[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kanne1 kanne Kad Trm Puh, g `kan(d)me S L(-õ Khn) Juu KuuK JMd Kod Plt KJn Vil Ran, g `kande Amb KJn SJn, g kanne Koe VJg Lai; kańne g `kań(d)me M(-nn-); kannõ, -õʔ g `kanmõʔ Räp, g `kandõ Se(kannõh); kanness g -e Lai; `kanne, -nd- g `kandme Lüg; el `kandimmest Kuu, `kandemest Lüg
1. a. kandesang, kandepael vms haars `lehmä `kellä `kandimmest `kinni Kuu; koti kanne; raku kanne Jäm; `raanda kanne Ans; [lehma] kella kanne oli `katki läind, kell oli ää kadund; kella kanne keib kella örrest läbi ning ümber looma kaila Khk; kannetpidi sai `lähker `selga `vöötud Kaa; Niinebene kott kanebine kanne Rei; olid puu `kandmega `raandad koa Vig; paja kanne; sango kanne Mih; meil `paergu puupang `aitas, suur kanne pial, suur `pöidla jämedune raud Tõs; `tooril oli vitsast kanne pial Pär; koŕvi kanne Tor; Pangedel `tarvis `kandmi kinnitada, `kandmed on `lontsu veninu Hää; korvi `kańdid ikka `võeta pajudest KuuK; paa kaane kanne, nupp ehk kääpide Amb; köödikune kanne pangel piäl, mõni tegi vitsa`kanme, vitsakanne õli parem, ei tee kinnass mäŕjäss Kod; kaane küĺlest kanness ära tuld Lai; rapil on rõga ja kanne KJn; vi̬i̬ pangel oĺl puha `kańme pääl Hls; korvil olli vang, ku vang katik läit́s, siss `panti kablast kańne Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; korvi kannõ Se b. kinnituspael või -rihm [ankru] kanne on `katki läin, paat läheb minema Phl; `Kandmetega `seotase `kindad `paari, ku neid `taŕvis põle Tor; mätskas nii kaua käib ku niin ära kulub vai kanne `katki lähäb Trm; `tõmmad tanu `kanmed tagass `kińni; `kinda `kanmed, tõene kanne tõese `kinda küĺjen, `kanmitegä `sõlmad `puari Kod; põlle`kanme katik Trv; `amme `kańme. pane kańne manu, `kinni `köütä; sukal, `kindal ka om `kańme Hls; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; võrgu kanne om ärä kadunu. keit [võrgu] kive `kanmide `küĺge Ran
2. viljatera katteleht, sõkal rukki `kandemest tuleb `õile (~ `eile) `vällä; nisu `kande, õdra `kande; `kande kie alt `oiab `kinni terädä, `muidu kukkub maha Lüg
3. koodirihm `varta `kaulamus ehk `kande Lüg; koodi tümal on pael küĺles, se pael `ongi kanne SJn; koodi kanne, mõnel olli rihm, mõnel nü̬ü̬ŕ Krk; kood́i kannõʔ oĺl kablast vai nahast Räp; jakake ar koodi kannõh, kannõh lät́s `kat́ski Se Vrd kand1, kannel2, kannus1
5. kandepuud `kandega viisime [põhku] lattu Amb Vrd kannepuud
6. kandetala silla tõrandused. üks kanne on keskel, silla kanne Kod

kesi1 kesi g kee (kie, ki̬i̬) p kett R eP(p keed Var, g kede Kod MMg) V; n, g, p kesi Hää; kesi pl kesid Vai Vil, g kese Se Lut; kesü San; n, g kee Jäm, kii Vil väliskest, nahk a. sag pl viljatera kest, sõkal (hrl odral ja kaeral) `otrakesi `leiba `anneda - - `siale VNg; `iired tegid `vilja lesemest, `laastavad kesist Jõh; `kerge kut kee kot́t; oma tuuligul `tangu `tehti, jähid keed `sisse, sai pohe`moldis uhjudud, tuul viis keed ära Jäm; kis neid nisu jahusid ühe kora `söölus – nee joosedati ketega `katki; mis sa ketest sööd – `akvad `kurku `kinni (öeld halbade tangude kohta) Khk; viljal oma kesi ika `ümber Muh; odrad said sõelajahuks `tehtud - - sõela jahul oli tihe sõel, mis kõik keed `väĺla võt́tis Rid; kliid oo rukkil ja nisul, odradel oo keed Var; rukileib oo jo ketega, keed olid sees Aud; rukkil ei ole nii paksud kied kui testel `viljadel; panen kesi sigadelle süöma `piale Amb; kui kie viirud on jahu pial, siis on koid sies Iis; kee puru on se