kekitamakekit|amaVNgJämLHagKosSimTrmPlt, -ämäJuu, -emePst; kekkidamma ~ kegitamaVNg, kekkitämäLüg 1. edvistama a. ehtima, mukkima ilusaste ja ilusaste nie `tütrikud end kekkidavadVNg; nää kui tüdruk, kekitab aga `piale ennast alatiMär; siss pruudi ema kekitas vi̬i̬l `pruut́iSaa; igä jumala päev kekitäb ennäst Juu; mis sa kekitad enese kallal, ei soa `riideKos; kekitab ja mekitab ennastPlt; see om `keksi lännu, `siante kekitab päälePst || uhkustama `kerkleb ja kekitab, ei tea mis ta ooTor; mis sa kekitad, uhkeldad ennastHääb. (naerda) kõkutama kekkitäväd `nauradaLüg 2. hellitama kekitab `peale tätta, teeb ta `tahtmist jaMar; tä oma pissed lapsed naa ää kekitan Var; eit oo so kodo ää kekitand, et sa‿i kannata öht sõnagiMih; nä kekitab oma last, ei anna `tääle `vitsa egäTõs Vrdkekerdama, kekkama, kekkima, kekutama