Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
alane ala|ne g -se Vai Khk Mus Jaa Pöi Muh Tõs Amb JJn Ann Koe VMr Kad, -tse Ran; ala|nõ Se, g -dsõ
1. riietuseseme alumine või seesmine osa a. vooder; aluslina jöki alane. vesti alane. palitu alane; vissist `riidest alane `pandi. alane nda näru juba Khk; ma aasi söbale alase `alla, kui sai `pestud, siis `vöeti alt ää Jaa; Söba oli peal [magades], takune alane all; Tekil alast all äi olnd Pöi b. särgijätk, särgi takune alaosa kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; igapää oli alasega särk Amb; lastel oli säŕk oli seelas, linane piht, takune alane Koe; piht oli pienemast `riidest ja alane oli tugevamast `riidest VMr; hammõalane Se c. nahkkinnaste sees kantav labakinnas alased on nied `vildased `kindad, midä `nahkase `kindo sies `piedä Vai d. põlle kirjatud alaosa alasega põll `olli ööl; `viltsest lõŋŋast kojoti kiudud põlled, mustad ja punased alased `ollid; alasele `pandi kõva papp `sisse, siis ta `olli kõva; `piiprellid `pandi põlle alaste `peale, `piiprelli männad Muh
2. (millesti vähem väärtuslikust) a. seebisoop alane on pajas Vai;
siebi alane Kad b. alusvili, kõlu alatsed kesväd ja alatsed rüäd;
`tuulme all `oĺli alatsemb vili, tuul viis `taade poole;
alatsed - -`panti `tõisi `paika, `anti loomadele Ran
alene2 ale|ne g -se VNg Lüg Jõh
1. a. särgijätk, särgi takune alaosa alesega särk õli ülevelt puolt linane, alt takkune; sie õli `särgi alene, sie alumine õts, midä aluss `sieliku sies käis Lüg; `ennevanast õlid kahest tükkist kokko `õmmeldud `särgid, linane piht ja takkune alene Jõh b. kuue alaosa `mieste`rahval õli `nüöritsa kuub, piht õli ilusast kõhe ja alene õli `nüöritud Jõh c. seelik `Sieliku `kutsuti siin ka alene; `jupkad on `kuuvved ehk alesed Jõh
2. koogi, karaski jne põhi `Kartuli `kuogile `tehti alene `alle Lüg
3. a. rehepeksul pahma alla jääv vili koos aganatega `reie ku `puistad, siis `päälimised õled `puistetasse `vällä ja alesed `jääväd `põhja. siis `jälle `uuvvista obesed `selgä Lüg b. kasvava lina alumised lühemad taimed pihud - - `siutasse `kinni lühemäiegä, midä ei ülätu pihuje, aleseiega Lüg
armas|tilka, armas|tilku -`tilka, -`tilku särgi kaenlaalune lapp vana `muodi `paiad: `kaindla all oli `nella `kantilised labid, nied olivad `armas `tilgud Vai
elu elu,
elo üld (
j- Aud Trv Se Lei Lut) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. elusolu a. bioloogiline eksistents; eluvõime; ant surm kas `pääseb eluga `maale voi piab `pohja menema;
juo sie one `tau˛ist `päässu juo elu `puole VNg; [kevadel] `kärbäsed tulevad elo;
muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul Lüg;
Kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku IisR;
`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo Vai;
kes elab see ika elus ning iŋŋes Jäm;
kui käsi vaadetesse tuleb elu, kui `jalgu vaadetesse tuleb `surma (öeld, kui pilk jääb kauemaks peatuma kellegi kätele või jalgadele); elu `otsas (surnud) Khk;
Elu oli `antud (pääses ohust) Mus; [metsloom] oli elule tulnd, `krat́sind `aavi Pha;
Meri meite elu sihes pidaja (toitja) oli Pöi;
mis `teite pool kuulda, `surma või elu või Muh;
üks jäi elo `sesse (ellu) Rei; [uppunu] oĺli küll `väĺla tõmmates surnd olnd, a akand sis liigutama ja `tõusis `ellu;
tikkusid teisele elu kallale Vän;
ta on oma elul otsa peal tein Ris;
nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga Kei;
kui nüid esivanemad elusse tõuseks Ann; [kirss] ei jõua `kõiki elule `viia (marjaks kasvatada), mis ta kevade õetseb Pai;
lill pidi küll ära `kuivama, aga läks `jälle elusse Trm;
elole `terviss ike tu̬u̬b mõni rohi, kui `päävi one;
kui täl (rukkilillel) elo küĺjess ärä on, kõhe pliägib;
tubakal on kava elo siden (ei kuiva ruttu); mind kua lõigati elon (narkoosita); siis luadatud, et ike elole tuleb Kod;
ku ta (emata tall) akaśs joba `einä `sü̬ü̬mä, sõss oli iki elu pääle looduss Trv;
ka eluge viiäs või tapetult Hls;
nüid lää elu `valla (hakkab paranema), ega ta nüid änäp ei sure;
elust peräst ei saa jo kätte [jänest]; si̬i̬ puu om kiḱk elun, mis kasvass Krk;
kaits elu `pääsi [tapmisest], esä oma poesikesega;
kui ta iks elu sihen om;
`panduril om keśkpaigan vesi sisen ja sinna pandass kala `ellu Ran;
ehk mõni `suskap onde `põrsale, võtap elu ärä Puh;
koolust pääst võeva na miu viia, elust pääst mia ei lähä;
topsi sõbra võtiva elu mant (tapsid) Nõo;
peremiiss läits oma vara mant pakku, ja kaot́ elu ka ärä Rõn;
Elustpäie (elusalt) paĺlu linde es püinete San;
kaśs oĺl elun iire koduʔ toonuʔ Krl;
eluga (elus) härm Har;
tahõti tappaʔ, a `päśsi ma iks `terve elogaʔ;
näi ma unõhn et, imä oĺl elohn Rõu;
rüük elo `vällä (karjub kõvasti) Plv;
egaüt́s hoit umma ello;
`kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ;
saagu mis taht must, elo vai surm;
`keiśri jal˽`peĺgäss umma ello (kardab elu pärast); kunass lätt elo `vällä (sured) Vas;
naaʔ kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ;
mina oĺli `üüse elost `väĺlä minejä (surija) Räp;
toss lät́s mant arʔ, ni jelogi otsah [loomal] Se ||
