[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
heegeldama eegeld|ama hajusalt S L KPõ(ie-; `ie- Ris) TaPõ VlPõ M, -ämä Vig Kod KJn Ran Nõo Kam(-ämmä); heegeldämmä hajusalt V(ee-); `iegeldam(m)a hajusalt R(h- Kuu; `iägä- Jõh)
1. heegeldama, pitsi kuduma `Enne kõik `pitsid `iegeldati, puest ei `õssetu minu `nuores `põlves Lüg; ära eegeldag nenda `pehmelt Jäm; eegeldatse pitsid koogu ja niidiga või `vilse lõŋŋaga; pitsid o poelõŋŋast eegeldet Muh; `kindod eegeldadi nõelaga Mar; Vanasti eegeldamist põld, pitsid said kõik ostetud Kei; minu ema kui nuor old, oli kua eegeldand. pääva tekid, käte rät́ikutele pit́sid vahele - - õde `ośtis poomvilla `lõnga, sellega eegeldas Sim; suured eegeldud [sääre] paelad olid Plt; eegeldet pit́s Trv; padja pööräle eegeldedi `pitse vahele, `otsa Kam; pätäkuʔ eegeldüväʔ Kan; vanast heegeldedi `ümbre˽kaala rätte, kolmõ nulgaga˽ja, nellä nulgagaʔ Har
2. piltl a. tühja juttu rääkima, keerutama naesed tükivad eegeldämä ja kõnelema kõik `väĺja; mes sa eegeldäd edesitagasi `niskess jutto Kod b. kiiresti või pealiskaudselt tegema, sihitult liikuma, sekeldama; kurameerima Küll see laps aga eegeldab ühüst uksest `sisse, teisest `väĺlä, rahu põle; Tüdrikud ja poisid eegeldavad kua `õhtati metsa `ääres kiige all; Akkas juba noorest piast poistega eegeldama Han; Olen palju raamatuid läbi eegeldand Jür; käib ruttu edesi tagasi, nagu eegeldäb jälle Ran; Kohe poolõ sa no˽heegeldät [lähed] Rõu c. peksma aga ta sai eegeldatta - - mina `ańtsin `vemblaga, teśtel olid `kaikad Sim; Eegeldas teese nii läbi, et lase aga olla KJn; Eela `Vasse`mõisa laadal sai kõvasti `mustlasi eegeldud SJn d. sööma Poiss eegeldas mau tangu pudru täis; Äga eegeldamata jõua `karjas joosta Han
eegeldis eegeldis g -e Vig Han; eegeldis- Muh Rid, -es- Tõs
1. = heegeldus Eegeldiste `mustrisi `vaatasime ühüteise eegeldiste pialt; Eegeldis oli ligi, kui külas köisime Han
2. piltl (olend) a. tühja jutu rääkija – Vig b. kiiresti või sihitult liikuja, sekeldaja; kurameerija Äks inimesed ole eegeldised, ikka sihverdavad `siia-`sõnna teiste `aśsade vahel; Loomad palavaga ja `parmudega oo kua eegeldised, `mutku `joosvad; Need tüdrikud juba `piśsest piast oo igavesed eegeldised. Ikka poiste järel Han c. söömar See oo suur sööma eegeldis Han
jalutama jalu|tama R(-tamma Lüg Vai) eP(jälu- Hi, jalo- Mar Tõs) eL(-teme Hls San, -tõme, -tõmmõ Krl, -tamma Har, jalo|tamma, -tõmma Plv, jallutama Vas)
1. (sihitult) kõndima, aeglaselt käima, lonkima mene ka jalutamma Vai; linna `paikus jalutavad pailu Jäm; laseme `pörssad ka `oue jalutama Khk; mene εε laps vahel jälutama ka, jεεd muidu üsna tuimags `siia `sesse Emm; õpetaea tegeva iga `õhta jalutamest ühes prouvaga Hää; `pulmadeski jaluteti, ei osand `tańtsi VMr; seĺtsimajan tańtsivad nuared tüdrikud, siis lähväd jalutama ti̬i̬ piäle peiudega, `luśti käeväd ja paśsivad ti̬i̬ piäl Kod; ma jalutaden tulli Nõo; naa `tulli jalutõn kodu poolõ Krl || ehal käima poisi kääväʔ jalutaman Urv
