ära `kiitle `kinda seess, `keksle meeste eess Pal; mis sa `keksled, ega sa rätsep ole KJn; si̬i̬ om va keḱs, kes paĺlu taht kõnelde, keḱsless Trv; misa `keḱslet tann Kan
kurna|tann = kurnatõrs kurna tańn, kus paks [linnase] lobi sees on, sest tuleb pärast apu kali PJg Vrd kurnaastjas
kääri|tann käärimistõrs õte suur kääri tańn; [virre] pannatse `jahtuma kääritanni `sisse - - mõni pani umala viha kääri tanni `sisse Kse; Kui maki oli läbi joosn, pandi see kääritanni köima Han Vrd käärinõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|