(hrl inimese) surematu osa, hing; ant ihu, keha leitsakas ~ elu `väĺja lεind Jäm;
kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris;
eks teine kevadi kui elu viel rinnus on Kad; [surija] kolm kõrd `tõmmab - - [siis] elu on väĺjas Pal;
viĺetsäl om visa elu;
mahl tu̬u̬ puu elu om Ran;
vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg;
selleperäst ma ärä ei koole, et mul om visa elu Nõo b. (usu seisukohalt) maapealne või surmajärgne eksistents igävine elo Lüg;
ajalik elu Ans;
möni muretseb `εεse maise elu eest nenda pailu Vll;
surmast lähme läbi elu `sisse Tõs;
katsu `iaste elada, et pärast `vaimlises elus oleks ia Ris;
si̬i̬ kaduv elu ei ole mitte midägi väärd;
siin ajalikun elun tulep `kõ̭iki ette, ääd ja `alba Nõo;
ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma igävetse elo kätte saa Vas;
är lät́s jigäväiste `jello (suri) Lut 2. (mitmesuguseis väljendeis) Äga inimene `kahte elu ela (võta elust, mis võtta on) Han;
Elu üürikene, surm äkiline, kohus igavene (austatagu surnut) Hää;
mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu ei˽pala˽kah;
Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku‿täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um;
Ei ole˽`surma ilma elulda jaʔ ellu ilma surmalda;
Mul ka ta `tervüss um sańt, olõ õiʔ ellu elläʔ ei `surma kooldaʔ;
Siin taa mägi mäe ja org oru sälän, olõ õiʔ ellu elläʔ ei˽`surma kooldaʔ Rõu;
Kuräl ei olõ surma, hääl ello Räp | (kriitilisest, elukardetavast seisundist või olukorrast) `panga nüüd `viimine voim `väljä kohe et, nüüd oleme kohe elu ja `surma pääl `väljäss Kuu; [hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad;
sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas Lüg;
vaagub elu ning surma vahel, nii `raskesti `aige Khk;
Elu rippus niidi otsas;
seal oli elo ja surm ühnä `võitlemas Mar;
sõjas käib `võitlus elu ja surma pial Kos;
si̬i̬ panni oma elu kaalu `pääle, kes tulekahjul `sisse läit́s Trv;
sääl ma olli elu ja surma päl vällän Krk;
temä elu om ka kate kaalu pääl, kas jääb elämä, vai ei jää Nõo;
tu̬u̬l oĺl elu surmaga üten ku̬u̬n, taal oĺl hing `väĺlä minemän Har;
elust hingest Kuu ~
elu poolt Kuu ~
elu poolest Jäm ~
elu eest Kuu Jõh IisR KJn Nõo ~
elu ette Hää ~
elu peale Mär ~
kas elu (armas) Kod San kõigest jõust, kõvasti Ei ole parada `mieste `korval `soudajes, ku pead elust `hingest igä `tembama;
No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, `ennegu `aiaks sai Kuu;
`Rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid Jõh;
`Püidas küll elu poolest, aga jähi ikka `jänni Jäm;
see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär;
Nii ku sa umi [lume] `sisse tuled, nii käib [kitsa peaga regi] riśta-räśta ja obune vidagu elu ette Hää;
naard kas elo;
lehmäd sõid nõnna vagasess kas elo Kod;
poiss `rühmäss kas elu armass San;
elu | saab Hlj IisR Khk ~
kargab Hlj Pal ~
tuleb Jõh ~
läheb täis Rei Krk Ran Se;
elu (on) täis Hlj Jäm Vll Ran;
ajab Ran ~
teeb | elu täis Kuu Hlj IisR Khk Mus Kse Hää Kad VJg teki(ta)b viha, ajab vihale, saab vihaseks, on vihane Mes sa ajad alade nüd niisugust siga`posmu juttu, sie tege elu täüs kohe Kuu;
Mehed akkasivad `viimast tõst `narritama. Elu tuli täis ka Jõh;
`trotsisid oma `louludega teist ning jälle [teisel] elu täis Jäm;
vihastas teise kohe, elu sai täis Khk;
ta tegi mu elu täis et ma oleks ta maha kohe lüönd VJg;
elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal;
ah mul läits elu täis. karjal om kikk põld ärä söödet Krk;
aab eńge ~ elu täis, aab vihale Ran;
täl `väega elo lät́s täüs Se |
nail lätt elu täüess, naa ei˽taha enämb petä˽sõta Har3. eluavaldus a. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog `nendel (milli- mallikatel) on elu sies, nemad `liiguvad Hlj;
pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä Lüg;
veri `seisab, siis käsi on `ilma elota Jõh;
Kui tark on, siis pole meest olemaski, aga niipea kui tilga`viina saab on elu sihes Pöi;
Ämmamoor puntsudas titel elu sisse Emm;
Kas suad vitsaga laisale elu `sisse Jür;
ta (vihm) ikka võt́tis teise elu viĺjale `sisse KuuK;
nüid jääb juba jo elust päris viletsaks ma ei saa `lüpsta kudagi Pee; [ta] tegi edu oma pidulistele, aga ei suand elu `sisse Koe;
poole eluge sai kätte [jänese] Krk;
tońt tennu [soe], aga `soele ei ole elu `sisse tullu Ran;
välk lei poole pää seest elu ärä Puh;
ei ole täl (mõnel inimesel) elu ei `vaimu sehen, kohmerdap pähle;
mes iks `väega ärä om `närtsenu, tol (lehel) ei tule enämb elu `sisse Nõo;
õngukene kinni elu `jalgu seest vällän Ote;
konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu (põli); na jo eläse kõ̭iḱ, nail (mesilastel) om kõva elu sisen Har;
mõ̭nõ um `piḱne löönü˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ (halvatuks) Rõu;
`maahha olõ mitukõrd sadanuʔ, nii et elolda olõ Vas;
ku [pikne kuuse] `süämehe `leie, sõ̭ss võt́t kasumise elo äräʔ Räp;
eluga hoogsasti, kiiresti Noh, poisid, tehke niid ette eluga, et minema saame Kaa;
Ära viida aega, ti̬i̬ eluga Hää;