2. kõnnitama, kõndida laskma (peam hobusest) nüüd `üölla ikke jaluda oust, `enne `üöldi `ulguda VNg; mine obust korra jalutama Jäm; oost jalotatse Tõs; ma‿la õge `jalgu jalutama, jala om `kange Nõo; Piäp obest jalutama ja ei toi `laske maa `pildu Rõn; ma jalota hobõst Plv
Vrd jalutlema
1. (sihitult) kõndima, aeglaselt käima, lonkima mene ka jalutamma Vai; linna `paikus jalutavad pailu Jäm; laseme `pörssad ka `oue jalutama Khk; mene εε laps vahel jälutama ka, jεεd muidu üsna tuimags `siia `sesse Emm; õpetaea tegeva iga `õhta jalutamest ühes prouvaga Hää; `pulmadeski jaluteti, ei osand `tańtsi VMr; seĺtsimajan tańtsivad nuared tüdrikud, siis lähväd jalutama ti̬i̬ piäle peiudega, `luśti käeväd ja paśsivad ti̬i̬ piäl Kod; ma jalutaden tulli Nõo; naa `tulli jalutõn kodu poolõ Krl || ehal käima poisi kääväʔ jalutaman Urv
2. kõnnitama, kõndida laskma (peam hobusest) nüüd `üölla ikke jaluda oust, `enne `üöldi `ulguda VNg; mine obust korra jalutama Jäm; oost jalotatse Tõs; ma‿la õge `jalgu jalutama, jala om `kange Nõo; Piäp obest jalutama ja ei toi `laske maa `pildu Rõn; ma jalota hobõst Plv
Vrd jalutlema
kargutama kargu|tama Sa L spor K, Kod spor T, Rõu Se, -teme Hls(-tame) Krk, -tõmõ Krl(ma kargudõ) Har, -tamma Urv Har(-tõmmõ) Plv Vas; `kargu|tama R(-tamma Lüg Vai, `kargo- Vai)
1. liikvele ajama, peletama, jooksutama `lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanu Lüg; tama `karguti `lambad kodo; `kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä Vai; `juudid peab siit keik ära kargutatama Jäm; kui obusel iirud olid, siis kargudati; tuul kargudab puu lehti Khk; aa kargutag `tiined `lehma taga Vll; Mia‿ss piäb sjõnd ikka kargutama, tie‿nd ise kua `mõnda Khn; kargutess `pääle `lehmä edesi tagasi, ei lase süvvä suguki Krk; veli kargutõss obõst, `kõvva kargutõss obõst Krl; kaŕjapoiss om piniga˽`lihmä kargutanuʔ Har; kargudaʔ kari edesi; Keelä no˽sa˽ka˽taa pinitüḱk är, mu˽kargutas naid vasikiid `aida piten takan Rõu || tantsitama – Plv || hüpitama; raputama veikess last kargutad sü̬ü̬len, võtad käe `piäle kargutad Kod; sorguta ja karguta `langu (kangast telgedele ajades) Har || ülekohtuselt kohtlema naist olli iks kargutanu Ote
2. kiiresti edasi liikuma, sõitma, kihutama kargutas koju Kaa; Meni on aga `kange kargutama küll, paari tunniga kargutab linna tee äe Kaa; kui surmaga `mindi, siis pole `öhti kargutud, siis `mindi ikka tasa Krj; kargutavad ratastega Pha; mis‿sa kargutet, kas‿sa tassa ei või `käia San; tu̬u̬ kargut́ armõtudõ hobõsõga Har || kiini jooksma eläje karguteve, nüid om kargutemise aig, nüid om `parme aig; eläje karguts kaits nädält enne vana `jaani, kaits nädält `pääle `jaani Krk || sõidutama Tule mu otsa `peale, ma karguta su ää; Kuhu sa lähed lidsase `teega, tule ma karguta sind edasi Mus
