Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kaapima `kaa|
pima R,
eP(
-oa-,
-ua-),
`kaap|
ma Vig Var(
koäp-)
Mih Tõs Kod/
-ua-/
KJn T Krl/
-mõ/
Har Plv;
`kaaṕ|
ma M(
-me)
Rõn spor V; (ma) kaabi(
n)
eP eL,
`kaabin RI. kaabitsema a. mingi esemega hõõrudes, kraapides milleltki pealispinda eemaldama; õõnestama, uuristama `tarvis `kaapida `astja `puhtast ja teha `kaapekakkust Lüg;
akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä Vai;
Noaga koabitakse porgandi pealt ja süüakse Pöi;
puu peält saab kaabitud `mähkä Vig;
minu ema `kaapis talbe koa `kartuli küĺlest koort ää, ei `koorind Mih;
ma kaabin oma abeme juśu ka maha Saa;
lusika kahaga suab pada `kaapida JMd;
kaabiti ka ikke rahade pialt, rahasi [elitingi peale] VMr;
kui `tärklist `tehti, siis `kaapisime kardulid Iis;
nüriperäne raud õli, kellega kuap [nahaparkimisel]; puu `vuagnad õlid lepä puuss. kuabitud kõmmeldigä sidess `õõnsess Kod;
kaabi jala `puhtase porist Trv;
ku jagu es saa kaalist muidu, siss kaabiti;
kaabiti väidsege soolikit, sõ̭ss tule maha libeve tahm Krk;
kala tulõva ärä `kaapi - -, `kaapsit väedsega vai riiviga, soomuss ärä Ran;
väedsega kaabiti kammar `puhtass kõ̭ik Puh;
aga mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõheküĺle `kaapmada Nõo;
Perän paku pääl kaabitas vana vikatiga [nahk] `puhtas Rõn;
väitsega `kaapih naa (soolikad) es˽saava˽nii `puhtaʔ Plv ||
fig paa `põhja `kaapima (pulmas isamehe kutse lapulistele) Lüg b. (linu) sugema; kupardama voda `kolgispuu ja akka linu `kaapima, `kaabi luud `vällä Vai;
ei sitad kõik mõesta linu `kammi `ühti, mõni kaabib na samuti Vig;
siis saivad nied lina `kuprad - - nugade vahel ära kaabitud Koe;
`kuapsid su̬u̬re luu ärä linal Kod;
oĺli niisugune rat́s, kellega sa `kuprad otsast ära kaavid SJn II. kraapima, kratsima, hõõruma, terava esemega kriipima a. kokku kraapima, rehitsema, riisuma; pühkima Justku sida pääld `kaabitud (kahvatust inimesest) Kuu;
Kaabime toa korra luuaga üle;
Kaabime niid nobesti see natukse eina kogu, siis saab öhtale Kaa;
ma kaabi [laua] ära Pha;
`loogu ma ikka natukse kaabi Vll;
siis akati `eina üless `koapima Muh;
Jusku kaśs kaabib tuult (öeld, kui keegi lohakalt riisub, rehitseb või pühib) Hää;
kuabi ja kuabi nõnnagu `kõõma (lühikesest heinast), ei ulata rehä `piäle Kod;
kaśs mulla `sisse kuseb, siss kaabip peräst mulla `pääle Nõo;
siss `laotedi tu tuhk laeale sinnä maa `pääle, ja‿ss rihaga kaabiti sinnä `siśse Ote ||
fig ahnitsema; varandust kokku ajama; varastama igalt poolt `valmis `kaapima, `kaapija `sörmedega mees Vll;
si̬i̬ kaaṕ kust ta saa, iki `eńde poole Krk;
ta püünd ja kaaṕ taad varandust egalt pu̬u̬lt kokku, kost kätte saa Har b. kriipima; kratsima; sügama, silitama Küll ta koabib ennast kiskuda Pöi;
mis sa oma ihu kaabid Muh;
kuer kaabib ennast, kirbud `küĺges või Mih;
Andja, võtja, kassi persse kaapija PJg;
koer koabib ukse taga Juu;
poiss - - tahnd sügädä. kui ülesse tõust, `kaapind ühest kohast ja teesest kohast KJn;