Mis ti̬i̬t, ti̬i̬ eluga Urv b. (iseloomust) `antud köige änam `mässas löŋŋaviht ta (nooriku) käde kerida. siis kuuleb kudas ta elu on - - kas on ea inimene vöi tige Vll;
sel (lapsel) om ää elu sihen, si̬i̬ om ää eluge Trv;
temä om iki üit́s eluge (elava loomuga) mi̬i̬s Hls || (laisast, loiust inimesest) sa olet nigu kuradi tuhkapuśs, sul ei ole `ellu ega `vallu sihen Kam;
inemine om kohma, ei ello ei vallu Räp c. (esemetest, asjadest) Monikerd - - ans vunkrattast `oige `kaua `väntädä, et `muoturile elu sise saad Kuu;
p‿saa piibule `inge ~ elu `sisse (tõmbama) Khk;
Kui perenaine oli oma sönad ja pomisemise jätn, oln `vihtadel elu sihes (krati tegemisest) Krj;
Akkasid suured auru`vesked, ni̬i̬ `vötsid tuulingute elu `välja Pöi;
Ma katsu tulele elu uuesti `sisse `saada Rei;
Jakobipäeva tuuled panevad veskile elu sisse Trm;
küll om targad, ravvale `aava ka elu `sisse (magnetofonist) Ran; [esimesel lambil] noh tu̬u̬ oĺl `väikene tulõkõnõ siin otsah - -`hińkset ne `äŕke lät́s elo mant Räp4. elamine; tegutsemine, liikumine `ühte lugu `aurigud `käisivad - - `Kunda sadam sie oli elu täis VNg;
vanast õli elo `reie tuas Lüg;
äi sii saa eluga `korda änam kuidagid, paljas vee tuisk käib üle [laeva tormiga] Khk;
tühi maea, sial talus ei ole elu Var;
reialune oli ja oma elu oli koa seal. reie `peksmised olid `öösse HJn;
korra `oĺli si̬i̬ elu õege elav [palvemajas] Vil;
olli lootsik käen, sõss olli elu `valla, omal rand olli `püündä Trv;
jahude sehen om koi, aap jahu `ellu;
nüid iki om na kiḱk joba elun (magamast üles tõusnud) Krk;
ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle;
mõte om iks elu poole [raskel haigel] Nõo;
Kui riih üless atõti, sõ̭ss `taati elo vahe`kambrihe Räp;
`tõistõ `paika lätt elolõ Se ||
juo tuli one elul (põlemas) VNg;
Kase puu sööd seisid köige kauam elus (hõõgvel) Krj 5. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada;
`Piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi IisR;
See on laste elu kui nad liiva `auku soavad;
Kust vee piir ää lõppeb sealt lõppeb roog ka ää, vesi on roo elu Pöi;
muda ei tohi [kala lõpuste] `pääle minnä si̬i̬ om temä elu Trv;
põld `ommegi nüid me elu (elatusallikas) Hel6. (eksistentsi ajaline kestus) a. eluaeg, -iga; elukäik Mina olen oma `nuore elu ja keik vanad `päävad `üksinda eland Jõe;
Elu `viereb `nindagu `ernes (möödub märkamatult); igal nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu sies Kuu;
eks miu elo jo eletu Vai;
Kes pööripää `sündis oln see poiss vei tüdruk, sellel oli elus suur varandus Krj;
toatüdruk olen olnd elu `aega Pha;
te akkate alles elu elama ja, mool o lõpetis varsi käe Muh;
Elu igine, poja pöline (vastupidavast asjast) Rei;
tahtn `rεεke oma elu, äi ole nutu eest saan Phl;
mo `keskmese elo `põlves tulid jo vekatid `vällä Mar;
me ei ole omal elul ajal mesilasi pidand Mär;
ma ole ju elu`aeges rikas olnd, muul oo kaks emä olnd Vig;
elamata elu oo alles ees Tor;
ma ühe ilvekse lasin maha omas elus JõeK;
kis seda elu ikke ilma vaevata saab ära elada Pai;
`Varnja on elost saadik (ammust ajast) juba vene külä;
elolaud one käe piäl. terve su elo õtsass õtsani;
minu elo `nästvel (eluajal) Kod;
Kui jumal elu `tervit annab [on sügisel palju õunu] Trv;
mea ole elu sehen tü̬ü̬d küll tennu Krk;
`mõtlet oma elu `pääle, et küll om kibedit `päivi ollu Ran;
üits kooleb vara, tõene kooleb `iĺda, nigu kellelegi elu om määrätu Nõo;
kolm kõrd ole ma elun ärä `eśsenu selle kuvve`kümne `aasta siśen Kam;
Nüid küll minu elu `aigu om `u̬u̬nit kinnitedu Rõn;
ku sa olõt umah eloh ka midägi läbi elänüʔ;
nii häid `vorstõ ei olõ˽ma eloh vi̬i̬l saanuʔ Plv;
Viido käve elo elleh no kõ̭gõ õdagidõ siiä `hauśma ja mullõ kosilaisi `tsoŕtsma Vas;
Ja sai vi̬i̬l tu̬u̬ ülejäänüʔ rahaga `häste elläʔ niikavva ku uma elo otsaneʔ Räp;
mu elo pääle haaruss varra Se;
elus(ki), elu sees(ki), elun(gi) mitte kunagi, iialgi mina‿i ole eluski pidul käind VNg;
elu `seeski põle tein Lih;
mina ei ole elus `aige old Ann;
ega `valged `varssa ei ole `ükski elus näind Lai;
mina elu si̬i̬s `vorsti ei sü̬ü̬ KJn;
elu sehen ei uneta Trv;
ma‿i ole elunegi seräst `aisvat suppi söönu Nõo b. (viivitusest) Vai sa sis `sinne `huolid `jäädä `oite elu elämä, sis `torka `kiŋŋed `jalga ja mene `töisse Kuu;
mia `üt́sin küll, et ärä sa elule (liiga kauaks) jää Vil7. päevast päeva toimuv eksisteerimine, elamiseks antud aja möödasaatmine; (inimest ümbritsev) tegelikkus Elu on `nindagu pahem`päidi `temmatud `tasku (sassi läinud); Elu on `nindagu sibul midä `kuorida nuttajess Kuu;
`Tallinnas õli küll väga ia elada. siis sain juba elole jalad `alla Jõh;
Küll elu õppetab IisR;
möni tüdib elust nii ää et läheb `oksa;
`kiusas teist `ühte `jooni, tegi teise elu apuks Khk;
Tüdär akkas `teisi `oidema, sai jälle eluse (elu läks kergemaks) Mus;
Kudas elu läheb Kaa;
selle mehega elu ei vädanud Vll;
See nii ea, et tulite, `kuulis sealt kandi elu koa Pöi;
tä elo ühnä ea korra peal põle paha egä viletsust `ühti Mar;
ega ne inimese elud ole roosi ja lillide peal `ühti `puhku Ris;
nüid on nende elud ukkas, `nüitsed inimesed `kiskuvad ja `riidlevad HMd;
mu elu on `persses VMr;
