Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
raius raius g -e Saa Hls(raias); raiu|ss g -sse Trv Krk(-se) Hel Ote, -s(s)õ V; reiuss g -e Pst; pl raiused Kam, reiussed Vil
1. särgi või kuue küljelõhik naśte särgile `tehti `alla teisspool `kõrva teine raius, et üle raavi saab karata;
raiuste jaos tahan tugevad `niiti, et küĺle õmmelused `lahti ei `argu Saa;
`ammel `jätse raiase Hls;
raiuss jäets `ammele `siśsi, meeśtel ku naistel, mud́u oo kitsass alt, pu̬u̬ltõist `kümpä olli raiusse pikä Krk; [
Mulgi kuuel]
olli punatse nööri `ümbre ja `külgi pääl raiusse Hel;
meeste `ammõl raiussõ all Võn;
olliva `aetu kirja raiusse `pääle Ote;
meeste`rahvil `jäeti raiuss vallalõ, `kiilu es pandaʔ; [
pikk-kuue]
raiusõʔ olliʔ `rohkõmp vallalõ kui tu̬u̬ `hammõl Kan;
raiuss om ärʔ arõnuʔ;
`nüüdki mõni tege raiussidega `hammit Plv;
raiuss tetti nii, et siss om alt laemb Vas;
vanast, ku piḱäʔ `hammõʔ oĺli, siss pidi olõma raiuss Se;
`hammõ raiuss ää˽kakkõnu vallalõ Lut Vrd raielus 2. lõhikute äärde õmmeldud kaunistus meeste särgel `pańti punatse raiusse, küĺle `ehte, raiussest saandik oĺl alt `valla Trv; särgi, noil olli raiusse pääl, ää `kauni laiakse, kullast säräsive Hel