looberdamalooberdamaMarVigMihHääJuuVilTLä, -temeKrkHel, loobõrdam(m)aV(ĺ- Räp) 1.lööberdama, kooberdama Vanad inimesed, mõni looberdab Hää; Looberdas ku igävene tat́ikas, püksid `oĺlid reed́e ümmert lagund Vil; Nu̬u̬r mi̬i̬s - - mis sa ninda loobertet; looberts, lää `liipadi `laapadi Krk; ta loobertes `pääle, tal om nõnda vaevaline `käimineHel; `saapa es saesa täl `kuiki kavva, looberd nu̬u̬ ruttu läbiRan; mes sä looberdat, viat `jalgu perän, nu̬u̬r inimene võip jo küll `keŕgede `kõndiPuh; Ku tulõ, sõ̭ss loobõrdass tan jalun, ega˽sõ̭ss midägi˽tetä ei saaʔ Urv; ta `mut́ku loobõrdass, ei viisi˽tä kävvü˽kahPlv; joodigutüḱk käü loobõrdõh Vas; sa˽kui hani loobõrdatSe 2.looderdama; ringi lonkimamis sa lorutet, mis sa ajast viivitet, sedäsi loobertetKrk; ta‿i taha tü̬ü̬d tetä, ei mitte midägi, nii sama looberdap pähle poodi manu ja järve `vi̬i̬rde Ran; Är loobõŕd kõ̭gõ päävä, tü̬ü̬d saa õs midägi tettüssRõu; ei ti̬i̬ʔ midäge, ĺoobõrdass pääl `ilma pite Räp 3.loperdama ratas looberdabMih Vrdlaaberdama