vai ma tiän, kuda ni̬i̬d aśjad ja elod siäl one;
konn tiäb mes elo kueval mual, ja tiäb mes veden elo Kod;
ei nii vana elu ei ole enam kedagi Plt;
kikerdab oma eluga `peale ühest ädast `teise Pil;
Es saa siss aru miastig, et naśte elu oles rassemp ollu ku pidi oleme Hls;
ei mõista oma elu pidäde, elu eläde, elu lääp `untsu, elu lääp `alla;
mis sa nooren eläd, si̬i̬ om elu, mis vanan eläd, si̬i̬ om vaev Krk;
jah alamb `oĺli vanast elu küll, aga parembide es saa;
mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik Ran;
elun tulep viśt jälle midägi muudatust, elu käänäp üsnä tõese poole;
tõesel om `endäl naene, a temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass Nõo;
oh sa `taivake, kudass `kiäki oma `ellu ülevän piäp Rõn;
ta `naksi mu elu pääle `käümä (kiusama) Har;
Piimä pääl suvõĺ tu̬u̬ elu neh oĺl Rõu;
timä taht ka iks ello elläʔ ilosahe Vas;
kalast elo siin kottal ollegi Räp;
umah eloh pidägu‿i `võĺssi Se;
inemise jelo kui rataśs: lätt `kuiva pite nii muta pite, nii lätt kivve pite, nii lätt hämmet pite Lut 8. elulaad, -viis, -kombed; elujärg `kehvas elus ja `puuduses on saand `kasvatata neid (lapsi) Hlj;
Elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest); sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua;
`jõute elo Lüg;
nüid noored tahavad `kergemad elu Muh;
see pole kellegi elu olnd. seal oli sant elu mul Phl;
mol täis `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä;
ta `lennas ea `kerge elo peal Mar;
see talve elu teeb mu nõdremas Han;
lääb kibeda elu `otsa (abiellub halva mehega) Ris;
ja nüid olen selle aa kõik üksikud elu eland Ann; [abielurahvas] elavad rahulikku ja puhast elu Trm;
vai si̬i̬ ühen elo, pualemehen, one kedägi;
kõhna elo sa eläd;
õt́sib `õlpu elo Kod;
tema on `kergel elul (ei tee rasket tööd) Lai; [talvel] siss oli tare elu (tubane töö) `rohkem Pst;
seast elu ei joole `ernen ka, miul om ää elu Krk; [olen] iki `kurba `ellu elänu Puh;
ütsindä elu om kõ̭ige paremb Nõo;
ei olõ vanan ää elo, iho om `kange ja tuim Võn;
nüid eläme `väikest ellu nüid ei ole meil nii `suuri t́siku Kam;
tu̬u̬ oĺl mul kõ̭gõ `armsap tu̬u̬ vana`aolene elu Krl;
no um taa elo sääne, et ait um sälähn, taba kaalahn, tagavarra olõ õiʔ Rõu;
kuŕal elol saa kuri ots;
kõ̭iḱ eloʔ ommaʔ ärʔ eledüʔ, no om taa viimäne;
vaiv vanass saiaʔ, vanal hüä elo Vas;
`vaesõh eloh, armõtohe olõ ma elänüʔ;
`tõistõ `jello lätt [abielludes] Se || (väga heast elust) Ia elu kui `muaneme `naisel ja `möldri sial IisR;
Elu kui ernen, põlve kui põrsal Hel;
elo ku immissel, põli nigu `põrsal Rõu;
Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv;
Elo niguʔ `herneh Vas 9. majapidamine; talu(koht) laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin IisR;
nu̬u̬r mi̬i̬s tahab elo `siädä, ei õle `seńtigi;
vedi maja`kruami, kõik mes elole taŕvitab aga Kod;
mõned abielutavad sääl (Siberis), on `säädnud elu `sisse Äks;
ku ma `lu̬u̬me pidäsi ja elu sehen (oma majapidamises) olli;
`surri ärä kiḱk elu jäi maha Krk;
suuremban elun oĺl tü̬ü̬tegijit `rohkemb, vähämbän elun oĺl vähämb Ote;
ei olõ˽mul `aiga, mul elu kaia˽kotun San;
Olõ˽nigu hao seen (tööga üle koormatud) ti̬i̬˽`rahvallõ süvväʔ, taĺlida ellu ja võta˽`kartold;
meil om suuŕ elu: kümme `lehmä, ulga `laḿbid ja t́siku Urv;
kos eloh paĺlo inemiisi, sääl tulõ paĺlo ütelüisi;
tä häöt́ innembä `kaśse elost (majast) ärʔ Plv;
esä `tahtse ka `endäst ello, tuĺl siiäʔ, ehit́ rihetarõ `pääle;
lihha mõ̭nõh eloh oĺl `veekese Räp;
`kõikõ nõvvo `riistu jeloh vaia Lut || (iseseisvast elust, abiellumisest) igaüks oli ikke oma eludes juba (elas omaette) Hlj;
elu akatuse `põlbes sai ikki viletsust küll koa `nähtud Mär;
ta akkass vahel oma elu eläme (abielluma); latse teeniv egäüits ja piav oma elu Krk;
latse lähvä oma elu pääle, mes mä ütsindä ti̬i̬ Nõo;
ku ma oma elule sai, söögi`puudust meil es ole Ote;
ma˽taha tu̬u̬d et, tiä kah umalõ elulõ saa (abiellub) Krl10. hoone või hoone osa a. (igasugune) hoone, ehitis –
S saare puu `kasvab elude lisidal;
kabel on kirgu ajas - - sihand kivi elu;
Ütsa elus (palvemajas) keis teise pühabe öpetaja Khk;
Vana `kartuli elu (kartulikoobas) Mus;
kui kerk irmus külm `talve oli, siis ristiti kergu elus (kirikumõisas) Krj;
elu `nöumbud Pha;
lammaste elus oli pisike ahi, seal viheldi;
üks o kala elu, teene vilja elu, kolmass riiete elu. nee oo ühe raeda all ne kolm elu Muh;
vea rattad elu `alla (vankrikuuri); palvelu (palvemaja) Emm b. (rehi)elamu, elumaja; eluruum –
S LNg Kod Urv VId mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu. teine elas oma elus ning teine oma elus;
elude `palged vastamissi [linnamajadel] Jäm;
piab `akma elusid `kraamima Khk;
ma oli elu taga `marju noppimas Kär;
olime kalame elus `kortris Mus;
Eluotsaseinas oo kaks akent, üks toa, teine kambriake;
`Tiuliste elus olid vanasti `seiksed roovialused `mõisates;
Eluesine pühiti vanasti iga `laupa kenasti `puhtaks Kaa;
kotsib `peale oma elude `ümber Jaa;
elu esine `olli ikka kohe lõunat;
eks te tulge elu `sisse koa Muh;
Elud täna na `lämmed Rei;
seal oo koa üks elo, kus üks vana inimene elab LNg;
