lest1lestRäp, g lest|aePHlsKrk(-u) San, -äTõsKhnTrvHls, `lestaR(-eLüg); n, g `lest|aVNg, -eLügJõh; pl lestaʔRõu; leśt g lestiRan; ppl `leśtiLei 1.ujulest; veelinnu jalg Kääd olid `kinnaste sies ka punased neh `jusku hane `lestadKuu; nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad onLüg; anel oo lestad, kellega ta keib, kanal oo `varvad Mar; ane jala lestIis || loib `ülge `lested, `lestedega ujub Jõh 2. a.noor kaun kui kukkest `vällä lähäb, siis on `lested, kui ivad sies, siis on ikke paludLüg; `Erned on juba `lestas, pisiksed lestad on pealPöi; õite järel tulevad lestad ja siis kaunadKse; ual oo vahest `lesti paelu; kaunad, mis ilises jäävad, oo `lestadega `paĺlaltTor; `erne lest on, kui ta alles pisike, kui ibikest sees ei ole Juu; lestad on `ernel, `piale `õilemist, siis on lestad Sim; siad süövad ia mielega `lestasi IisK; ual on ka `enne lestad, siis kasvab tera `sisse, aab jämedastTrm; noore lesta sees on `veiksed täpid või märgid, kus `kohta erne tuleb Lai; `erne ja ua lestä, kus teri veel sehen ei oleHls; ärä kõdritsedu `ernist jääse lesta `järgiSanb.tera- või kaunvilja alge `kaura `lested on tuttude siesLüg; Ubadel olid ka juba pisiksed lestad sihesPöi 3. a.õhuke lai asi, liistakas puu `lestad `panna `pliita VNg; [ämber] Jähi siia kivide `alla `jälle, nüid on naagu lestPöi; ma tagusin teda üsna lestaksRis; `lõika üits lest `leiba mulHls; [raua] tagumisega tuleb `leśteRanb.kest kurgi `seemle tuim oĺli ära `söödud, `paĺlad lestad oĺlid maas Saac.kesi need, mes nüüd tuulatasse, nisuksed `pissed, põle sees kedägid üht - - `öötasse va lestadMar Vrdlese, lessem, lessum 4. a.ankru kisk `ankrul on aru ja lest otsas arulJõe; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emmb.võrgu käba Lestavõrk `lasti äärest `kaugele merese, võrgu lestad olid kenad öhesugused Pöi; sälüse külehn oĺliʔ lestaʔ, [mis hoidsid] ülevahn vi̬i̬ pääl, all oĺli˽kivikeseʔRõu Vrdleht 5.koorikuta leiva külg leevad `lestasi täis mõnikord, kui [küpsetamisel] sedasi üks teese `küĺge jääbJuu 6.vankri küljelaud sõńniku vedul on ka lest, `vankril Äks 7.lesta viskama ~ lööma lamedat kivi mööda vee pinda viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi. et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes; `nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet Lüg; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta iga üks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppasMus; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `veskad `lesta, kivi käib neli viis `korda öles Phl; vee `aukude `peale vesatasse kiba, vesi `kargab teisele, `öötasse, lesta `veskameneMar; `Viskasid `lesta, päris suured mehed `viskasid vahel võidu pääl Hää