kekerdamakekerd|amaViKLai, -ämäKod; kekkerd|amaJõhIisR, -ammaVai, -ämäKuu, -ämmä Lüg 1. püsimatult sagima, sebima; hüplema `Kuskil `paigal ei `sõisa, `muutku kekkerdabJõh; Mis sa kekerdad siin ies ommeti (lapsele) Sim; kekerdäsin ühe mättä õtsass `teisi `õtsa kuńni saen üleKod; kui edevusest käib edasi tagasi, siis kekerdab; kui on kärsitu, ei seisa paigal, kekerdab edasi tagasi; `ütlen oma kaśsile, mis sa kekerdad siin laua pial, aead mu suled maha; vana inimene on `kange, see ei kekerdaLaiVrdkekkardamma 2. edvistama, mukkima Mes sa kekkerdäd `aeva, ku moni `vieras neh `trehvab tulemaKuu; midä sa `ninda `kauva kekkerdäd sääl, kui et tule; jäi `sinne `kauvast ajast kekkerdämmä ja `vahtimaie; Ise vana juo, aga vade tahi kekkerdädäLüg; Käis oma `uuve jakkiga kekkerdamasJõh; See `kehkenpüks kekkerdab aga nagu suur `asjameesIisR; Mis sa kekkerdad mu iesVai; kül kekerdap poisi ies ja tieb `siĺmiSim Vrdkekkima