3. sihitult (ringi) käima või jooksma; karglema [Jääral] pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi Pöi; tüdrugud kargudavad poistega Rei; Mis sa siin kargutad peale, too parem puid tuppa Vig; sa nagu va mära kargutad Kse; nüid tüdrukud `kargavad ja kargutavad poistega Juu || otsides ümber käima, hulkuma nüid na kargutav neid suge; `si̬i̬mle sei ärä, nüid karguts `ilma `mü̬ü̬dä ümmer - -, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste Krk
4. paaritama, sugutama; kargama Si̬i̬ mi̬i̬s käib seda sääl kargutamas või si̬i̬ naine laseb ennast kargutada Hää; ma põle näind, et oenas lammast kargutand on Juu; mära `lasti täku `juure kargutama Iis; mitu `aega kargut (poiss) tõiss (tüdrukut) ja jät́t viimäte maha Kod; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; Oinas kargut́ terve õdak pu̬u̬ĺ `lambiid Urv
5. heina kaarutama – L Kei Kod KJn Pil eena `ändasi tuleb kargutada, siis nad kuevavad paremini Mär; `loogu kargutatse koa, kui märg oo Tõs; Pääva `puõlõ võib eenäd ää karguta Khn; lähme kargutame einad `ümmer Aud; Loogu kargutama Pil Vrd kaarutama
6. kupatama `maugud on `kargudetu juo VNg
7. karkudel käima poisi karguteve Hls
1. liikvele ajama, peletama, jooksutama `lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanu Lüg; tama `karguti `lambad kodo; `kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä Vai; `juudid peab siit keik ära kargutatama Jäm; kui obusel iirud olid, siis kargudati; tuul kargudab puu lehti Khk; aa kargutag `tiined `lehma taga Vll; Mia‿ss piäb sjõnd ikka kargutama, tie‿nd ise kua `mõnda Khn; kargutess `pääle `lehmä edesi tagasi, ei lase süvvä suguki Krk; veli kargutõss obõst, `kõvva kargutõss obõst Krl; kaŕjapoiss om piniga˽`lihmä kargutanuʔ Har; kargudaʔ kari edesi; Keelä no˽sa˽ka˽taa pinitüḱk är, mu˽kargutas naid vasikiid `aida piten takan Rõu || tantsitama – Plv || hüpitama; raputama veikess last kargutad sü̬ü̬len, võtad käe `piäle kargutad Kod; sorguta ja karguta `langu (kangast telgedele ajades) Har || ülekohtuselt kohtlema naist olli iks kargutanu Ote
2. kiiresti edasi liikuma, sõitma, kihutama kargutas koju Kaa; Meni on aga `kange kargutama küll, paari tunniga kargutab linna tee äe Kaa; kui surmaga `mindi, siis pole `öhti kargutud, siis `mindi ikka tasa Krj; kargutavad ratastega Pha; mis‿sa kargutet, kas‿sa tassa ei või `käia San; tu̬u̬ kargut́ armõtudõ hobõsõga Har || kiini jooksma eläje karguteve, nüid om kargutemise aig, nüid om `parme aig; eläje karguts kaits nädält enne vana `jaani, kaits nädält `pääle `jaani Krk || sõidutama Tule mu otsa `peale, ma karguta su ää; Kuhu sa lähed lidsase `teega, tule ma karguta sind edasi Mus
3. sihitult (ringi) käima või jooksma; karglema [Jääral] pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi Pöi; tüdrugud kargudavad poistega Rei; Mis sa siin kargutad peale, too parem puid tuppa Vig; sa nagu va mära kargutad Kse; nüid tüdrukud `kargavad ja kargutavad poistega Juu || otsides ümber käima, hulkuma nüid na kargutav neid suge; `si̬i̬mle sei ärä, nüid karguts `ilma `mü̬ü̬dä ümmer - -, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste Krk