puadi uksed o `kińni aga elo pu̬u̬lt (korteri uksest) lähväd `sisse Kod;
ostõti tu t́sit́sirät́t kah, ku haŕokõnõ tuĺl `ello; [toonekurgi] ei või elo `lähkeiste [lasta], õt tu̬u̬ kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv;
`kärbläse`rõipit om nii paĺlo et, pakõ˽vai elost `vällä Räp;
jeludõ maja (elumaja) Lei;
vaia jelo kabistaʔ Lut c. majakorrus –
Kod M Ran Puh Krl akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä. eks siis `panta preili ülemise elode piäle Kod;
tõise elu pääl Trv;
kate ~ kolme eluge maja Hls;
karanu tõse elu päält maha, sadanu `surnuss Hel;
`õkva kabeli veeren ääd kätt om tu̬u̬ kate eluga maja Ran;
ülemine elu om majal `vastsõmb Krl11. ese või selle osa a. toos, karp kella elu;
prilli elu;
`kumpassi elu Emm b. sahtel, lahter; vahe(ruum) Kui mo liigesnuga sääl seljakoti teises elus ka pole, siis ma küll unudasi ta kodu;
Penaa·lil mütu elu Rei;
rahakoti elu;
kolme eluga kott Phl; [tagumine] `kanga lahk on `kanga elu LNg;
kui sotivahed vähiksed, siis oo ühes `sumpas metu elu Rid c. Kate eluga ammed (särgid, millel ülaosa linasest, alaosa takusest riidest) Hls12. eluase; kodu `nahknär linnab `öhto iĺla, puu kannu sees, kus ta elu on Khk; [läks] siiss seda `mõisad omale elule `korda `siadma et, tema akab sial elama Pal;
si̬i̬ (häll) om latsel üit́s elu Krk;
suvõl ollõv tä `Eevaĺdi majahn elol (korteris) Rõu;
ta‿m ku `tuhkru, ei lääʔ elost `vällä (istub alati kodus) Plv;
siih kala ello olõ‿i - - siiäʔ `maŕja `laskma tulõ Se13. püsi, asu inimene saa siis elu mitte ku need (mustad tiibadega sipelgad) `ümber tulevad Emm;
ema küt́tis `ahju, siis oli tuba `suitsu täis. isegi kaśsil ei old elu `olla KuuK;
näd ammussavad valusass, ei anna elo `koski sul;
sedä elo sul ei õle, sul one silmäd alate vett täis;
ta näeb ärä, et meie siin üvä eloga (rahulikult) issuma;
ühel vahel munadel ei õllud elo (mune kulus palju) Kod14. (intensiteedisõnana) a. laus-, väga (tugev); üpris, lausa, täiesti Ta sai mu kääst elu mau`täiä [peksa] Jõh;
elu`iidne vana puu, küll tema oli `õisa täis;
elu`iitsed majad olid Ris; [hobune] elu `neĺla pani `sinna taha `otsa Plt;
Sa eluull oma `ütlemisega KJn;
Sa elukurat, vällä võtab enge Pst;
elu tuult aap `sissi põrmadu alt;
kummi `tuhle (kingad) periss elu vett täis Krk;
nä ommaʔ elo kavvõh;
elohüä;
eloillośs Se Vrd elumane b. (vähesust rõhutavalt) Enge terä, elu terä Khn15. (hüüatustes) meite sõnad pannatse `kirja, oh `elde elu Han; Oh sa elu (imestades) Amb;
o elusõkõ, om taa ka‿ks tüü (kirudes) San
ema ema R eP(
ε- Khk Mih)
TMr MMgT Lei;
emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ,
M T;
jema Aud Lei,
-ä Kra;
imä Võn V;
äma- Mih1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu;
Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka;
senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg;
Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh;
`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai;
oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm;
esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk;
aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha;
see tüdar o emase tuln, ema nägu;
naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh;
ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir;
mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var;
ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih;
minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud;
ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää;
minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei;
meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu;
te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama;
mu oma täis lihane ema VMr;
`tütred tulid emasse, pojad isasse Iis;
kirju ema (võõrasema) Trm;
pojad o `emmä lähnud;
näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod;
me oleme ühest emast Äks;
tädi on emä õde Vil;
mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls;
lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet;
`langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk;
ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl;
miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran;
emäst `olli mul ka joba `ammit Puh;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema;
kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust;
ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo;
emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam;
mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote;
ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass;
võt́t imä (endast vanema naise) Har;
mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu;
kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss;
eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas;
imäldä lat́s Se;
`särtse `oĺli vanul jemil laulusõ;
uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ;
`Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm,
ime3,
imi2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg;
Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv;
Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu;
`Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata =
`Eina `soadud Jõh;
Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel =
okk Jäm;
Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han;
Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää;
isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris;
Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks;
Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv;
Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl;
imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl =
villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg;
Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh;
Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm;
siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir;
Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää;
mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk;
olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ;
Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har;
imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu;
Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei;
kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib;
Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu;
Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal;
Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine;
Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis;
Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta;
Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott;
Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm;
Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik;
Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso;
Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg;
Kuidas ema nenda tüdar Emm;
oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei;
Kärme ema, laisad lapsed;
Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa;
Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku;
Isa sõna oo änam kui ema vits Han;
Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää;
Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür;
isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr;
sureb emä, sis sõgeneb isä KJn;
kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk;
paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä;
emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran;
Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv;
Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ;
Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu;
jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei;
leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä;
`Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg;
Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha;
Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han;
ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr;
emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo;
Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl 3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj;
teese pere ema `soatis `siia Muh;
Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig;
Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg;
nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd;
mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK;
Moori ema lõi oinas maha Lai;
Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo;
ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj;
vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig;
mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls;
kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo;
meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm14. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus;
pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa;
ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal;
mardi`sańtide emä KJn;
kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk;
esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran;
Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh;
Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo;
obone on `kolme `varsa emä Lüg;
lehm on kolme vassigu ema;
kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk;
utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi;
isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar;
sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg;
tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd;
üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä;
talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod;
vars igatseb nii emad taga MMg;
`taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel;
tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu;
tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas;
kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass;
imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka;
imä alonõ (imev) põrss Se ||
fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi;
sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo;
`immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu;
imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe;
emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg;
kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk;
ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär;
kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var;
erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb;
vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod;
mesiläste emä KJn;
mesilinnu emä Krk;
tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo;
vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har;
vana ~ noorõ imäga pereh Plv;
imä tege puja`haudet;
noorõl imäl om peenikene helü;
edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä;
`meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad;
kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima;
koerussid saab poole vähem kut emasid Muh6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig,
alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg;
küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul;
neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg;
maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk;
päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran;
maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh;
mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(
se)
tega ühte korvi Tõs;
metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd;
ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse;
`kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo;
näet see emä om, nii illuss kõva et San;
kardoka imä Vas7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –
SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm;
taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk;
`kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi;
paadi ema `olle tammepuust Phl;
laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs;
Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn;
paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud;
ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest;
Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää;
paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var;
emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud;
`venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm;
Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn;
`kookre august tuleb rooliema läbi Hää8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm;
jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa ||
naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas;
imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld;
ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld;
kalla om, lää‿i `immä;
võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass;
Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga;
kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm;
Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (
voki)
ema van ~
pesa u (voki kabi, süda) Ris;
mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod;
voki emä (rindpuu) Rõn 9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän;
jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor;
jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür;
`Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
emakene dem <
ema1. ema(ke) palu emakest ehk lubab küla VNg;
oh sa ella emakene Muh;
kaĺlis emake ja isake Tor;
emäkene lahe mul `minnä Kod;
ku na `altre ette tulliva, siss emäkene visaśs põlvilõ maha ja pallõl Ote;
imäkeni, kuiss `tervüss om Krl;
imäkeist jääss kõ̭gõ halõhhõp, taa om vana Vas2. ämmaemand nii iks kutsuti vana inemine ja imäkene Har 3. emalind –
Plv Se tsirgu imäkene Plv4. naiste särgi ülaosa `hamme imäkene Lut5. sõrm –
Kad
jakus jakus särgi jätk – San
kaela|auk peaauk (särgil, kleidil jms) vatil oli kaelaauk sees, niisamma ülepia `aeti Pöi; (särgil) kaelaauk `väĺla lõegatud Amb ||
auk jääs, kust hüljes tuleb jää peale –
Jäm Vrd kaalaauk |auk
kaenla|lapp
1. särgi kaenla alla õmmeldud nelinurkne lapp särgil oo `kaenlu laṕp, neljä kandilene Tõs
2. higilapp `kaintla lapp `pietasse `kaintla all, et igi ei `määri `kleiti Jõh
klats|tükk a. (särgi) selja- või õlapasse liht `särgil `polnud klatstükki peal Jõe; klatstükk õli tagant kõik tikkitud ja Jõh; `enni oli krae peal, aga nüid tehässe klatstükiga särgid Mar; nüid on pluusedel niuksed klatstükid Koe; ehen klatstükk ja tagan klatstükk Hel; meeste `hammil es olõʔ klatstükkü nigu nüüd Kan b. manisk latstükk käib `kaelas Mär; klatstükkide muod oli sel aal, kui mina poisike olin Koe
kolme|nukk
1. kolmnurgakujuline põllu-, heinamaatükk ivake kartulid ja `kolmenuka tükk `õtru; mõlemil `kolmenukk, kuda vanass `jaetud (heinamaa) Kod