pää valut́s, lasi pääd `kaapi, - - siss läit́s vähä lahepess;
suga kaaṕ kangast, suga akkass kangast `kaaṕme ~ kuluteme Krk;
miä `ütli vanainimesele sõna ette, temäl `olli ää mi̬i̬l, kaap miu Puh;
ni̬i̬ kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst;
peni aap `kirpe, istup maha, siss kaabip ennäst nigu `oitku;
ku suga paks om `kangale, siss suga kaabip kõ̭iḱ langa puha tuṕpi;
kaabip langa kõ̭ik `katski, puusua olliva kareda, nu̬u̬ `kaapseva Nõo;
mi‿sa kaabidõʔ, kas sa kärnäh olõt;
haiguśs saanu `küĺge, ni jovva ai mant kaabida arʔ Se;
kintsu ~ põlvi kaapima meeldida tahtma; paluma kui `saksald midagi `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima. siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid Lüg;
tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar c. kraapima, siblima; pealispinda segi ajama; kobestama `Leimuda vähä kanu, `lähteväd `piendru neh `kaapima Kuu;
`kaapis `kääga mulla tasaseks, `kaapis rohud segamini Khk; [põldkanad] `Koapivad pöhu `kuhjade `ääres Pöi;
tä (kana) kaabib taeme ülesse Kul;
karuse päeval `äestasid `enne kesa `põldu, siis uśsi pesad pidid `saama kõik laiale kaabitud;
kanad `tahtvad `kaapida Aud;
kana `kaapis piinre üless Hää;
nüid om miu kurgi lännuva, kassi om ärä `kaapnuva Puh;
kana pimedä `kaapsiva kõ̭ik [
lilli ju̬u̬re]
`väĺlä. nüid om `uibu ju̬u̬re ka `väĺlä kaabitu Nõo;
`poigega kana, tu̬u̬ om kõ̭ge ullemb `kaapma Kam d. auku kraapima, õõnestama obosed kohe `kaapivad Vai;
`Talve [põldkanad] `koapivad augud lume `alla Pöi;
`tuhle aŕgiga kaabits `tuhle vagu `lahti Lih;
suured `irmsad pullid oln sii, mis müran ja `kaapin ja Tõs;
põder oleva suu ranna piäl augu kaapnd KJn;
koer pist nõna iire `urgu, siss akkass `kaaṕme Krk;
neli `musta täkku ollive ihen. ni̬i̬ `irnseve ja `kaapseve ihen Hel;
siss soe tullu kü̬ü̬ni saena `taade, sääl `kaapnuva ja `kiunnuva ku jäĺe Puh;
karu `kaapna inimesel tolle künnäpä säĺlä sehest `väĺlä;
si̬i̬ peni `ommegi ull `kaapma, vahel `oĺli viĺlä `sisse `lännu ja kurivõrk viĺlä mulla `alla `kaapnu Nõo;
ma kaabi kartoliid mulla seest Krl e. fig kaapida saama petta saama; kahju kannatama Juhtub ikka vahest ka kaapi saama;
Sai mihesti kaapi Emm;
sain kaapida Vig;
sa `tahtsid minu perset küll `kaapida, aga ei soand Trm;
minu nooren põlven olliva kulla, viielise ja `kümnelise, olliva `väikse, `tüḱsevä ärä kaduma, rahvass saeva `kaapi Ran ||
peksma ma kaabin so perset KJnIII. intensiivselt midagi tegema Akkas `kaapima `mennä Kuu;
Riidu pani äkisti kodu `poole `kaapima;
Mis te veel oodate, pange ka `kaapima;
Kus te nönda `kaapides lähete Kaa;
Liini koabib vana luua töngiga tuba pühkida Pöi;
kes seal `kaapides tulavad Muh;
läks üksi `kaapides Rid;
lähän `kaapides `senna Kul;
pani `kaapima, taheti `peksa `anda, aga sai `kaapima, sai eest ära `kaapida Lai;
`mitme mehega kaabime (sõuame) iki ärä sinna küll, ku paĺalt aeru ei `murdu Ran Vrd kaapama,
kapatama,
kõõpima