4. paaritama, sugutama; kargama Si̬i̬ mi̬i̬s käib seda sääl kargutamas või si̬i̬ naine laseb ennast kargutada Hää; ma põle näind, et oenas lammast kargutand on Juu; mära `lasti täku `juure kargutama Iis; mitu `aega kargut (poiss) tõiss (tüdrukut) ja jät́t viimäte maha Kod; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; Oinas kargut́ terve õdak pu̬u̬ĺ `lambiid Urv
5. heina kaarutama – L Kei Kod KJn Pil eena `ändasi tuleb kargutada, siis nad kuevavad paremini Mär; `loogu kargutatse koa, kui märg oo Tõs; Pääva `puõlõ võib eenäd ää karguta Khn; lähme kargutame einad `ümmer Aud; Loogu kargutama Pil Vrd kaarutama
6. kupatama `maugud on `kargudetu juo VNg
7. karkudel käima poisi karguteve Hls
kiil1 kiil eP(kiiĺ Trm), g kiili (g kiilu Mih Tõs Tor), `kiili R(n `kiili Vai)
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1
kinderdama kinder|dama Emm Käi Khk/-deme/, kender- Kse Han, kinner- Muh sihitult ringi käima; sörkima nüid ta kinnerdab oma lühikeste ?`püksadega Muh; Kus pani äkisdi kinderdas minema; Kinderdab `mööda `ilma, pole tast abi midagid Emm; lapsed kenderdavad parandal; tööd põle sul kedagi, mis sa kenderdad Kse
kontsima `kontsima IisR Kul Kir Mih, (ma) kontsi(n) Krj Kse Han, `kontsin Jõe, (ta) konsib Mar; `końtsima Kul, (ta) końsib Mär(końtsib) Nis; `końtsma, (ta) kontsib Vig
1. sihitult lonkima, löntsima lähäb peal `kontsides; konsib końts końts Mar; obone tuli `moole tasakeste `kontsides `vasto Mih; ta końsib mud́u, tee kedagist `ühti Nis Vrd köntsima
2. ehal käima; (ringi) hulkuma kontsib ega `öösse Krj; see poiss käis täna `öösse mind `końtsimas Mär; tedrekud taha send koa mete, sa saa `końtsma koa mete Vig; `kontsivad kauda küla Kse
1. sihitult lonkima, löntsima lähäb peal `kontsides; konsib końts końts Mar; obone tuli `moole tasakeste `kontsides `vasto Mih; ta końsib mud́u, tee kedagist `ühti Nis Vrd köntsima
2. ehal käima; (ringi) hulkuma kontsib ega `öösse Krj; see poiss käis täna `öösse mind `końtsimas Mär; tedrekud taha send koa mete, sa saa `końtsma koa mete Vig; `kontsivad kauda küla Kse
kooserdama kooserdama Kaa Rei Saa/-t-/ JJn Iis Kod/kua-/ KJn Ran Nõo Ote Rõn Se, -eme Hel San, -teme Krk; koosõrdama Ran Võn V(-mma), -õmõ San; `kuoserdama Kuu Hlj Jõh käima, liikuma a. (sihitult) hulkuma, ringi käima; askeldama, sekeldama Midä sa siin `ringi `kuoserdad Kuu; Kis seda voib `tääda, kus ta täna `jälle kooserdab Rei; mis sa ikki koosertad sääl kammert `mü̬ü̬da, kurda paigal ka väha; tema võis terve päeva koosertada oma `asjadega Saa; vana jala`nõudega kooserdab `ringi JJn; Mis sa kooserdad siin jälle jalus Iis; Mis kooserdad siin, mine `tü̬ü̬sse KJn; Siin ta kooseŕts ennep, ei tää kus ta nüid om lännu Krk; jõõbak om serände vallatu vai `käŕsmädä vai kooserdaja; `latsi keeleti, mes‿te koosõrdade, ku‿t́e rahu ei saesa Ran; mis sa koosõrdat nii paĺlu, ku sa magama ei `eitä Urv; taha‿i minnäʔ pimmega koosõrdamma Räp b. otsides ringi liikuma, nuhkima, kolama Ohi`lõage tõmmatess obese pää üless, et ta kooserde ei saa Hel; ü̬ü̬se kooserd `aidu `mü̬ü̬dä, `kanse emäle `ü̬ü̬se `aidu sehest ubinit; kaśs käib sirgu `pessi kooserdaman Nõo; mõni om `säärdene inemine käü ahnitsõn ja˽koosõrdõn San; ma ei tiiäʔ, mis tu `tütrik sääl `sahvrit piten `piässi koosõrdamma Kan; koosõŕd `hindäle `hainu, puid, hako Rõu