2. kolmnurkne tükk särgi õlalapi ja kaeluse vahel õlalappi `aeti `lõhki ülevält õtsass ja kolmenukk vahele; `kolmenukk särgil, moete käsi ei anna ülesi, rebib `kat́ki `kät́se õtsad Kod
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae-) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(-d́) Mih Pär PJg(-d́), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll, Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine - - senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a. kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela - - kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaehe – Sim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kate – Mus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
kurgu|paul pl a. särgi kurgualune pael –
Jõh b. häälepael Inimene saab äält teha,
`kurgu`paulad `kurgus Lüg Vrd kurguniit
lastak lasta|
k g -ku endisaegse särgi kaenlaaluse tükk Arʔ saʔ unõtagu hammõ käüsele lastakut ummõlda. lastak om nelinurka lapp Vas Vrd lastokas
*lastokas lastoka- Se;
laastok,
`laśtkaśs, pl `laśtkaʔ Vas endisaegse särgi kaenlaaluse tükk (nelinurkne lapp) `kańgla alotsõ `laśtkaʔ Vas;
lastokidõga `hammõ `oĺli kõiḱ,
et siss ommaʔ avara säĺgä aiaʔ Se Vrd lastak,
lastokakõnõ
linik1 lini|
k Hää Hls, g -ku Hlj Jõh(
`liini|
k)
Saa Juu Trv Krk Võn San Krl,
-gu Kuu Krk Hel Urv Se Lut(-
ga,
-gi),
-ke Kod Hel Kan Plv Räp Se,
-ge Rõu(n -ḱ)
Vas Se;
linni|
k Var, g -ku Kos Lai Hls,
-ge Vas;
lińnik Kod MMg, g linigu Lut;
liini|
k Mih Sim Rõn Se/-
ḱ/, g -ku Mar PJg Iis San; n, g linika VNg;
lińk Räp, g `lińke Se1. pea- või õlakate a. linik kutsuti õhukest `ümmer õlade `võetud rõõvast Saa;
linnikutel ja suurrät́ikutel [on narmad] Lai;
vanast olli linnik,
`narma otsan ja kirja otsan Hls;
Pruudil - - inne `pulmõ olli˽`vaĺmis `koedu˽säärtse˽liniguʔ ja˽`kindaʔ Urv;
vanast `kańti linikut pääl ja `ümbre `olgõ Krlb. pruudilinik, uig ku noorik söögi mant ärä tuli,
siis tõmmati linik pääst,
visati parsil ja - - ämm ütelnu:
uneta uni ja mälete mälu,
pia mehe kaldsa meelen;
linik olli noorikul pähä pant,
noorikut ei oole näüdet,
et ärä nõiuts Krk c. pikk setu naise pealinik linikeʔ oĺliva˽pääh,
pikäʔ ilosa `väega,
nigu käterät́iʔ,
`vällä ummõldo Räp;
mi naisil omma liniǵeʔ. üle olõkõrrõ ei tohi minnäʔ,
kui liniḱet pääh ei olõʔ,
s‿tu om suuŕ patt;
liniḱ,
mäh́k `ümbre pää,
hanna takah,
linige hannaʔ;
`tütrugul õi olõ linikit Se;
lińnik um sääne rät́t lina langast kuõt Lut Vrd lina2. a. otstest kaunistatud käterätt vana`aegsed liniked on nagu meie käteräted,
punased kiŕjad õtsan;
linik õli `valge pitk rätt,
moagetsi kiri servan Kod b. u väike kaunistav lina `Liinik `pandi `lavvale lina `pääle Jõh;
laudlina on all,
sis linik on peäl,
`väĺlä õmmeldud kõik Juu;
liinik põimitasse ja pannasse laua `piale,
õmmeldasse liinik `välja Iis;
lavval om linik pääl Krl3. peen linaseriide tükk, millest tehti särgi varrukad `Käüse rõ̭õ̭vas `koeti - - säält lõigati kaasikilõ liniguʔ;
meheimä,
tu̬u̬ piĺl noid linikit nooĺõ kaasikillõ (pulmas) Rõu Vrd linukas,
linuke
mehe|kodad, mehe|kodased pl -kodad, -kudad, -kodased (särgi kaunistus) mehekodad õmmeldi luogade `viisi punase ja `valge lõngaga; mehe kudad `teśti särgi rinna ette ja kaalusse `piäle; mehekodased, luagad õlid kaalusse servän - - mehekodased `teśti `servä Kod
petus1 petus g -e Vig Saa Hls
1. a. särgi rinnaesine lisakaunistusena Särgi pääl mingisuguseid rantse ega petusid pole kant Vig; petus olli - - ostet `rõõvast, petus `panti `amme `pääle, vammuse ala Hls
2. püksiauku kattev nahkkott kaltsad oĺlid jalas, auk oĺli eest `lahti, petus oĺli ees; petuse sees oĺli tubakukot́t, tuleraud, kõbjas, piip kah Saa
porok1 poro|k g -ka lõhik särgi küljeõmbluse allservas jätämä särgile porokad kahele puale Kod
prunt|lapp särgi rinnalapp pruntlapp, `mieste `särkidel on siin ies, `veike nüöpauk `õtsas Jõh Vrd prust|lapp
raielus raielus g -e särgi küljelõhik ammel `küĺge‿päl `jäeti raieluse, meśtel ja naśtel kah Hls Vrd raius
raius raius g -e Saa Hls(raias); raiu|ss g -sse Trv Krk(-se) Hel Ote, -s(s)õ V; reiuss g -e Pst; pl raiused Kam, reiussed Vil
1. särgi või kuue küljelõhik naśte särgile `tehti `alla teisspool `kõrva teine raius, et üle raavi saab karata;
raiuste jaos tahan tugevad `niiti, et küĺle õmmelused `lahti ei `argu Saa;
`ammel `jätse raiase Hls;
raiuss jäets `ammele `siśsi, meeśtel ku naistel, mud́u oo kitsass alt, pu̬u̬ltõist `kümpä olli raiusse pikä Krk; [
Mulgi kuuel]
olli punatse nööri `ümbre ja `külgi pääl raiusse Hel;
meeste `ammõl raiussõ all Võn;
olliva `aetu kirja raiusse `pääle Ote;
meeste`rahvil `jäeti raiuss vallalõ, `kiilu es pandaʔ; [
pikk-kuue]
raiusõʔ olliʔ `rohkõmp vallalõ kui tu̬u̬ `hammõl Kan;
raiuss om ärʔ arõnuʔ;
`nüüdki mõni tege raiussidega `hammit Plv;
raiuss tetti nii, et siss om alt laemb Vas;
vanast, ku piḱäʔ `hammõʔ oĺli, siss pidi olõma raiuss Se;
`hammõ raiuss ää˽kakkõnu vallalõ Lut Vrd raielus 2. lõhikute äärde õmmeldud kaunistus meeste särgel `pańti punatse raiusse, küĺle `ehte, raiussest saandik oĺl alt `valla Trv; särgi, noil olli raiusse pääl, ää `kauni laiakse, kullast säräsive Hel