kekkimakekkima, (ta) kekibVNgMuhHiRisLaiPil, `kekmaKod, `kekmäKJn 1. rahutult liikuma, mitte paigal püsima kekib aga `peale `joonust peastMuh; Noor obu äi seisa vagusi, kekib `aiste vahelEmm; hobune kekib ja keerab, äi seisa paigalPhl 2. edvistama, uhkustama, mukkima mis sa sii `peale kekidMuh; mis sa kekid `tühjaRis; mes ta nõnna kekib ja näitäb ilosid `kruama, aga enesess põle kedägiKod; tüdruk kekib ja vikibLai; kekkind enese `väĺla; kekib enese ülessePilVrdkekitama Vrdkekerdama