kuukama1 `kuukama, kuugata ViK Iis Kod, `kuukada R
1. kolama, sihitult hulkuma, uitama Mes sa `kuukad `üksi`päinest `ringi, eks sa nää kodu magada Kuu; `Poisid tahavad `ringi `kuukada; Ära sa kuhugi `kuukama jää, tule ruttu kodo Jõh; eks tema `kuuka kõik jõe paunad, nukad ja sopid oma kala imuga latid seljas läbi Kad; mis‿sa `kuukad siin talu `ümber, võhivõeras inime Sim; mugu `kuukab pimesi `mü̬ü̬dä nukke ja `kolke Kod || rühmama, askeldama `kuukab omiku vara ja `õhta iĺja, aga rikkast ikke ei saa Lai
2. otsides ringi käima; tuhnima, sorima mis sa `kuukad kappi `kallal; nüüd on `kuukand `ulga aja juo, aga midagi ei õle kätte saand Lüg; `Käivad `aia taga aga `õuni `kuukamas Jõh; `Aina `kuukab ja vahib, kust kedagi `tõmmada (varastada) saab; Seda `kuukajat [lehma] `oia `ükski aed ega, ajab aga pia läbi IisR; nüid on `jälle siin `kuukamas `teisi (hunte) VMr; `kuukas siin metsas `sieni Kad; mis sa tulid siia `kuukama Iis
Vrd kuukima1
1. kolama, sihitult hulkuma, uitama Mes sa `kuukad `üksi`päinest `ringi, eks sa nää kodu magada Kuu; `Poisid tahavad `ringi `kuukada; Ära sa kuhugi `kuukama jää, tule ruttu kodo Jõh; eks tema `kuuka kõik jõe paunad, nukad ja sopid oma kala imuga latid seljas läbi Kad; mis‿sa `kuukad siin talu `ümber, võhivõeras inime Sim; mugu `kuukab pimesi `mü̬ü̬dä nukke ja `kolke Kod || rühmama, askeldama `kuukab omiku vara ja `õhta iĺja, aga rikkast ikke ei saa Lai
2. otsides ringi käima; tuhnima, sorima mis sa `kuukad kappi `kallal; nüüd on `kuukand `ulga aja juo, aga midagi ei õle kätte saand Lüg; `Käivad `aia taga aga `õuni `kuukamas Jõh; `Aina `kuukab ja vahib, kust kedagi `tõmmada (varastada) saab; Seda `kuukajat [lehma] `oia `ükski aed ega, ajab aga pia läbi IisR; nüid on `jälle siin `kuukamas `teisi (hunte) VMr; `kuukas siin metsas `sieni Kad; mis sa tulid siia `kuukama Iis
Vrd kuukima1
kölsitama kölsitama sihitult aega viitma, logelema mis sa kölsidad sii, eks eb aka midagid tegema Khk
lonkima `lonkima, (ma) longi(n) eP(loŋŋin Rei), `longin R(-maie Lüg); `lonk|ma Khn KJn, -me San, (ta) longib; `lońkma Saa Trv TLä Võn Plv, `lońkme Krk Hel San, (ma) longi(n); `lońkma Rõu Räp, (ma) lońgi Krl, longõ Har aeglaselt, laisalt (ja sihitult) liikuma; uitama, ringi hulkuma mõni on `kange `lonkimaie, käib ühest kõhast `tõise, ei taha tüöd tehä Lüg; Mene `traksist, ärä `longi Jõh; tuli `lonkides `möisa poolt Krj; Poiss longib püssiga `metsi kauda, käib kalal ja kus `juhtub, kodu‿b tee midagi Pöi; ega ta `rasked tööd põle teind, longib peale `ümmer Mär; `Lontrosõd `lońkvad, kui teesed tüed tegäd; Mjõllas sedäsi `lonkis üle mere jõvatõ Khn; ät́t ütel, nüid ma lähan püśsiga `metsa `lońkma Saa; ei ta‿i `viitse teha, tahab `lonkida Ris; `lonkisin `mööda küla ja eenamoad, ei käind `kärmeste `ühti Juu; mis sa longid ilusa ilmaga tüö aal Jür; ma `lonkisin nisa·ma `ümber JMd; tule kohe rutemini, mis sa longid Koe; longib karguga VJg; põle `ühtegi tüöd, muud kui longib ühest perest `teise Iis; `lonkis väĺja vahele `viĺja `voatama Trm; obene longib `sõita; inimene longib, tasa lähäb ja vedäb `jalgu perän Kod; on `lonkimise peal, ei tee kedagi Plt; longib külä `mü̬ü̬dä ümmer Trv; `Säätse sagsa ei ti̬i̬ ju midägi tü̬ü̬d, longive ainult `ringi siin; lońk pähle obesege Krk; lońk nigu täi suress jala all Hel; Mes sä longid ilma müüdä Nõo; Lasõ obõsõl `lonki Võn; `lońkmesege ei saa süvvä San; peni oĺli terve päiv `lońkunu Krl; ah lähä niisa·ma `lońkma `hiĺlä `tassa; ala `lońkuga, `tulkõ `tüühve Har; Püssägä˽poiss oĺl lännüʔ i̬i̬hn, a tõõnõ oĺl `lońknu˽niisama tahahn Rõu; `ü̬ü̬se `lońkvaʔ `ümbre, `päivä `kõńvaʔ silmäʔ kinniʔ, viisivä eiʔ midäge tetäʔ Räp || aeglaselt töötama Tuuling longib (peatub vahetevahel) Pöi; rehepekso maśsin longib käedä, lähäb lõkkadi-lõkkat Kod; `veśke käib, `tassa longib pääle, ei olõ midägi `jõudu, kui tuul `väike Ran Vrd longerdama, lonkuma, lontama, lontima1, lontsima2, lunkma, lõnkima, lönkima
looderdama looderdama Jäm Khk Vll Pöi Mar Kse Han Tõs Aud Hää Trm Ksi Plt Nõo Ote Rõn, -eme Hel San; loodõrdam(m)a Võn V(-õmmõ Krl Har); luoderdama Sim Kod, `l- IisR logelema, laisklema; sihitult ringi hulkuma Keda neil `poistel teha on mud ku niisama `luoderdada IisR; `loodrid looderdavad `pεεle, ei tee tööd Jäm; poiss looderdab kaksipidi `ümber Khk; looderdab `piale külakaudu kodu, `tööle `kuskile äi lähe Pöi; looderdab ja kooderdab, e‿tä viisi tööd tehä mette Mar; `peale pühi looderdas `ringi, tööd ei tein Tõs; seande kõik oma eluaja looderdan `ringi Aud; sa luoderdad oma ajakese ilusast ära, aga kes siss `sulle `leiba õge tienib Sim; [ta] ei tee muud kui looderdab möda küla Trm; looderdab aga `ringi Ksi; poig looderdab liinan, esä mugu massa raha ja tu̬u̬ sü̬ü̬k Nõo; mis sa loodõrdat, kui `aina ei ti̬i̬ Võn; looderdass kõ̭iḱ kotusse läbi Ote; nemä om serätse `tü̬ü̬kä, teevä tü̬ü̬d, tõne looderdass Rõn; päiv om är loodõrdõdu Urv; krańts ei püsü karja man, loodõrdõss enne `ümbre Krl; muil om `kangõ tü̬ü̬ aig, sa˽käüt loodõrdõn Har; taa mõni mi̬i̬s, loodõrdass inne Plv; lasku‿iʔ latsil loodõrdaʔ Vas; lät́s loodõrdamma, `huĺkma Se || tuigerdama – Krl Vrd loderdama, londerdama, looberdama, loogerdama
pässama `pässama Kaa Han sihitult tegutsema Ma pässasi täda ulk aega otsida ega löidnudki üles Han
pässima `pässima, (ma) pässi Khk Pöi Käi Han Var sihitult, tulutult tegutsema; pusima Seal on mitu `päeva pässitud, näha pole midagi, et seal oleks midagi ää `tehtud Pöi; Ta pässib midagid valmis ka Käi; inimene `eksis `metsa ära - - `pässis seal ulga `aega, ei `oska `väĺla `tulla; `Pässis ulk `aega rehkenduse kallal Han
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|