kaera jahu; nisu terad `tehti vaest märjast `enne javatamist, siis ei lähnud kett püili `ulka; kaera keed on paksud; sõelad võtavad [jahvatamisel] kett `väĺja, aga kui paĺlalt kivide vahel õerud, siis jäävad keed jahude `sisse Trm; ku tambiti [uhmris] `õtru pekseti ketess `puhtass. pekseti keded maha; keded koŕjati kuĺbiga ärä [supi pealt]; tambiti [uhmris otri] kuńni kedele läksid (keed lahti tulid); kama javatatse ketegä, kruavitasse ärä küll; `kiisli jahu jäeb ketegä Kod; keed pannasse `loomadelle, suĺbi `piale Lai; tangu keed Pil || kerge, väikese tuumaga viljatera, kõlu(d) tühjad keed, mis `alla tuule lähäb, kus iibikest sees ei ole Juu; `rehte peksad, siss jäävad alakad üle, niid on kiid Vil || fig Kesi lööb `perses pilli (näljasest) VNg; Mis ta koa uhkustab, enesel kesi lööb perses pilli; sügise ikke suured saamad, kebade keed magusad Mär; sügise on suured söögid, kevade on keed magusad Lai b.  ussi (mahajäetud) kest, nahk – V uśs lätt ki̬i̬ seest `vällä Urv; sivvu kesi Vas; huśsi kesi, tuu tulõ `maahha sääne kui tuṕp päält; huśsi kesi om suuŕ ruuh́ seto naisil Se; siu kesi, mia heit är keväjä maha, tuu um ruuh Lut c.  (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk Kui töńn täis, sis keśü laḱka tönni pääle, rasu sisse San; lappõrasval om kesi `ümbreʔ. inne tsagimallõ `pandmist `kiśti kesi `ümbrelt ärʔ; Ku˽kesi `ümbre˽`pańti [rasvapätsile] sõ̭ss es lähä˽vahatsõs, `saisõ illus; Ku `haigõllõ `käele `ko·mbre·śsi tet́ti, sõ̭ss `pańti rasva kesi `ümbreʔ, villadsõ rätiga˽köüdeti kińniʔ Urv; aŕst ülnüʔ et mehel mao kesigi um `kat́skiʔ, kuiss tu̬u̬ siss `ello saa jäiäʔ Vas; [rasv võetakse ära] `paĺlass kesi jääss `perrä. tõmmatass rasv ki̬i̬ päält maha Krl; rasva kesi Vas; naha kesi Se
Vrd kese2, kest1, kesu

kest1 kest g kest|a (-ä) eP/-ss- MMg/ M T Krl; `kest(a) g `kesta R; keśt g kesti Mih väliskate; pealispind; koor `üöveldä `laual vana `kesta `vällä päält Vai; `veski kest oli kivist Mus; Lambi kesta ma sai, aga pole midagi `sisse `panna, tühi Pöi; kest jääb iga `audumese aeg `sisse [kärjekannu] Var; nüid teie ei kuari `paksu ku̬u̬rt, tulevad aga `veiksed kestäd Kod; raiu ni̬i̬ servä maha, `servä ärä ni̬i̬ lavva kestä; lavva kest masine mant tuuvvass. mõni tege `aida lavva `kestest; paĺlas maja kest `valmi. si̬i̬ olli paĺlass kest üleven - - ku `paĺla seinä; vähjä ku̬u̬r ~ kest Krk; nõrga obõsõ mi̬i̬ss kribis niisa·ma, ai päält nigu `kestä, ei jõvva sügävält `kündä Kam || fig kehakatted, rõivad ühe kest jäänd `seie maha; akab see sii teiste ees `kesta ajama (lahti riietuma) Khk; Ma võta ette `kesta vähemaks, läks nönda sojaks Pöi; aa vana kest maha (võta vanad riided ära) Puh || fig võtame tal kestä maha (öeld looma nülgimisel) KJn || fig (peksust) Oleks vaja teha naha ~ tupe ~ kesta ~ kitli peale Kul; Sai kesta peale (peksa) Mär; sai ia kesta (keretäie peksa) Ksi; `Kestä, maotäit `anma – `pesmä Nõo a.  tera (seemet) ümbritsev (õhuke) koor, kate; sõkal (eriti odral ja kaeral) vilja `kestad on vilja nahad Jõe; kairdel on sured paksud kestad `ümber; kaira taŋŋud on ikka `kesti täis; nisu `üigestel on kestad `ümber. tali nisudel on `kanged kestad `ümbert εε tulema Khk; `siemne kestad Muh; siss sai [uhmris] naa kaua `tampi, kui kestäd peält ää tulid, sis sai ää tuulata, odra kestäd seest `vällä Vig; viĺla iibikesel on kest peal. viĺlal kroovitakse `veskel kest pealt maha Juu; [kaera] kest jääb iva `ümber, aga libled nied tulevad ära VMr; kaeral on libled ja rukkil on kestad (mille sees tera kasvab) Sim; aga kõlu rukit on vilets `peksa, tal on tera kesta sees; `veśki kivid õeruvad kestad maha, puhas `valge iva jääb järele. kestad lähvad `kliidest Trm; ühess nukass pissäb [päevalille] `si̬i̬mned suhu, tõesess tulevad kestad `väĺjä Kod; ku kesvä `suurmit tetäss, kest aiass päält maha; kaara `sõkle ja kestä. terä ümmer kestä; rüäl ei oole `kestä - - rüäl om `liide Krk || ?lible kaera kest läheb `lahti, akkab pudenema Kos b.  (marja-, herne-, kartuli-, õuna- jne) koor, nahk, väliskate `erne `kestad ja ua `kestad Lüg; `marjel o kestäd, marja `kestä `ümmert ärä ei `võeta mete Vig; õuna kest; ual o paks kest peal Kse; `seoksed kestilise koorega kartulid - - lööb kestad ülese Tõs; tikerbu marjal on paksud kestad peal Juu; teodoorad olid niisukesed ümmargused `valged kardulad ja nende kest oli niisukene sõmerlane Kad; maŕja kestäd kurnatasse ärä Kod c.  ussi (mahajäetud) nahk `allikiri `kesta jah õli maha jäänd Lüg; kääd kestatasid, `keertsi ussi `kesta, `ruitasi ümmarguseks (nii arstiti kestendust) Pha; ussi kest [kuivatatult] ühna kabiseb, `sõuke õhuke Muh; uśsi kestad oo eena `aeges eena sees maas Mär; uśs aab kesta iga kebadi pealt ää Var; uśsi kest on `niuke krooguline Kei; kui luom on `aige, siis talle `anta uśsi`kesta; va pika kest VJg; uśs aand kesta seĺjast maha Ksi; ku lääd keväde `mõtsa, uisa kesta om mahan; uisk aa `kestä. pää päält akkass `aama `kestä; uisk kestä si̬i̬st `vällä tükkin Krk d.  õhuke nahk, kelme, kile mõnel ollu rasva kest [akna] `ruute asemel Ran; ploomi rasva küĺlest `võeti kest, rasu tetti `pätsi, `panti kesta `sisse Nõo; rasva pääl om kest Krl e.  pealis-, marrasnahk; koorik; naha- või sarveliistak; kõõm `Pussijega `kraabida karv ühes `kestaga maha [tapetud seal] Kuu; kui palava päävaga sui `paljalt `olla, siis nahk ajab `kesta Khk; sarved aavad `kestu, siis ta kukub `nühkima. kus sari akkab kasuma, säält tuleb kest Krj; möned `kutsvad teda `söötrei, kesta korra ajab üles Vll; kut peas on säsogene kest, pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; need kestid tulad pealt ära koa. need kestid, see oo vana nahk Mih; suu pakatab ää ja aeab `kesti Tõs; kesta lõi jala päält ära Hää; nahk ajab kesta `korda ära, päike on ää kõrvetand; piä kestägä koos Juu; `lieted ajavad kesta maha Iis; nahk aap `kestä, nagu lastel nõstaste `järgi, tule nagu soomuss maha Krk; naha kest om ärä lännu, `katski veidi Rõn || fig lõime lõng peab ea lõng olema, ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || õhuke pealmine koor (kasel), lible tohu kestad ~ kase ebemed Trm; kase kest KJn f.  (pähkli) tupp, koor `pähkle kest ~ tupe Pär; `pähkle kest - - kõege `pialmene SJn g.  (teo) karp konnakarbi, seateo kest Mar; konnakarbi kest KJn h. u (paberossi, padruni) hülss padruni kest Tor; paberośsil on kestad, kest on mes si̬i̬ tühi `lülku on, kos tubakad ei õle siden Kod; paberośsi `kestäsi kõik põrand täis KJn
Vrd kese, kesi, kesn, kett2

kesu2 keśu sõkal – Vil

lessem lessem g -e hrl pl kesi, sõkal ku iired ärä näriväd, õlgu mes vili tahes, jätäväd lessemed järele; kaarad vahel jääväd iĺja `piäle tehä, siis ep kasva `tuume `sisse, muko `paĺjad lessemed aga; tuuletamise aeg korjati kaara lessemid ja `teśti piäaluse kot́ta Kod || fig (õhukesest keha- või jalakattest) ma panen kasuka `selgä, one jo jahe, si̬i̬ sitsi lessem; kes tälle tegi ni̬i̬d lessemid (kingad) Kod Vrd lese, lest1