[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

lest1 lest Räp, g lest|a eP Hls Krk(-u) San, Tõs Khn Trv Hls, `lesta R(-e Lüg); n, g `lest|a VNg, -e Lüg Jõh; pl lestaʔ Rõu; leśt g lesti Ran; ppl `leśti Lei
1. ujulest; veelinnu jalg Kääd olid `kinnaste sies ka punased neh `jusku hane `lestad Kuu; nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad on Lüg; anel oo lestad, kellega ta keib, kanal oo `varvad Mar; ane jala lest Iis || loib `ülge `lested, `lestedega ujub Jõh
2. a. noor kaun kui kukkest `vällä lähäb, siis on `lested, kui ivad sies, siis on ikke palud Lüg; `Erned on juba `lestas, pisiksed lestad on peal Pöi; õite järel tulevad lestad ja siis kaunad Kse; ual oo vahest `lesti paelu; kaunad, mis ilises jäävad, oo `lestadega `paĺlalt Tor; `erne lest on, kui ta alles pisike, kui ibikest sees ei ole Juu; lestad on `ernel, `piale `õilemist, siis on lestad Sim; siad süövad ia mielega `lestasi IisK; ual on ka `enne lestad, siis kasvab tera `sisse, aab jämedast Trm; noore lesta sees on `veiksed täpid või märgid, kus `kohta erne tuleb Lai; `erne ja ua lestä, kus teri veel sehen ei ole Hls; ärä kõdritsedu `ernist jääse lesta `järgi San b. tera- või kaunvilja alge `kaura `lested on tuttude sies Lüg; Ubadel olid ka juba pisiksed lestad sihes Pöi
3. a. õhuke lai asi, liistakas puu `lestad `panna `pliita VNg; [ämber] Jähi siia kivide `alla `jälle, nüid on naagu lest Pöi; ma tagusin teda üsna lestaks Ris; `lõika üits lest `leiba mul Hls; [raua] tagumisega tuleb `leśte Ran b. kest kurgi `seemle tuim oĺli ära `söödud, `paĺlad lestad oĺlid maas Saac. kesi need, mes nüüd tuulatasse, nisuksed `pissed, põle sees kedägid üht - - `öötasse va lestad Mar
Vrd lese, lessem, lessum
4. a. ankru kisk `ankrul on aru ja lest otsas arul Jõe; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm b. võrgu käba Lestavõrk `lasti äärest `kaugele merese, võrgu lestad olid kenad öhesugused Pöi; sälüse külehn oĺliʔ lestaʔ, [mis hoidsid] ülevahn vi̬i̬ pääl, all oĺli˽kivikeseʔ Rõu
Vrd leht
5. koorikuta leiva külg leevad `lestasi täis mõnikord, kui [küpsetamisel] sedasi üks teese `küĺge jääb Juu
6. vankri küljelaud sõńniku vedul on ka lest, `vankril Äks
7. lesta viskama ~ lööma lamedat kivi mööda vee pinda viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi. et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes; `nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet Lüg; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta iga üks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `veskad `lesta, kivi käib neli viis `korda öles Phl; vee `aukude `peale vesatasse kiba, vesi `kargab teisele, `öötasse, lesta `veskamene Mar; `Viskasid `lesta, päris suured mehed `viskasid vahel võidu pääl Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur