Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit
ae|puu1 1. = ae|pulk vits tambiti ae`puuga pääl Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle ae`puuge. aepuu om tasatse otsage pulk Pst
2. pikk puu ahte torkimiseks `aebu, `siokõ ljõbõ puu oli, kaevõti `rihte, torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid Khn Vrd ahe|puu
ahe|puu 1. pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks Ahepuud `oĺlid, nid `oĺlid vaheda otsaga `teibad, nendega sositi vili partsil läbi Hää; ahepuu - - sai alt sorida, sai alt ülesse `pista ja kangutada teda sedasi `lahti Tür Vrd ae|puu1
2. ahtehark ahepuu oli libe puu ja kahearulene, teine aru pikem ja teine lühem. pikem torgati sideme alt matile `sisse Var
ahju|luud luud ahjupõranda pühkimiseks `ahju luud, `miska saab ahi ära `luuditud Hlj; Kui `ahju`luuda `õskad `varre `õtsa siduda, sis võid mehega magada Lüg; Ahju luud, sellega pühiti - - enne leibade panemist ahju parand iasti puhtaks Pha; kui rodi on kää sees, siis `seotakse kolmed aho luua paelad `ümmer kää LNg; see poiss oli ikke ilus poiss, aga pruut oli kui va ah́u luud Mär; ahju luud - - `tehti vanast ära tarvitud `vihtest Tõs; oĺli üks abenik mees, abe oĺli kui ahjuluud Saa; ahjuluuaks sai kaks `vihta `lõhki tõmmatud ja `ümmer varre otsa `seotud Juu; ahju luuad, suvel pidid naesed seda tegema kohe, kase `okstest ja Amb; ahju luud ei tohi tuas `olla, meil on nuor tüdruk majas, siis jääb vanast tüdrukust VMr; `enne ei saa mehele kui piab `oskama ahju luud `keita, kot́i kangass kududa, `lamba kael `niita; kui ahi oli käre, siis `kaśtsime ahju `luuda vette ja jahutasime Pal; pia kui ahju luud otsas (juuksed laiali) Lai; nüid ei ole enämb ahjuluvva `keitmist ei koti`kanga kudamist, mehele võib iki `minnä Puh; kui kidsi om, siss võta tõese talu ahjuluvva keediss, tollega keedä `aige käsi `kinni Nõo; ku ahi palanu `oĺle, siss - - ah́o pae pühiti ah́o luvvaga tuhast `puhtast Võn; Ku jo˽`piḱsevihma piĺv tuĺl, sõ̭ss lät́siʔ inemiseʔ ahu`luudõga˽`vasta Rõu; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas
ahtme|puu 1. pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks `ahtme `puuga `tõśtsid parte pialt `viĺja ülesse, kohedast, et kuum läbi lähäb Lai Vrd ahusse|puu
2. ahtehark `ahtme puu, ots oli aralene, mes parre taha akas PJg
ahusse|puu pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks võttama ahusse puu kätte ja `torgime `augud `sisse, et ahuss saab `kuivast Lüg Vrd ahtme|puu
andma `an(d)ma üld(-me M, `andmõ Krl Har, `andmadõ Har), `anda|ma R(-maie Lüg) Sa; da-inf `anda Hi Lä Mih Khn K I Trv Hel T, `andaʔ V, `andada R SaLä, anda Sa Muh L Äks VlPõ M, andaʔ VLä Se Lut Kra; (ma) anna(n) eP eL, `annan R
1. ulatama, pakkuma; kellegi kätte(saadavusse) või kasutusse toimetama (ka söömiseks, joomiseks jne) `ansivad `toine `toisele käppä (kätt) Lüg; tule `siie mie `annan `siule omena Vai; pere`mamsel `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud Jäm; loomale piab kääst `anma (lisatoitu), väljal nii vähe `süia Khk; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; üks annab rihalt [rukkivihud] kätte, tene ahab parsile Lih; neĺlaba ja pühaba andeti liha [süüa] Var; anna lapsele nisa suhu, laps tahab imeda PJg; üle ukse ja üle aia ei tohi `leiba anda, siss tuleb riid - - kätt ka ei tohi üle ukse anda Saa; ole `terve molle `süia `anmast Juu; karjatselle sai oma leivakot́t `kaasa `antud `lõuneks Amb; kas nad `uostelle einad ette `ańtsid Koe; `kanga kätte `ańmine (niidepanekul lõngaotste ulatamine) Kod; anna kuradille sõŕm, võtab terve kää Plt; anna tuld piibu `piäle KJn; ku sa `kangest `kohkut, siis ei pialatsele `rinda `anme; ken aus inimene, si̬i̬ and kätte [leitud asja] Krk; ei ole eläjile midägi `anda Ran; angõ vanembide kätte si̬i̬ kiri; kanadele `anti liha `eiten võti kätte, siss enämb neele `süvvä es anda (toitsid end väljast) Puh; tolle kätte sai raha `antuss; ańd kańepi karaskiga mulle `jihvtit Nõo; ku sa üle läve annat, sõs annat tulu ja jaku ärä Krl; taalõ tulõ soodad `sisse andaʔ, vaest siss saa `terhvess Har; vahepalla andass nii `lõuna vai õdagu vahepääl; ma‿i anna˽sullõ terehkätt kah Rõu; ańni linno maš́šina ala Se; t́šukõr `oĺli `andmi tõvitsõlõ Lei; jumal`armu andass pääle patu parandamese - - tulõ śjonds jumalarmuga ni pand jumalarmu `suuhhõ Lut; kätt andma (kiriklikult) kihluma, kirikus ”lugemisel käima” keisid krikus kätt `anmas Mar
2. (kinkides, annetades, laenates jne) loovutama, teise omandusse või kasutusse siirma; millestki loobuma `Kergemb `anda kui ottada Kuu; mina küll sedä `aśja kääst `vällä ei `anna, sie lähäb omal `tarvis Lüg; `Sandid `käidi pered `müädä, siis inimised ikke `anneti mis kenegil õli Jõh; Andija tüdib, saaja äi tüdi Kaa; ei ta `eese `õigust kääst anna Mär; Egäüks mehem `võtma kui `andma Khn; vanaisa `ańdis siis pärast koha pojapojale Aud; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast) Hää; ma olen ikka teistele and, kui ma `andja olin Kei; `pulmas `antakse `ańdisi Juu; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿bolt mul lehm Pee; kas sul `täidib mulle natukene raha `anda Kad; egä si̬i̬ sõda tulemata ei jäe, mine `mine `väĺjä kodoss, anna (ohverda) oma elo Kod; akad oma tütart mehele panema, teisele ära `anma Ksi; ta ei täü raha `vällä anda Krk; kas ta om `õige, ma pääd `anda ei saa Ran; ma anni tälle `ulka `langa, aga tagasi es massa; ärä `endä `tarkust anna `tõesele Nõo; `anma ta virk om, aga `tahtma ta‿i lää; ja ańd uma vana saanikõsõ i̬i̬st elu Rõn; anna˽perse tõsõlõ sittu, eś lasõ läbi küĺgluiõ Krl; massa˽ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ; ku `kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭ss mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ma `andnu˽sullõ üsägaʔ, a mul om raha kotoh; ei anna aamõtit käest Vas || anduma, sugulisse ühendusse astuma (naisest) `päiväl vanamor ei `kuule, aga `üöse `kuuleb küll. ma sohistan, `anna `mulle, siis on kõhe `kuuleb iast; Lits kes `annab, mies kes saab Lüg; poistel juba `mitmed εεd korrad `andand, kεε kεind riist (lodevate elukommetega tüdrukust) Khk; kui mina tahan ja tõene annab, muku las käiä Kod || piltl `kulbiga annetud, `molliga `võetud (vähese aruga) Lüg; ep saa akkama mette – `anti undi paśs (lasti töölt vm lahti) Vll; poolest suust (vastu tahtmist) `anma Mar; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga (võimu naisele) Mär || (ihnsast) südä `andaks, aga käsi ei `anna VNg; ei `andand suhu egä `silmä, pala egä `pauki Lüg; Annab näpuotsast (vähe) Kaa; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; mitte mahasadanud `marja ka‿i täü tõisele anda Hls; sikke `seante, kes tõisel ei anna pala ega pu̬u̬lt; ta ei anna küüdse suurust `aśja kah, `seante kidsi; sii ei anna mitte `tingu ka kõrva veerest enne ku ta leeme `vällä lutsiss Krk; temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle, ta‿m nii tihnuss Puh; näpu värisevä, ku `tõesele midä annap; annab `väega veedi nigu eńgvi̬i̬rd jälle Nõo; ihne inemine - - ei anna oma näpu vahelt `pulka kah `perste `pistä Kam; kes ei anna annakust, si̬i̬ ei anna aidast kah Krl; nii sikkõ, et - - ta ei anna tõsõlõ nü̬ü̬p`nõkla kah; ta is annaʔ sullõ mitte musta küüdse väärt kah Har; anda as `siĺmä `piśtä ei suuhõ tsusada Rõu || (heldest) näpidega võtab, kamaluga annab Trm; eĺle ja `lahke, ta annass või `süäme päält ärä asja Krk; ta‿m `elde `anma, annap vai `viimätse ärä käest; mul `kalge süät ei ole, mia anna vai suutävve `pooless Nõo; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; anna antust, murra murtust endale saadust paku teistele – T V emä ütel ike et anna `antust, murra `murtust. kui sa `tõesele annat, siss `tõese annava sulle Nõo; annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust; anna `antust `antut, ala˽võttu `võetut Har
3. tehinguna loovutama, kellegi omandusse või kasutusse siirma a. rentima, müüma, laenama jne aleduse pärast `anneti `puole `innaga Hlj; `ansin oma `lehma `süöma `pääle VNg; vana Jaap ands `meile `eini `võlga Lüg; ema tegi `möisa metstes `eina, etr ärra einamad `andas Kaa; kala müüja tuli, antsid raha eest ja vahetasid vilja `vastu Pöi; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; `aapteegist pidi iad `rohtu `antama Mär; riik annab `lainu Aud; ta `ańdis koha poole tera `peale; `ańtsin selle [maja] `väĺla (üürile) Juu; mõned `ańtsivad talud käest ära, `jät́sivad kõhad maha Pal; and talu rendi pääle `vällä Krk; ega tu̬u̬ `müüja `uupi ei anna kellekile, ta jao`viisi annap; anna mulle odavambaste, mul ei ole niipaĺlu raha; pu̬u̬l ilma ma `vaśkat ärä ei anna Nõo; ańd `kapstõid mullõ, ma˽`koiõ neli `paari sukkõ Har; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ, vaest andasi hopõń tagasi Vas; kaupmi̬i̬ss ańd meehele tu̬u̬ hääteo i̬i̬st kotitävve rahha meelehääst Räp; tü̬ü̬d andass `vällä tetäʔ Se; `võlgu `andma Lei; poolõ `pääle (pooleterale) `andma Lut b. maksma, tasuma keväde `võeti `vilja `lainust, `anti kasudega kättä sügise Lüg; külmediga (külimituga) sai `suilistel `palka `antud Jäm; sihantse mihele‿p tohi ede anda (avanssi maksta), siis ta‿p tee änam Khk; sa pidid ju raha ka kupu `laskmese eest `anma Var; mis `ańti karjatselle, `ańti püt́t rukkid, teine odre Ann; `ańti elu`aegne paiuk Lai; mis sa mulle tasuks annad Plt; `rü̬ü̬vlele andass `rü̬ü̬vle palk Ran; nüid `antana raha palk, egäle ütele tü̬ü̬ `perrä Puh; mul ei ole midägi `söögi i̬i̬st `anda Nõo; taalõ mia palk andass, kõ̭gõ ju̬u̬ `persede; timä ańd raha mullõ veidemb tagasi ku `õiguss oĺl andaʔ mullõ Har; ei ole vald minole abiraha `annu vi̬i̬l Räp
4. a. suunama; kellegi kätte, hoolde jne toimetama, usaldama tämä on ravitsejate `uole all. `tohtrite uolest `antud Lüg; annab teise oiu ala oma raha; `andas oma `tütre `tääle naiseks Khk; Kes teise abeme ää rikkus, see `anti `kohtu `alla Pöi; tädi `ańdis mind karjatses Aud; käisin `ańtsin oma töö üle, sain `tehtud Juu; ega ta‿ss naĺla asi koa põld ikke jo, laste kätte oost `anda Pee; mea anni oma poja sepä selliss Krk; tüdär `antu sugulase kätte kasvate; egäst vallast pidi vallavanemb kaits mi̬i̬st `andma Hel; katekümne `aastani `oĺli alt `iäline, siis `anti `tälle inimese `õiguse kätte Ran; ei sedä suurõmbat [last] ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ Har; teil ka vaja uma sõsaŕ mehele `andaʔ Se b. (hrl koos refleksiivpronoomeniga) kellegi teenistusse hakkama, alluvusse minema; kellelegi või millelegi alistuma, kellegi või millegi mõju alla sattuma on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä; `andas `ennast `Erra `valla `alla, läks siit `vallast `vällä Lüg; ken joomise `sisse `andand on, oma `riide ilbud joob seĺjast εε Khk; kumma `puole ma enese annan, selle `puole ma pian eale koa `andma Hag; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; mine tõiss surmass `piäsmä ja anna ennäss `surma Kod; nüid sa annat ennäst eluaa orjass; si̬i̬ om jumala maha jätten, ilma kätte esiennast `anden; mea nende sekkä ei eidä ennast, nende `parti ei anna Krk; ma ole tü̬ü̬ `kilda `andan ennäst Hel; ta `olli metst `väĺlä `tullu ja esi `endä miilitside kätte `annu Nõo; vana om henne `ju̬u̬mise `hu̬u̬ldõ `andanuʔ; mi ei anna hennest śaksa alaʔ, mi˽`Hitleeri ala õi˽tahaʔ Har; alla andma 1. alistuma, järele andma, vastupanu lõpetama, taganema Sõnast `alle ei `anna, minuperast kasvai kõripite kokku Jõh; Ei anna vanaduses koa `tööle `alla Han; tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; `vaene piäb iks rikkale `alla `anma, `vaene om rukka ru̬u̬g Nõo; naane mehele ala anna aiʔ Se 2. alla jääma, viletsam olema Tehti - - karduli jähust voi rugi püülist lögri valmis - - anna poe kliistrile alla ühtid Emm 3. alanema, tagasi tõmbuma, alla vajuma nagu pakku õts õli jäme (paistetusest), nüüd on juo `alle `andand Lüg; päräst [leivataigen] annab `alla (vajub pärast kerkimist); meri annab `alla Mar; järele, järgi andma 1. nõrgenema, raugema, vaibuma sadu `annab järele juo Lüg; ilm külmale `järge `anma Khk; töbi annab järele Käi; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; kui ise järele ei and tõbi, sisi tuli `surra JJn 2. alanema, tagasi tõmbuma vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle, teeb `kuiva Khk 3. lõdvemale, lahti tulema, minema või laskma; lahti hargnema; mitte vastu pidama minä en õle `jätkust järele `andand, kas munn maha; ega vikkast ise veni, nide `annab järele Lüg; see nii mäda köis, see annab `järgä Khk; Anna köit üks sutike järge Kaa; kõva sõĺm, ei anna järele Tõs; laug [lõng] annab `järgi, keerd `järgi ei anna Plt; `ankur annab järgi Ran 4. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema Järele ei `anna, kas `raiu vai tükkidest IisR; targem annab ikka `järge Vll; süda ei and järele, ma pidin seda teesele ütelda `soama Juu; kes järele annab, sie järjel istub Iis; ei anan järele, võta vai pia MMg; sina anna `järgi, temä om vähep, rumalep Krk; maha andma alanema, mõõnama meri on maha `andand Jäm; perra, päri andma 1. nõrgenema, raugema valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo; tõbi and `perrä Se 2. lõdvemale, lahti tulema või minema võrk om londin, annap `perrä Ran; mul om vana jala, ei anan `perrä, ei saa `astu nii valiste Rõn 3. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema mina annan `perrä, parem tükk tigedälle Kod; kes serände pehme, annap `perrä kõegile; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä Ran; latsele ei või `perrä `anda, ta nakap siss `jonni `amma Nõo; anna no uĺlilõ peri Rõu; ei annaʔ `perrä, rago nigu `rauda `vasta Plv; tagasi andma 1. nõrgenema, raugema, alanema; taanduma Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Kuu; külm `annab tagasi Lüg; valu jääb `soiku, annab tagasi Khk; ilm annab külmast tagasi Kei; ei anna sugugi sinu käsi tagasi (valu ei vähene) Kod 2. endisesse olekusse minema, viima külm on `kartuld näpistand, see `kartul annab tagasi (magus maitse kaob) Mus; Ein küüni pannes oli üsna kui, aga nüd oo tagasi andand, vaada et läheb palavaks veel Kaa; Ära `tömba seda köit nii tebevasti, anna vähe tagasi Rei; vikat kõba, tab tagasi anda Vig; ma ei taha viha kanda südames, ma annan ruttu tagasi Mih; [kõva vikatit] seda põletadi - - see `ańdis tagasi Ris; [heinad] on tagasi `anden `nätskess, ei saa `kuhja `vaĺmi tetä Krk 3. taganema, loobuma mena oma sönast tagasi äi anna, olen `ütlend, olen `ütlend Emm 4. alanema, mõõnama tuulega on meri loe, kui vaaks jääb, siis annab tagasi, mered `andvad tagasi Khk; meri akkab `möönma ~ tagasi `andma Rid 5. kajama Mets - - oli nii suur ja tihe naagu müür, selle sammu pärast `andas ka ääle tagasi Kaa; alkain un aĺlass kivi and eĺü tagaž́di Lei; üle andma raisku, ülekäte minema see (tüdruk) on üle annond `eese jo; üks üleannond ing, kes kedägi ei kuula Mar; ümber andma muutuma elm annab `ümber, ta lεheb solags Emm
5. (saada) võimaldama, (osaks saada) laskma, lubama; millegagi varustama; millegagi mõjustada laskma a. (objektiks hrl käändsõna) lase `alla pidi tuuld [paati] , anna `rohkem tuult Jõe; siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; külm ei `anna `viljale `kasvu VNg; `anna sina `põllule sedä midä põld tahab, põld `annab kõhe `üeksä `vasta; sie jutt ei `anna `kuskilgi `üömaja (ei aita) Lüg; ähk annab völaga `aega (pikendav tähtaega); leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand; `siaste sai [põllule] vähä sönnigud `antud; rehele annad kaks kütti Khk; anna sa `jooni, ma kiigu Mus; Antku jumal εεd ingamist (surnust rääkides) Kaa; lehm äi anna `piima käde Jaa; `Mootur oli `kinni `kõrbend, pole `õigel ajal määret `antud Pöi; mäda puu ei anna valu mitte leva ahule Muh; anna liigendel `sooja Käi; ilm olli nii `sompus et pole näin laevale `koosi `ande Phl; tääl ike terbist `antud Mar; ei tale `anta seal `õlpu `ühti; `ańti `ruĺli ja `jälle äket et tä (muld) `peeneks läks; Anna perse pinki (istu) Mär; aeg annab arutust Han; na ea põli `antasse veel vanainimesele Mih; amet́ kõik mis `leiba annab Aud; ega ned parmud ka anna asu selle lehmale Amb; pool `pääva `ańti siis `teenijatele pühaks Ann; `rahval kõik lu̬u̬g vede siden, ku annab `lu̬u̬gu si̬i̬ ilm; anna mina juassa (lase minul joosta) lehmile järele; naene tämäle mitte uśsi asu (rahu) ep õle `annud Kod; kui tuld kivedast `antasse, siis pada `ästi keeb Äks; pannasse aod `siśse piśtakille si annab alt `õhku kuhjale Ksi; `siia `maale on tervis meil `antud SJn; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; `antke - - tekke `ruumi; ullul ja rumalal anna maad (anna järele); ilmast `ilma sõnutiv, na es anna teśtel ka rahu; ma lää `rätsepa manu `mõõtu `anme Krk; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult pääle ~ kätte tüirist Ran; temä varast paĺlu, toda es saa jo `andiss `anda; amet kõ̭ik mes `leibä annab (ülalpidamist, sissetulekut) Nõo; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; Anna iholõ mis iho nõud; Kolmõlõ asälõ piat tiid anma: haanä kuurmallõ, palgi perä riile ja vanalõ tütrekulõ Räp; kas śoolõ põllulõ tiʔ sitta ka olt `andnu Se; d́ummal `andaga `terrüst un öüä ikä Lei || impers (vihma- või lumesaju, ka tuule ja ilmastiku kohta) akkas pagiti lund `andama Mus; Las aga anda, `vihma lihab taris Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; annab ead `ilma Rid; seal põh́a all annab tugevad `vihma kohe Kse; `Andis `vihma nagu uavarrest Han; `Vaata, kudas `pilvi `vasta tuult kisub, sisi ta ilust `ilma ei taha anda Hää; küll annap vutakit (hooglikust tuulest) Ran; pilve lońdikõnõ, and paĺlo `vihma, lummõ Vas b. (objektiks da-inf; ka impers) laskma, võimaldama; võimalik olema `Annan sulle jau peräst `ingedä Kuu; nüüd `annab `niitä juo küll, on juo `täiest `kasvand; sinu pää ei `anna `sinne `mennä, akkad `enne `õksele Lüg; jumal ei `anna `ennast `pilgada Vai; mu rind ei anna εnam loulda Jäm; kui tuul külje pεεlt, kui annab purjuga kaksi pidi joosetada Khk; `kõrkad o `pehmed nagu piitsa keeled, `andvad ühna veanda Muh; õlle nõud andvad koa ikke ingäta pea `luhti mette Mar; ega lammas `rohkem ei anna `niita ku kaks `korda Kul; Võtab kust võtta annab Han; kui põld akkas `anma teha, siis `tehti küli Aud; anna leida `endele kaĺlis tervis kätte Hää; kõva südamega inime, tema sugugi ennast `murda ei anna Juu; valitsetud puu oli, kes `ańdis `piergu `kiskuda VMr; nuga peab nõnna terav olema et puu annab `vesta Kad; kruu ei anna `koŕki maha jättä, tuleb ühen `väĺjä; südä ei `annud sedä ärä üheldä Kod; kas sääl om enäp Ämmusteʔ – annab `olla, ma ei tää sääl muud nime oleva Trv; kuḿm annab venüde Hls; ega ädä ei anna äbenedä Ran; ta (naise) südä ei anna `lüvvä ja käsi ei lü̬ü̬ kah Puh; si̬i̬ om `jaksa, annap võtta Nõo; nüüd `ańti vi̬i̬l omile siĺmile nätäʔ Võn; ni `kaugu iks elä, ku `päivi elläʔ om ant Urv; ädä ei annaʔ äbende, tühi kõtt kõrgistõ Krl; ku käsil ja jalul `liiku andass, siss võit õks elläʔ Har; sul jo `andõ˽`vaĺmiʔ, ku kosilanõ tulõ, sõ̭ss anna˽minnäʔ inne Rõu; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõ̭ikõ tetäʔ Lut c. mingit olekut, tegevust jne võimaldama; mingiks olekuks või tegevuseks suuteline olema võib `jätkädä `inglis tappiga [palki], siis tämä enämb ühest ärä ei `anna Lüg; reha `seljatäis - - vottasid nii pikkald [heinu], kui reha `andas; kisendi kovast nii pali ku kori `ansi Vai; `veised `kargavad tuhat `nelja nii pailu kut `andvad; tald oo nakkidest lahti `andand Khk; Antku, et seda‿p juhtuks Krj; enne põln inimestel `priiust mette, päräst `anti priiks Mar; `meeste säŕk oli kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; liigetega nuga, mis `kinni `ańdis Mih; `kańdis kõik ää, mis `lahti `ańdis Tor; minul sie sõrm ei anna `sirgesse Amb; [lõpetamisel] paneme [kanga] ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür; kui aeg `ańdis, siis kedrasid päe läbi Plt; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na ei anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass Ran; kõnõlnuʔ, no kiiĺ anna‿iʔ ńoid sõnnu Lut || (koos ma-infinitiiviga) – R eP vie riist on `kallakal̀li, `annab `ümber menemäie; minu kiel ei `anna `ütlemä, kuda sie tuleb `üellä Lüg; ükspuine, `kange seĺjaga, `pöörma‿p anna ennast Jäm; siis nad (linad) olid niikaua leos - - kui nad `ańdsid juba `murma ennast `kat́ki Kei; ega tema ennast `paenduma anna (uhkest) Koe; aśspakk, tema annab `kierama alt VMr; juba annab `nihkuma Kod; kui on vanund ja tükkind vill, ei anna kraas `käima Plt || kokkusaamist või lähenemist võimaldama, lähedale laskma siel on pikkeld [meri] madal ja - - egä `sinne `ühtä maa ligemäss voind `andada - - et `liiga `ranna ligi ei `andand Kuu; kits ei `anna `püssimehe ette, on üks arg luom ja `erkos Lüg; metstuid ep anna nõnna elude likki mitte Muh; Vana kaśs ei annass mio `piiri Khn; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; ta‿mm nii `uhke, ta‿i anna ligigina Nõo | id ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi IisR; ära anna ennast mu `silmi Rei; oia, et sa enam ennast mu `siĺma ei anna Juu; Ku [võla] `masmise aig, es anna˽siĺmilegiʔ; tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; kinni, kätte andma kinni võtta laskma `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (lastest); kui üvägä kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; obo ei anna `kinni Mar; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; virutanu lehmäle takast pengiga `perrä vi̬i̬l, noh, lehm kätte es anna Nõo; tsiga anna‿i kellegi kinniʔ Se; kokku, ühte andma kokkusaamist võimaldama, endaga kokku laskma mihed `kardid neid (sõjalaevu) ja ei `tahtund `laevuega `ühte `anda Kuu; `emmä `andand kokko `tõine `tõisega, õles `menned `riidu Lüg; redutas eest ära, ei annagi kokko Pil; temä ei taha kokku anda, paep ärä i̬i̬st Krk; kudass tu naene temäga kõnelep, ta‿i anna naesega kokkugi Nõo; is `näütägi˽hennest - - is anna˽kokkugi is Har || ulatuma, küündima Jakk jäänd `kitsukaseks, ei `helmad `anna `vaelukute enämb Kuu; [võrk] äi anna sõnna [juhtmete] `kaela mitte, lühike Pöi; luuk (look) oo ää `õigun, ei anna `piäle Var; sured pikad puud mes ülese ikka `antsid puude `peale Kir; Kael pial nagu ärjal, rae nööbid anna kua änam `kinni Han; kangid olid kohe sedasi et (palju) - - ei and kerstu uks `kinni Tür; kas sie palit annab `sulle `kinni VJg; rõivass om liiäst naṕp, ei anna `ümbre Puh || piisav, küllaldane olema Jämmuselt annab möödu täis, aga pidusest jääb veel puudu Kaa; Ikka `kerge veel, äi anna `koalu käde Pöi; see on `raske asi see vist annab kaalu täis küll Juu; välja andma 1. piisav, küllaldane olema enesel ei õle `riiestki `ninda pali, et `vällä `andases Lüg; See paĺk äi anna jämmuselt välja Kaa; `Riśtisi nii pailu [kindakirjas] kudas siĺmad `väĺla annavad Hää; karva piält ańd kualu `väĺja Kod; rõivass ańd `laiusest `vällä Plv 2. kujult, omadustelt jne sobiv või kellelegi, millelegi vastav olema `vöedags üks köver puu, mes obose plaani `välja annab, laigadagse pεε ja körvad veel `senna `otsa Käi; abemega mees annab plaani `väĺla Kei; sõss `anvet moodu `vällä, ku mehel piip suhun ja naisel laits sülen Krk || (vee, õhu jm) liikumist võimaldama; läbi imbuma pane kork `peale et `luhti läbi ei anna VNg; ahi `engäb - - kui praod sies on siis `annab `luhti `vällä Lüg; mattab `inge `kinni, ei `anna `rindust läbi `tulla Jõh; vikk on kiha pεεl, koest ta `inge annab Khk; paat́ lekib, annab vett läbi Tõs; Panõ kaabõlkoi luuk `piäle, iest akkab üle `andma Khn; tegi tugeva paisu, mis mitte vett läbi ei anna Hää; neil (viiskudel) augud olid sies `ańtsid `õhku ja Amb; kuur piab olema, et annab tuule `õhku läbi Tür; puud vajovad `litso, ei anna tuld läbi, `liikta näid Kod; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; ru̬u̬ katuss ei pidänä `vihma. ru̬u̬d om kloredad, annava läbi Ran; iä `lahkõss - - and `luh́ti mano, sõ̭ss ei lõpõ˽kala ärʔ [järves] Plv; prezenta all `kauplõsõ prezent anna‿i `vihma läbi Se
6. karistusena, sunnivahendina või ergutusena osaks saada laskma; lööma, peksma; taguma, kolkima; löögiriistaga töötlema a. hüüds ans kere `pääle Kuu; rabavad rukki vihud `reie tuas `vällä, `viskavad üle `ukse `riiala, sääl siis `annetasse `vartudega `selgä `neile Lüg; Võtta `vemmel ja `anna `ninda‿t kusi kieb Jõh; tεεp killele selle `nuaga oleks `andand siis Jäm; andas körva `pihta nda‿t lärtsatas Khk; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega Jaa; ma annan sool `vasto `vahtlemest Käi; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; [linade] rooge mõõk. sellegä peksetse ja andase Tõs; leili auru sees sai viht `pehmeks `tehtud, siis oli sellega ea `anda, peksa kere nii tuliseks et Juu; saba `alla `andma Koe; annan sulle põrna `piale Sim; `ańdis `kämliga `mööda `kõrvu Ksi; ega ta muidu ei kuule, tulep tupe `piale `anda Lai; `poeskesed ańnid kividegä; nõnna ku [hobune] tagass üles ańd, nõnna jäed mõlemad tagumased jalad `vankri õtslaada `piäle üles Kod; vaade ku ma - - `vastu `ambit anna; ma annass täl nõnda ku puru jut́t taga Krk; `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; molli otsa pääl tõlvatedi, `anti tõlvaga kui plagsub (pesupesemisel) Ran; `anti naha `pääle, ega `vasta‿s tohi `aada; ti̬i̬b mugu `koera ja võldsip, serätsele anna `kaikaga Nõo; ma anna sulle üle kühmä Rõn; [rukki rabamisel] `ańti jäl˽`pinki `vasta, nii et pää˽säält tüve seest `vällä lät́siʔ; Mi‿sa˽lasõt latsõl nii `kirsu anna˽perse˽kuumass Urv; Anna˽tõsõlõ nii et avitass Har; ma anna sullõ suuhõ, mis sa porrat Rõu; anna˽`tallõ ihho pite; ma anna sullõ `hambehe Se b. tr `anna `vitsa tämäle, küll ta siis akkab sõna `kuulamaie Lüg; odan `utja ja `annan `siule `peksa; `andasivad - - `pussi (pussitasid) Vai; `antsi pesule natusse `nuia Khk; laba on seal kos patsud `antakse (viheldakse) Rid; kui töö põlnd easte mette, sis `anti keppi Mar; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; kus `tarvis `raiu, seal andeti kirvest Kse; [vihkudele] sai `varta `pihta `antud Mih; kellu kaks läksi ommiku - - rihile. vart kätte ja valu `anma Tõs; `ańtsin talle `tuupi; kui `jõulus `vihtlesid, siis `ańti `sulle `pliksu ja `plaksu `persse nõnna et, `ańti `jõulu anisi ja `neäri anisi Juu; ühe siraka sain `anda, oligi `kalpsti üle aa Kad; `kange naine teinekord `ańdis mehele tappa ka Plt; ma anni tal üte ää kõrva kiilu Krk; Maasikule ma `andsi suvel küll tappa, karja man `sinder mitte es seisä Hel; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; anna latsele `irmu ja `armu; minule ańd esä puu `luśkaga serätse kõlaku, et silmist lõi tuld Nõo; ma anna sulle üte tsähvi Rõn; `lasknu - - kat́skümmend viiś `välki `andaʔ Urv; taalõ piat `malka `andma, ega taast muud́u inemist ei saaʔ; taheti ka joonikat́si `pükse `andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || tulistama patarei·d - - `antsid `sönna `taamale tuld Ans; Paugu `andis oli jänes kää Pöi; tuid, sai testele `püśsi `anda, siis kadosid ää Lih; olass `meitel äkilene `juures olnd, olass tääl öhö põraka and Mih; tuli riista, nendege andass tuld jänestel Krk; pihta andma kõvasti töötama, [tööd] rabama anna aga `pihta [tööle], küll lähäb Mar; nigu lumi kaoss, andass põllu `teole `pihta Krl; tagant ~ takka andma kedagi tagant sundima, kiirustama; ergutama, ässitama pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; `talvel muutku `ańtsime vokile takka Kos; anna `jalgadele valu, anna valu takka, mine kärmemini JõeK; mina `vitsisin ikke vokile tuld taga `anda Amb; Tüü om kige paremb rohi ku süa valutess - - Mudku anna takka Hel; kas tu̬u̬ ei ole patt, ku mina luba `endäle `otsa tetä, vanatońt annab `u̬u̬gu takast, et ti̬i̬ `otsa Nõo; kül ma anna hõrru takast siss piät iks minemä Plv; annaʔ täĺle kõva käru takast, kül taa siss tü̬ü̬d tege Räp; tu om sääne kärmäss mi̬i̬śs - - and tõõsõlõ valu takast ja esi ka tege [tööd] Se
7. (hrl sg 3 p, koos da-inf) pingutust, vaeva, jõudu, aega jne nõudma; jätkuma no eks sield `Suomest `anna ige `tulla ka juba souss (sõudes) Kuu; `annab `piŋŋutada `enne kui [kivi] üles saab Hlj; `kaŋŋas pidi õlema kõva et `andas pida Lüg; Nii iad inimest `annab `otsida IisR; see eina taridus annab üsna labu `peele upita Kaa; Igavene kuhja mürakas et annab `otsa vaadata; Sügisene öö ön nii pitk et annab ösna öle ajada Pöi; tehasse üks ühessa kümme `leiba, see annab närida Muh; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; küll and `summi läbi lume Kod; kodu`kootud `riided ike annavad `kanda Plt; Tetti lina iki oma terve nuŕm maha, ańd kakku Hls; si̬i̬ aab ańd põdede kah Krk; Kari oĺl mõtsan hajuvilõ, andsõ `otsi inne ku kokku sai Urv || kõlbama, väärt olema sai södise kööringu, ät annab määleta Mus; `Sandle `möisas `andis `teenida küll Vll; kaśs ajab nii kena nuru, εt annab kuulata Krj; Sai keretääve [peksa] et annab maiguta Pöi
8. a. tekitama, põhjustama, esile kutsuma; mingi tulemuseni viima kolm lina `kiskupihu kuas `annab pihu VNg; `Viiburi tikkud, nied `andasivvad kõhe tule üless; `vilja kõlud, ei õle `tuuma sies, ei `anna `kaalu ei kedägi Lüg; ega kõik [vikatid] ei `anna üht ääld Jõh; tee `kεimine annab `sooja Khk; ölut annab verd, viin söögi isu Pha; naised `värvisid vahest viherbo koorega, `andas rugi sina `riidele Kaa; See okk annab [lõngale] `keerdu küll Pöi; päŕt annab `viimse viha umala käbadele Muh; seep ei anna sugugid `vahtu Rei; umalas annab vihatse maegu õllele Vän; köömel `anda ead söögi isu Juu; sie (armastus) piab nii iad mõnu `andma mehele ja naesele Kad; sõna saba annab sõnale teise tähenduse VJg; püśsi kukk - - lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu; `kiissel ei `anma `rohkem jõudu, kui üle aia karata; `mäńni puu annab kõege `rohkem nõge Kod; eläjess and sammasspoolikut, kui `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts; `lahke suu annap `sõpru Krk; kõjopuu tuhk annap `nilbust - - kajo vesi om `väega kale Rõn; kel verd veidikene oĺl, nu̬u̬˽pidi alasi nõgõsõ suṕpi `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ ańd inämb verd Urv; olgu ua vai `herne, kanõbi vai `kapsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ; `ju̬u̬skjõilõ tähile and päiv `valgusõ Har; ju̬u̬ `viina, tu̬u̬ and `julgust Räp; piĺliʔ `andva helü Lut b. (küljest eraldama, levitama okkaspuu `annab sädemeid VNg; karv `annab `vällä ~ `annab `karva Lüg; silm annab tuld (tugeva äralöömise puhul) Ans; [korsten] lagub ää, annab aga peale kild aavalt ääres Pöi; ju keris nõnna `umne oo, ei anna `sooja mitte Muh; värb annab pealt ää Mar; maa oo `niiske, annab `niiskust üless Lih; tulekivi kui raiutse annab tuld Tõs; sai `muśtjas sinine [värv], see maha ei and Pär; tuamikad annavad ead `aisu `väĺja Kad; lumitand moa annab koa ivake valukuma Trm; pada annab sine, tuleb sadu Kod; se riie annab pealt ää (muudab värvi) Plt; kardulevarre annave kah rohekat `värmi Hel; siĺmäkiviga värviti `villu sinitsess, sis `oĺli nii `kińdel ja tu̬u̬ `väŕvi es anna Ran; kui liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä Nõo; keede oĺl `pehme põhjaga [maa], ańd põhja vett `väĺlä Kam; ahi and `karmu Urv; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and lämmind Rõu c. tootma, saaki või toodangut võimaldama; tulu, sissetulekut, kasu tooma küll sie one üvä `rieska `loipu, sie `anda `piergu VNg; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret; nied jahud `annavad pali `leibä `vällä, nie on `kuivadettod rukkid Lüg; kakssada kolm kilo [lõhet] , kolm `kruoni kilo. noh sie juo `anda `kruonisi Vai; neĺja tahuga oder - - nee `andvad änam `järge kut kahe tahalised Khk; lammas annab `aastas kolm `villa Muh; neli `andvad, neli `kandvad, üks on parmu piits = lehm Rei; kui ea ruki oo, siis annab ikke kuus seemet Mar; Tomingate `õitsmese `aegas `tehtud küli annab ilusad linad Han; paiu - - pihelgas - - raag remmelgas annab mett Kse; vahelene leib `pandi seokst peenikest aganad, `olle `pandud [hulka], siis `andis `rohkem järele Var; talu ei anna `sisse JMd; tänavu kehv `väĺla `anmine, rukis annab vähe `väĺla VMr; mõni uassa annab [kask] `rohkem mahla Kod; keerutavad seda juttu, panevad omalt poolt `juure - - mis nisuke keerutamine annab Lai; mes tost kasu, et lehm paĺlu `piimä annab, ku‿da jalaga `ümbre lü̬ü̬b (raiskajast inimesest) Nõo; lammas and talvõĺ paari pokokõìsi; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna `piimä kätte Kan; tiiä˽paĺlu ta˽rüǵä `vällä `andnõss Har; suurõʔ `valgõ kaaraʔ - - `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu Lut
9. a. teatavaks tegema, teatama (ka märkidega, käitumisega jne); (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama; arvamust, suhtumist väljendama `kester `annab `laulu `viisi kättä, `rahvas akkavad `laulamaie Lüg; tämä `oskas igä sana pääle `vastust `anda Vai; mine anna Ansule aru (teata), et teed minnasse tegema Khk; külakubjas tuleb `käsku `andma Vll; udusireenid `andvad `siknaàli Var; `Seuke vihane - - siĺmad pärani vahib `otsa - - akkan sõnu `andma (sõimab) Hää; `praegu nad (neerud) ei anna `märki et nad `aiged on HMd; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; karjane `ańdis seal [karjamaal] pasunad [kui aeg oli lüpsma tulla] Juu; `mõisnikud nemad ei taht talupojale `õigust `anda Kos; aga ma `ańtsin `talle äid äpakaid (pilkamisest) Jür; minä ei `annud `tiädväski, et minä `ütlesin Kod; enne Türgi sõda `naksive undi pardin ulume, neile viśt iks `ańti `tundmine Hel; ku vanast pulma `oĺlivõ, siss `ańti pulma sõna (kutse) San; külävana pidi tiiu edesi `anma `rahvalõ Har; sa mullõ toona ańnidõ aadresa Se; teada andma 1. teatavaks tegema, teatama nad es taha seda tiada anda mette et muhulane nendel `tienijaks `olli Muh; annab suu sõnaga tiada Hag; eks anna `mulle kaa `tiada, kui `linna lähed Lai; ku˽sullõ mid́ä `halva sünnüss, sõ̭ss sullõ andass tu̬u̬ joʔ ette teedäʔ Rõu 2. sõimama, etteheiteid tegema annab teisele tääda, sihantsid sönu `andas tääda Khk; Ma `ańtsi talõ sedäsi tiädä, et śõttus `mieles seesäb Khn; mõista ~ tunda andma (kaudselt, ääri-veeri) teatama `ańtsin seda neile `mõista ~ mõistu tiel tiada - - ei taht just nii lausa teda `väĺla ütelda Hag; minä esin annagi ennäss `tunda (iseendast märku) Kod; võib-olla mõnele andass ka tuta, konass ta kooleb Nõo; kätte andma millestki, kellestki teatama, edasi rääkima suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, missa tõise pääle olet kõnelnu Krk; kätte ańd ärʔ [varguse] Se; välja ~ ära ~ üles andma [millestki, kellestki] teatama; registreerima; reetma egä Uo`nurmes üksteist `vällä ei `anna, nie `onvad ühe`nõulised mehed; `niisuke kahe `kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä Lüg; Varas varast ää ei anna Han; `peimis ja ruut läksid kiriku `juure üles `anma, `üeti `kihlama läksid Mih; kui üks ehk kaks `tińti on [teiste kalade hulgas], ei nää, aga ais annab ära HMd; siis `talle `ańti ülesse, et ta kolib mõisast `väĺla VMr; anna `vargus `väĺjä; suu `anmisegä ańd Juudas `Jeesuse ärä Kod; kellest südä täis, seda suu `andev `vällä Trv; sedä piap üless `andme, et sedäsi sa näit, sedä ei või jättä salussess Krk; `ankõ `vällä, kost tu̬u̬ jutt um `vällä tulnuʔ Rõu || avaldust, tellimust jne ametiasutusele esitama; (kohtus) edasi kaebama meil on ka `palve `sisse `annetud, kas saab `juure maad ehk Lüg; see kes teise [kohtusse] `sisse annab, on `nöudja Vll; lähvad [abiellumiseks] sooviavaldust `anma Lih; oĺl luba kuhut edesi andaʔ. siss kaavass `kuhtu `ümbre Har || ütlema, vastama, soovima (eriti tervituses, soovimistes) `andas jöudu ja teritas ka Mus; ons must siga `vastu tulnd, ep möista tere anda Pha; kes teisel vaderiks oln, see annab terit: tere vader Muh; Anna levale jätku Rei; `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua Vän; ti̬i̬ aga ärä, `aiti·magi ei anda selle edess Kod; timä ańd mullõ söögi i̬i̬st suurõ tenu Har; lakkõ˽`luidsa ärʔ ja `ankõ `ait́umma Rõu; lää śjondsa manu, annam hüä päävä ~ hüvvä `päivä, timä võtt `vasta Lut b. õpetama, juhatama; ülesandeks tegema kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen jõute Lüg; eks sa anna siis juhatust kui ma‿b `oska mette Vll; valitseja annab kubjale ette, kubjas `töölistele Aud; tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi koo `lastel [selgeks] HMd; õpetajaproua tuli kirjutamese `kamre ja akkas siis `töösid `anma, ikka `suĺga noppima Nis; igaühele `ańti oma pośtivahe [vilja] leigata Ann; latsele piab iks õpetust `andma; ei või amatit kätte anda (harjutada) Trv; vanast `anti mõistutada, pögsin kasvap, juurikass taga - - to‿m pähel Puh; maad `ańti vakkalõ `järgi tetäʔ Har; `ańde `plaani, kuiss maat pitäʔ Räp c. omistama, määrama sie one `toisele `kange süüd `andama, iseenese pese `puhtast VNg; seoksele asjale ma tean anda tähenduse PJg; pindad ehk vardad - - kaks nime võis `neile `anda Ann; mea ei tää, mis sel tulep vigass anda Krk; `Klaoss `ańde mullõ üte kuu [vangistust] Võn; sääräst eläjet ma ei olõ vi̬i̬l nännüʔ, taalõ ei mõista ma nimme andaʔ Har; üldäss, et vere `perrä andasõ˽priĺliʔ Vas || impers (ette) määrama kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ku ta miu õnness om ant, sõss ma saa ta Krk; kas ta om `mulle nüid `nuhklusess `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; ni`kaugu iks elä ku `päivi ellä om ant Urv
10. a. korraldama, esitama, ette kandma õppetaja `annab `este oma `tunni, siis `annab `kester Lüg; ni̬i̬ musta mihe `ni̬i̬gri annive `kontsert̀i Hel; śjondz lätt `altrõ manuʔ ni pidä `pallust. ni and jutust (jutlustab) Lut b. õiendama, sooritama, vastama kaks `matsi `andasime eksaà·meni ärä, `vonnid kukkusid läbi Lüg; kes es mõesta päätükke `pu̬u̬ĺba ärä `anda, `anti viis jutti `vitsu sellele Trv; eksamit `anma Räp
11. a. mingis suunas olema, asendama; mingile ajale langema, kalduma kas üks inimine ehk luom on `rasked, siis et sene aja `kõhta `annab sie [
sünnitamise]
aig Lüg;
see pere nagu annaks `veske `kohta Jür;
`ańdis nagu `Mustve `kańti Iis;
asi annab senna `poole Plt b. kellegagi, millegagi sarnane olema, sarnanema, millegagi võrduma, millelegi vastama `annab emä nägo (
lapsest)
Lüg;
tütar annab emasse Plt Vrd anduma
apandis, apandus apandis g -e Kse; apan|des Puh, g -tse Hää; p apandist Kad; apandus g -e Ris JõeK I Puh Lei; appandus Lüg, abandus, -e VNg, g -kse Vai = hapatus a. (eriti naha parkimiseks) nahad said apanduses `pandud Ris; `kaśkede küĺles kasvavad käsnad, panevad [need]- - märja tuha `sisse, apandist `tievad Kad; apanduse `aisu kõik kõhad täis. paŕgi apandus Iis; naha apandus o naha paŕk; nahk pandasse apanduisi Kod b. leivajuur, -juuretis `leiva appandus Lüg; apandus jääb `astjasse, väike `känkaras - - et teine kord lähäb apuks [taigen] JõeK Vrd hapendis, hapendus
hapatus apatu|s Khn Juu Trm Trv, -ss Hel T Krl Lei, -se; hapatu|ss g -sõ V(-śs); (h)abadu|s, -se Kuu(-kse) VNg; appatus Lüg(apa-) Jõh, -dus Vai, g -se; apa|tis hrv Mär, g -tise Vig(g -tsi) Kos, -d- Khk; apates Vig Kos, g -e Juu JMd Pee Koe; apats g -e Tõs PJg Tor Hls Krk, -i Pil; apat́s Hää KJn, h- Kan Räp, g -i; n, g apatse Pst Krk; n apats Vig SJn Hel, h- Plv Vas; g apatse Trv
1. hapendav või hapnev segu a. (eriti naha parkimiseks) odin nahad habaduksest `väljä Kuu;
apatuse tõrs, sääl `sõisas neli viis kuud, `suure `luoma nahk kuus kuud;
kus `lamba nahad sies õlid, sie õli appatus, tõist `üeldi `rohkemb park;
`taula tuli appatuses pidädä, salpiet̀ri `viega `liudetti ja tuha lehelise sies `pieti `pargis Lüg;
`kange apadise ais keis kihast `väĺja Khk;
ma ei kannata seda apatise `õhka Vig;
naha apatses paŕgitase `lamma `nahku Tor;
Värmiapatus - - vanaaegne apatus, ku ilma `ki̬i̬tmata värmiti. Kruusi si̬i̬s apendadi kusega Hää;
naha apatese tõŕss Juu;
naha apatse tetäss ivast, rüä jahu pannass, kaarajahu jah, `su̬u̬la jah;
miu esäl olli kait́s apatse `tonni Krk;
`panti naha `apnema ja sõ̭ss `võeti apatusest `väĺlä, ku karu `olli `valla;
tu apatuss tu̬u̬ kiśk tolle naha kestä `valla Nõo;
nahule ka˽tetäss niisa·ma `tahta hapatuss Har b. (leiva)juuretis `leiva, `kiisli abadus VNg;
Leib tuless kohe ärä `kasta, apatse peris kõhisep joba Krk;
leevä apatus om mõhõl Krl || toit leivajuuretisest (ja ubadest või hernestest –
Lut;
toit hapendatud rukki- või kaerajahust –
SJn Vas Vrd apand,
apandis,
apandus,
apants,
hapendis,
hapendus,
apetes,
hapnik,
hapu 2. mudane, porine koht; mülgas –
M V igävene apatse auk Trv;
Ärä sa nüid `ü̬ü̬si küll läbi su̬u̬ mine, si̬i̬ om jo igävene apatse, `sinna sa jäät Krk;
`tahraid om nigu apatus Krl;
kae˽ku˽vehmalõ lätt, siss om [
tee]
nigu hapatuss Har Vrd apandik,
apants,
hapnik 3. sõim a. Üks igävene apatõs, ḱõppu ei viisi Khn;
Lehmä apates on ennast vaia otsast `lahti `tõmmanu, võtaks neid apatsi küll Hää;
poisikeseapatsid KJn;
oh sa vana apatse;
ei tää, kus ta apats om lännu;
om si̬i̬ kuse apatse küll (
voodit märgav laps)
Krk b. lobiseja; lõuapoolik Oh saʔ igävene hapatus, mis sa ajat noid hapanuid juttõ Vas Vrd apat,
happ2
hari2 ari g arja, p `arja eP M T Krl; hari g harja, haŕa, p `haŕja V(haŕä Se); ari g `arja R(h- Kuu)
1. hari (puhastamiseks, pühkimiseks, kammimiseks) `pintseldamise ari, `miska `tõmmatasse `liimi; obose sava jõvedest tehässe `saapa `arjaid; `antakse `kõrtsi `arja (peksa) Lüg; tihe ari; vale ari (suure piivahega) Khk; obuse sugemese arjaga suketse ja kammitse obust Muh; veta ari ja `arja ennast `puhtaks Rei; [luige] `tiivad `tehti `jälle sure tolmu arjadeks Nõo; `enne olid sia `karvadest arjad - - pigiga `tehtud. siis ikke `sueti `juukseid VMr; soe `riided arjaga `pustass; vanass riie õli kare, ku aŕjaga võtab sul ihu piäl Kod; lehmä anna otsan om ka pikä jõhvi, jõhvest tetäss `arju Nõo; vanast `kammi es olekine, vanast `olli pääsugimise ari Ote; pää`suitev ari om tsia arjassist Krl; kui kõhvahuta˽haŕagaʔ [lehma] - - sõ̭ss `jalga ei liigudaʔ Rõu; tarõ `püh́kmise hari Vas; pääsugimise hari Se
2. tööriist linaharimiseks a. metallpiidega linasuga linakiudude sugemiseks jäme arja takud ja `peeni arja takud Muh; lina arjal on kaks `arja, teina on arvem, teina tihem `otsas Emm; soetakud o arja pealt läbi köin Vig; lina`suitse ari Saa; kahe pesaga lina sugemise arjad Kos; ari sidotasse pingi `külge - - perenaene issub arja pinnude vassan; kahe terägä ari. tõene o sõre terä, tõene `tihke terä Kod; lina sugimis ari, kate poolega ari Krk; harvõmbast haŕast `suitu `paklaʔ omma ot́sik `paklaʔ, paksust haŕast laaśk paklaʔ Plv b. paksust (lauast) ja sellesse kinnitatud noa- või vikatiteradest koosnev vahend linade kupardamiseks, linaraats `kuprimise `arjad. `kupritasse lina `siemi Lüg; ari `tehti vana vikatitest ja, aga parem õli vitsa rauast - - aga `raske on sugeda Trm; vanass lina pihu `pańti pulgade vahele pingi `piäle, puu tämäle köödikitegä kaala `piäle. arjaga `raisid tämädä, kõvera terägä ari õli Kod; arja pääl kraabiti peod `puhtass kugardest Ran; linahari. tu̬u̬ haŕjal omma˽nii˽`säärtse˽väidse˽seen - - nii ligi üt́stõist. sis `tu̬u̬ga˽kistass kublaʔ mahaʔ Har; Lina `vi̬i̬d́eväʔ sarra mano kokko - - ja `suit́evaʔ - - haŕaga kukuʔ otsast Räp
3. okaspäitsed varsa või vasika võõrutamiseks – Kam Vas Se Lei varsale pandass ari nõna `ümbre, siss ei saa `märrä imedä. `puule om nagla `sisse `lü̬ü̬du - - köedetäss `kapluga kaala `taade `kinni Kam; vasikale ka tetäss sääne hari nõ̭na `pääle ravvanõ ja nõglaʔ, miä `t́suskasõʔ Vas
astel1 `astel Käi Tor Kod, g `astla Kuu Hlj Lüg Khk Mus Kaa Krj Emm Mär, `astle Emm JMd; astel Kad, g `astla Mar Plt KJn, `astle Ans; g `astla Juu
1. nahkpiits (härgade löömiseks) Pistin piitsa pienderasse, astela a˛a rausse rhvl Kuu; kui ärg ei lähe edasi - - saad `astlaga Hlj; nahkrihmast piits, ärja astel Kad
2. malakas, kepp, vits ma tule `astlaga, kui te‿p kuule söna Khk; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus
3. piibl terav ork `astla tagand öles `lööma Emm; surma `astel oo oda või piik Tor; surm, kos on sinu `astel Kod || sääsk `turkab `astlaga Kuu; Ninä astlad (vähi kehaosa) Vil || halvast inimesest – KJn
4. süllapuu `astel, sie õli kaks puud kokko `pandud, vahe õli üks süld Lüg Vrd astel|puu
eleja|puu eleja- Trm(
-äjä-)
Lai;
eleje- Trm Kod1. koormapuu eleje puu `pańdi `koorma `piale, siduti `koorem `kińni. köis läks eleje puust üle, tagumise köiega `tõmmasid `kińni. see õli tugev kuuse puu, jämedama õtsa `piale köie ase raiutud Trm;
elejepuu esimäne õts one küüńe `mu̬u̬du, et köis ärä ei libessä. ja taga one ammas, pulk;
tõene kes `ku̬u̬rma õtsan õli rudis elejepuu `õtsa `alla, tõene alt `tõmbas köit Kod;
`koorem `laśti `kińni eleja `puuga Lai Vrd elepuu 2. pikk puu ahtme torkimiseks eleja puu oli suur jäme puu, terav ots. kui rehi `tõmbas alt märjast, siis - - eleja `puuga kaeveti, et siis rehi rutem kuivab, `tehti nisuksed augud `sinna `sisse Lai
jala|mähe hrl pl sidemed jalasäärte mähkimiseks (peam sõduritel) jala `mähkmed, nagu `kruonu `soldatitel `ümber `sääre Jõh; kroonu mestel jala mähed `ongi. akkab `mässima ja mässib põlveni Hag; jala`mähkmeʔ Krl
jook jook (
juok, juak) g joogi (
juogi, juagi)
eP (
juuk g juugi Kse Aud PJg Tor,
ju̬u̬k g juagi Kod)
VNg(
`jua-);
`juok(
i) g `juogi Lüg Vai;
ju̬u̬k (
ju̬u̬ḱ) g joogi Hää KJn eL (g juodi,
d́uuk g d́uogi Lei, pl joogaʔ Lut)
1. joomiseks, toiduks ja nautimiseks tarvitatav vedelik mes teitel joogigs oli Emm;
joodul oli paĺju `söökisi ja `jookisi Mär;
söök ja jook piäb elu sehes Tõs;
andsin vasikale juogi ette Koe;
minu emä tegi kaara jahuss `ju̬u̬ki, kut́s kaara ki̬i̬s Kod;
taaŕ periss mede ju̬u̬ḱ Trv;
maʔ ańni hobõsalõ `täämbä üvägä `ju̬u̬ki, noʔ `alguss rassõ tüü;
vasiga ju̬u̬ḱ Har;
`tu̬u̬ŕjaga vei `laḿbilõ `ju̬u̬ki Vas2. hrl pl pidu; ristsed; jooming; joomine eks si̬i̬ ju̬u̬k ole ikke paha Pal;
mi lähä joogõlõ, tu̬u̬ om ristitsille mineḱ Har;
kutsti `viinu joogalõ;
oĺli joogahn Lut Vrd joode1,
joom2,
jooma|aeg,
jooma|asi,
joomine,
joomis
kand|raud „täisnurkse otsaga haamer vikati kanna soone nurga löömiseks“ – Kaa
kanvaa kanava(a) VNg Jõh Rei Kod; `kanvaa Jõh; kaneva(a) Jäm Khk Vll Muh Mär Hää(-vaaŕ) Hag JMd Koe Kod Pal Plt KJn, kanõ- Krl, kanne- Mar Kir Aud; kanev g -a Trv hõre riie tikkimiseks Kanavaa `pääle tegima rist`pistes Jõh; kanevaa, sedine `tehvliini `moodi arugene, selle `sisse `ömblesid suured kirjad Jäm; aruke `risti riie o kanevaa, sealt läbi kirjutatse, pärast tõmmatse lõŋŋad ää Muh; too `mulle üks küinar kanevaad Mär; käissed - - `värvled olid `otsas, ja ma kirjutasin veel ära kõik kannevaa pealt Kir; kannevaa aasi `piale ja siis selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha, `väĺla jah seda `mustert Aud; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; mina õmmelsin ise omale lilled `piale kaneva pial, riśt`pistes Pal; vanast nõgluti kikk tanuda kaneva `pääle Trv
karnits2 karnits g -e juurtest heinakott hobuse söötmiseks –
Rei Vrd karss1
katuse|kirves väike kirves laastu- ja sindlikatuse löömiseks katuse kerves, kellega `pilpa katust tehäkse, teises `otsas on kerves, `teises `otsas `oamer Juu; `katsekerves one tillukene, nagu `uamer, aga ise on ta kerves, ümmargune silm, muku täks-täks lü̬ü̬d, tämägä katuss lüädässe Kod; katuse`kirvege lüvvass `naklu `siśsi, või tulep sääl `mõnda `lastu parante või midägi, sii om parep ku `aamer, pikk siĺm om Krk
kessel `kessel g `kes|
li Kuu VNg Muh Phl(
kesl g -le)
JõeK hv Amb;
kessel g `kesle p kessel|
d (-
t)
Phl(
`kesled)
Tõs Hää Trv; g kesseli Käi;
kessel Jõe Pha Lei = kess11. võrkkott `kesle ui Phl a. heinamärss, -võrk obuse kessel,
sinna panna einad Jõe;
hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl;
`keslist teised obused kisuvad `väĺla [heinad], paneme kot́ti JõeK b. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad jne) hoidmiseks või kandmiseks `keslis on `leiba VNg;
sibula kessel on tihem vörk Phl Vrd keslik,
kesser2. õlgedest, peergudest vm (mitmesuguse otstarbega) korv või vakk a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks (alt ja ülalt kitsam, keskelt laiem) `keslid oo `sõuksed ümmargused,
nendega `anti obusele `kaeru ette;
`kesli ketas tehasse kõege enne `valmis;
kui `kessel juba `valmis,
siis tehasse `uurded;
`keslile pannasse pael `peale,
kui obuse ette pannasse;
enne sõid obused `kesli seest,
nüid oo kotid;
obuse kessel;
`uoste `keslid Muh b. peergudest (villa)korv (? vakk) puupirrest kessel;
`vaate `kesle sihen om lõnga kerä Trv Vrd kestel3. jahukott `veśkide pääl on `kesled Hää4. hum kõht sein üvä `süömist. `kessel `ninda täis et;
nuo õli ia `kessel,
kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied Lüg Vrd keslik
kestel1 `kest|
el g -li Sa Muh Emm Mar Kse Han, g -le Mär;
kestel g `kestle Saa Kõp Pst Hls(g `kesle);
`kesk|
el g -li Muh1. õlgedest, vitstest, juurtest vm korv, vakk üks pisine `ölgedest kojutud vakk,
see oli vanasti `kestel. `kestli tääve `tuhlid `andas lammastele Khk;
`kestlid (kaanega või ilma) said `jälle `tehtud `pandadest ka `luhki `aetud juurdega äe `niutud Kaa;
`kestlid sii äi `tehta,
nee ostetse muhulaste käest Pöi;
`keskel `tehti `villade taris ja muu värgi taris. lõhutud pao vitsad ja õle `sõerded vahel Muh;
`kõlka `kestel oo üks aruline puu,
mis‿o põimitud `vitstega korviks Mär;
`Kestlite sihes `oiti `villu. `Kestlid olid `õlgedest keerutatud lontsikutest `tehtud,
`vormis `oitsid `vitstest kaaned Han a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks –
Jäm Khk Muh Emm Kse obuste `kestel - - viĺjapuru `sisse,
`käidi obussi `metsast ära toomas. pitkergune,
painandi `moodi Jäm;
`kesklid oo õlest. `keskliga `püiti obused;
nii suur pärati pere `olli [mesilasi] nagu obuse `keskel Muh b. (kartuli) korv `tuhli `kestel;
töi `kestliga kalu Krj;
pane kardul `keslis;
kestelt [tehakse] kase või pajo`vitstest;
juurtest kestel om küll paĺlu kõvamp `kurtme. kuuse ja pedäje juurtest,
`vitstest kestel ei kurda kuivab ärä ja lääb katik;
kesteldege kannets kardulid,
`kaale,
purgandid ja muud;
ubine kestel (kartulikorv) Hls c. ? kirst, vakk kestel olli puust ja rauvage,
kirja pääle põletet,
või olli,
lõhmuse koorest vakk. `kestle `sissi,
`panti jahu ja egat ütte Pst Vrd kess,
kessel2. fig jopp, lühike vateeritud kuub ei mol põle külm,
mol ea `kestel `ümber Mar
kiiur kiiu|ŕ (keiuŕ) g -ri; kiioŕ, ḱ- g -ra Se
1. nui viinavidäjä ḱiioridega käveʔ; ḱiioraga lei pää `lahki Sea. teat poistemängus “kiila” löömiseks kiiuŕ tetäss lepäst, käänetäss `juuriga väĺlä ja lõigatass ots maahha Se b. kalade põrutamiseks jääalusel püügil kiioraga põrotamah `käüma Se c. margapuu osa päzüläl oĺl ḱiior otsah Se
2. kapsanuuter – Se
laba2 n, g laba R(g lava)
eP(g lava PJg KuuK VMr Kad Sim)
spor eL,
lava Ris Jür Amb Kad 1. tööriista, eseme vm lai ja lame osa a. kirve laba liig `paksu labaga `kirves Lüg;
`karge kirves,
pöigiti laba Jäm;
`teslil on õhuke laba Pöi;
meil oo ike `kirve laba Vig;
`Kirve laiad küĺled on `kirve laba Hää;
labaga raiutas Trv;
siĺm tetäss enne `valmi,
siis pannass laba sinna vahele ja keedets `kinni Krk;
`võeti kaits vana vikatit,
keedeti nemä kokku ja `keeti `kirve labale `otsa Nõo;
laba om teräst nii kava ku varrõni Har b. aeru laba `niisugused `kuuse ladid `tuodi,
migä siis jämejüseld sen `aeru laba `laiuse `väljä `ansid,
sie laba oli sie `laiemb ots igä,
migä siis viess kävi Kuu;
sõu `aerud - - laba sääl `õtsas Lüg;
labad pääva kää ää pakatand Mus;
Aeru laba akkab vee taha Khn c. ahingu laba Puu ahingud olid,
lai puust laba oli varre `otsas Pöi;
puu labad `ollid ahingal Muh;
`västre laba Vil d. ankruhaara laba kivi taga küise laba ää `murdand;
küistel suured laiad labad `otsas Mus;
nee laiemad otsad saab kutsutud küüne labadeks Pha;
need laiad lestad on `ankro labad Emm e. lusika, labida, koogu vms laba; kaha `kahvli laba,
alumine õts,
kust `aarad akkavad; [roobi] laba tuob süöd `vällä;
`pandi `kihvli laba täis `liiva `juure Lüg;
`ümmarguse labaga puu lusikad Jõh;
koosta laiem ots on laba,
mis suhu pistetase;
koogu laba Khk;
see nönda `kitsa labaga `tuhli kook;
mida kenam reha laba,
seda `uhkem reha Kär;
Leva lasn,
lai lauast laba,
pitk puu vars taga; [kulbi] Laba läks otsast ää,
pole änam käde võtta midagi Pöi;
lasnal o laba ja varre `otsas luur Muh;
jämem ots on luusiga laba Käi;
levä lasnal oo koa laba Tõs;
Ahju roobiga tõmmatud `süśsa maha,
roobi laba oli tihist puust Kei;
kühüvli laba on laiem;
kuĺbi laba `kuinud `lõhki puhas Kod f. propelleri tiib, tiiviku laba Suurde ourulaevadel aa änamesti nelja labaga vindid;
Vεhemate kalalaevade vindid aa kolme labaga Emm g. (võrdlustes) ahamned (ahvenad) nõnnagu labad tulevad Kod;
laǵa [luu] nigu laba jälle Nõo 2. a. jala- või käelaba `Suure `soudamisega oli kää laba seduksis Kuu;
lei kää lavaga Lüg;
`Sõuke vahe on,
käe laba lihab just parajasti vahele Pöi;
ne on käpp`kindad,
laba on `kindas ja sörmed on `väljas Käi;
jalal ka laba Hää;
`kargas ärä jala labass või põlvess Kod;
jala laba pääld om ärä `õ̭õ̭rdenu,
nüid ei saa midägi `jalga panna Nõo;
jala kuńt om all laba man Urv b. jala- või käelaba kattev suka, jalatsi või kinda osa `Kindale `lasti `peigla auk kui laba `tehti Hlj;
`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba;
tökketigä `määriti siis nied `saapa `sääred ja lavad üle Lüg;
vanad `sääred,
siis tehässe `uuvved lavad ka `õtsa Jõh;
labakinnas suure laia labaga Jäm;
`kinda peo päl `öeldass ka laba Hää;
pian oma sukad ärä `pöitama,
vanad labad ää lõigama otst Saa;
eks see [suka] lakk,
see `üitakse laba Hag;
nied kapuka lavad [tehti] samate - - nagu nied suka lavadki KuuK;
luodus on `esteks,
akatis,
siis suab edasi teha lava;
lavad kulusid `kat́ki,
siis said uued lavad Amb;
mul on neid vanu labasi küllalt JMd;
`suapa terad kui `siared ära lõigatud,
lavad üksi järel VMr;
aruta nie lavad üless,
ega neist enamb `aśja soa Kad;
sääre `õtsa `tehti uued labad Trm;
kand `vaĺmis,
akan laba tegemä;
meie naene `lõikas sukal labad ärä,
tegi sokid Kod;
ku vi̬i̬ŕ ärä koet,
akka sõss laba kudame Krk;
vana seerde `otsa pandass `vastsed labad Ran;
`Kinda laba `koetass katõ langaga˽täpiliseʔ ja kiŕäliseʔ Räp3. tahk; tahutud külgpind laba lüiasse palgile otsa ala,
et see puu pεεl vagusi seisab Khk;
koore `sisse on labad `löödud Kul;
kui oonet ehitämä akatasse,
sis aetasse labad enni `peäle Vig;
`teivad labastasse - - kui labad pial,
siis ta ei lähä nii `kergeste mädanema Lih;
palgil `aetse labad `otste `peale. kui laba oo peal,
siss kuivab puu east ää Kse;
tegin `puule lavad `piale,
et ei `koita PJg;
aa teibastele labad `piale,
koori kahelt poolt ää Nis;
lat́ile `aetakse laba küĺle `peale Juu;
labadel tetäs tsälgu `sisse ja pandas kokku Ote ||
sisselõige looma nülgimiseks Tapuluom tõsteti sae puki piale seljakille - - siis tegi `tapja puśsiotsaga kitsa riba naha sisse lõua alt kunni persse `väĺja,
teised labad tegi luoma `jalgu `müeda kunni labani kõhu `alla `väĺja Jür Vrd labandus 4. koonlalaud –
S Noa linad pannasse laba `pεεle kui kedratase Khk;
siis akati [linu] laba `peale `tömbama natuke aavalt Vll;
linad `ruitatse laba `peale,
käsi `ümber laba naba ja `ruitatse;
pulk torgatse labast läbi,
siis linad ep varise ää mitte Muh;
voki käsipuu,
laba oli `otsas,
kui sa linu kedrad Käi;
lina `sõõrmed pannakse laba `peale Noa Vrd labadi5. kangaviga laba,
kui ühelt `niielt pane kaks `langa;
kohe laba sies `jälle VNg
lati|nael pikk nael katuselattide löömiseks Suured lati nailad olid,
isa tõi poest Pöi;
lat́i naelad `oĺlid `taotud Tor;
lat́inaeldega `lü̬ü̬das lat́tisi `kińni Hää;
`terved ja `pualed lati naelad VJg Vrd lati|naal,
lati|nagel,
lattnaul
leiva|luud luud leivaahju pühkimiseks levaluud, männi oksist tehasse Mus; vaja leevä `luuda sidoda Kod; pidi kolm `aśja `mõistma, kis mehele läks: rukki reht `ahta, villast `lõnga kedrätä, levä `luuda `keitä KJn
lööpsä `lü̬ü̬psä Vas Lut, -e Har löömiseks sobiv; käe järgi piitsk saa siss häste `lü̬ü̬pse, ku tümikäss vaŕs om Har; Üte `lüüpsä tüüriistaga om hää tüüd tetä; `lü̬ü̬psä kirvõss Vas; `lü̬ü̬psä tõĺv, hüä rassõ sääne Lut || igati tubli `lü̬ü̬psä sääne kabõhhõnõ ali `tütrik - - sääne jämehäkene kõegist `kot́sist Lut
malk malk g malga eP eL, `malga R(n `malka Vai)
1. kepp, kaigas (hrl löömiseks) äre tie poiss pahandust, ma võttan `malga Lüg; Sõna ei `kuula, `malka `niisukeselle IisR; `Sõukse poisile pole muud taris, kut anna `malka Pöi; uhakast kasvab unga puu, malsast kasvab malga puu nalj Muh; Kudas kubjas, nõnna malk Han; malk oo jämedam ku vits, paras teesele virutada Aud; terve mets kasub `malku täis Hää; anna poisile `malka VJg; võta `ulka `malku Kod; magaealle `malka, töötegijalle `palka Lai; vikat´ om ninda [nüri] `juśtku malgage lü̬ü̬ Krk; latsele annad `malku, aga mes sä suurega ti̬i̬d Ran; `talve aa malgaga `kannu orre päält maha, aga nüid nigu na kuuleva usse liigutamist, nõnda na tuleva Puh; kos sa serätse `saoga (sajuga) lähäd, tuleb ku `malku maha `taivast Nõo; neil (sõdureil) ollo kõigil oma malgad käen TMr; ma malga võta, ma uha su läbi Kan; taad kammõldamise ammatit ei võta˽taal hobõsal muu `ussõ ku malk Har; ku sutt `haeti, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga˽kokko Rõu; pihiʔ oma niguʔ kat́s `malka, otsaʔ kõva nöörigaʔ kińniʔ köödetöʔ Räp; malk kargab maast üles ~ püsti (intensiivsust väljendavalt) Riidlesid nii, et malk kargas maast üless PJg; nõnna suur näĺg, et malk `kargab maast üless Lai; nõnda näĺlän, et malk `kargab maast `püsti Ran; ädä om nii suur, et malk kargas maast üles San
2. hrl pl puuvarb, latt a. kuhjamalk siis `panna `malgad `piale `kuhjale, ikke viis `malka `pandi pisikesele ja [kui oli] vähä kobedamb, siis kuus VNg; kui `paaris `malgad paned - - pidiväd tulema `lambale `kaksikud `talled Lüg; `Malgad vajutasid `eina ehk `ärjapä ehk suvi`vilja `kärbikul `kinni, `muidu `suure `tuulega oleks `lendu läind IisR; kuhja `otsas on malgad, ät tuul ep aja laiali mette Pöi; üles [kuhja] `pääle `panta kahed malgad `risti, kaks suurd kase `vääti, ladvad `siuda kogu Emm; kuhi akkab `vaĺmis `saama, poiss mine `malkasid `ot́sima Mär; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad kua Lih; malgad [kuhjal] `otses, kase malgad Vän; pannakse eenäunikule malgad peäle, sis tuul ei aa ää Juu; see on taba old, et pannakse ika viis `malka ehk seitse Amb; malgad käisid kase vemmaldest, ladvad kokku `siotud Sim; peened lepad õlid `malkadest kõige paremad, pajo on kõver Trm; malgad oiavad `kinni, kuhi vaeob ärä ja malgad vaeovad `pääle Kõp; rõugu ja kuhja malga tetäss leppest ja `kaśkest Krk; pihlap̀uutsid pää`malku es panna kah, siss lü̬ü̬b välk kuhja põleme Hel; `panti malgad `pääle, `olli kuhi valmiss, üteldi, nüid om valmiss `lu̬u̬du Ran; kuhja otst õegati, tooge kullisitta. siss riibuti seräst peenikest `prahti, tobsati `malku `alla, t̬u̬u `olli kullisitt Puh; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; kas malga˽pääl ommaʔ, anna˽malgaʔ üless õnnõ Urv; võsast `tu̬u̬di `sääntse kat́s, kat́s peenikest `malka - - nu̬u̬ʔ ladva˽keerotõdi kokko, sõ̭ss `pańti üle rõugu haŕa mitu tükkü Plv b. katusemalk kaduse malgad `oidvad `ölgi `kinni Khk; `malku tehakse kuusest, aavast Vll; `Malkade ristist käis pisike kepp läbi, see `üüti malga ora Pöi; kui katust akatse `arjama, siis pannasse malgad `peale Mar; ja siis sai lepä malgad `toodud, need said ää labastud ja sis - - õle katus `peäle kińnitud Mär; `Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Khn; pikist `õlgist `olli katuss katetu, arja pääl olliva - - arja malga Nõo; noil malgul ommaʔ üte küleʔ är `lü̬ü̬dü, tõsõʔ ommaʔ kül löömäldäʔ, sõ̭ss saa tu̬u̬ pu̬u̬ĺ `laembass Har c. reemalk enne reel tiivasi põle olnd, siis olnd reel koa malgad Mär; kui reel ei ole lansasi, siss `pantase malgad, et `einu `tuua Tor; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; malga olli juhi jämmütse, pistetü päält ri̬i̬ põhja ja ala sebä Hel; ku veerepuud es olõʔ, sõss `pańti malgaʔ hainavidämise `tarbiss, noide pääle tet́ti haina `ku̬u̬rma Räp d. kanaõrs kana läks malgale, malga piäl kohakille; kukk ku lähäb `õsta malgale ja laalab, siis tuleb tõiss `ilma Kod e. (muud juhud) Pane lau (küüni) suu `malkujega `kinni Kuu; kusid (nooda köied) pandasse malgule, lapitasse nõnna Kod; `nakluge lüvväss malga seina `küĺgi [sõrestikuks] `kinni Krk; vaiad pesseti `ümbre `sõõri, vahele `säeti malgad, siss `panti varrass `püsti (kuhjategemisest) Ran; kui vorstit `ahju `pańti, siss `tu̬u̬di - - pikäd malgad [vorstidele alla] TMr
3. kaevurake `Kaevule `täüdüb tänä‿uon (tänavu) neh `uued `malgad `panna, `toised kaik‿o juo ärä mädänned Kuu; siit saavad hεεd kaju malgad Phl
4. mütsikõrv nisukest malgadega [talvemütsid] olid ka - - körvad olid ja körvad tömmati üksi maha Ris
matt2 mat́t Var Mih Vil Krk TMr Rõu, g mat́i Mär Aud Juu JMd VMr Iis Äks Plt KJn Plv, mati Jäm Khk Krj Muh Han Tõs Trv Hls; matt Jõh, g mati Rei, mattu Lüg, madu Kuu; matti g madi Vai a. (õlgedest) kate jalgade pühkimiseks vm otstarbeks robuskad - - nie olid `suured madud, `jusku tegid Kuu; mattud on `õlgidest vai `traadist `tehtud, mattu `külge pühitasse `jalgu Lüg; `olgine matti tehä `külmäl `talvel ja `panna `üösast ikkuna takka, et `külmä ei pane `klaasi jähä Vai; ümmargused õlest matid `ollid, nüid tehasse üsna `riided aseme eare `alla Muh; ölgest matt on ukse all Rei; mat́id tehakse maha uste `alla parandalle, pühi jalad `külge ää Mär; `kõrkjadest `tehti paranda `mat́ta Var; mat́id olid `enne, kas need olid niinest või - - `koorma `piale `pańdi Aud; `tehti õlest mat́t, pael oli seenast läbi, toa seest sai kohe maha `laska ja üless tõmmata, `aknad `seisid sulad ja ilusad Juu; pühi jalad mat́i `külge ära JMd; õledest `tehti mat́ti VMr; mat́t pannasse ukse `alla Iis; mat́tisid teevad ludadest, pille`roogudest ei saa Äks; talvel pannasse `akna ete kua `õlgedest mat́t Plt; põrmadu mat́t Krk; olõ mat́iʔ pandass loomõlõ (taimedele katteks) `pääle Plv Vrd mast3 b. krohvimatt siis on siin mattud `lüödud ja siis on `krohvitud kõik siit siest puolt Lüg; sein lüvväss rohvi mattege Krk
märk|lõng 1. = märk|niit märk `lõngaga mõned `õmblevad nime tähed linade `pääle Lüg; märk lõng, `miska pesu `märgita Jõh; pesu märgiti, siis oli `enne ikke märklõng, oma nimetähed `tehti `peale Juu
2. lõng kootud kangaosa pikkuse märkimiseks `kangale `pandi märgid `sisse - - kudumese ajal `nähti, paelu kujutud oo, `öeti märk lõng Tõs
palla|pool palla- Trv Hel hajusalt T, V, pala- Trm Kod MMg Plt linane riidetükk suurrätikuna kandmiseks või seelikuna ümber mähkimiseks `valged palapualed õlid, linasess `riidess `testi Kod; pallapu̬u̬l olli nigu nüid undruk Trv; pallapu̬u̬l `oĺli `undriku i̬i̬st Ran; pallapu̬u̬l, tu̬u̬ `panti niisama nööriga `ümbre kihä; pallapu̬u̬l `võeti `olge `pääle Nõo; tetti `toimitse pallapoole San; õigõ vanast ei olnu üttegi `uńdrikku, olnu pallapoolõʔ Kan; pallapu̬u̬ĺ oĺl pleegitüst `rõivast, veerigu all, `tütrigu `riibi pallapoolõ väel Urv; ega siss is olõ jakki, `valgõ pallapoolõʔ `ümbrel ja kirutõdu `käüstega `hammõ sällän Har; kes sõ̭ss `vah́tsiidõ pallapooliga˽kaŕa manu˽lätt Rõu; pallapu̬u̬ĺ oĺl nigu pallai, nü̬ü̬ŕ siseh, nööriga oĺl `ümbre kihä köüdet Vas; suurõ˽pallapoolõʔ oĺliva suurõrät́i i̬i̬st Räp
panema panema R eP(panõ- Khn) M(-me, -m) T; `panma, `pandma T V; da-inf `panna R eP, panna Vig Mih Vän Pal Äks M T, `panda, panda hajusalt T, V
1. a. (mingisse kohta) asetama, paigutama `pandi vesi `astjasse Kuu; `trestel `panna `sualika `otsa, kui `aeta `taŋŋud sise VNg; pane `perse `penki (istu); keväde on `kartuli panemine Lüg; Siis `pandi `leivad labida `päälä ja `pandi `ahju Jõh; mei panemo igä `aasta `augusti kuus `silmu `merrad jokke Vai; pani omale vammuse üle Jäm; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; pani ennast `mandrile (läks mandrile tööle) Pha; Ma käisi [lammastele]- - `pöhku `alla panemas Pöi; kus ma selle koti `panni; ma panni pätid `jalga Muh; keik suured `riided said kerstu `sesse `pandud Käi; `saadi nii `palju kala, et pole `kuskis `panna Phl; kui jääd änam `karta ei ole, pannakse mõrrad `sesse Rid; kase koort `pandade [saabastele] talla `alla, siis `kriuksvad; `ambad ja kõik paneb `platsi (võtab tarvitusele) piltl Mar; pane müt́s pähä, kus sa `paĺla `peaga lähäd Mär; kuipaelu sõnikud siia oo saand panna Mih; suu rauad pannase obusele suhu Tõs; nemäd panad (panevad) toedo `ahju, kui taha `kietä‿mte; Majassõ (maja ehitamiseks) sai üsä paelu raha `panna Khn; ilus puhas `valge särk `pańdi `seĺga Aud; perenaine paneb leba juurt Pär; `soostrid `laśsime ära `nõrjuda ja `pańnime vedela pudelasse Vän; niied `pantase `teĺgede `sisse Tor; panen raha `panka Hää; jäi iĺlast kardulite panemisega Saa; tie `pandud (tehti) alt poolt küla läbi Ris; perenaene pand pudrukausi laua piale Nis; `talveks `pandakse `küini nied einad kõik KuuK; läksime `kuśkille kupueide `juure, pani kuus kuppu seie abaluu taha Amb; pange `riided konksu `otsa Tür; õlasse pannasse suojaviekot́t, et `juoksva `jälle VMr; pani aava piale `plaastri Rak; ilos tünn, et soada `kapsid `sisse `panna; mõned `muslased paavad `kuaŕti kua (ennustavad kaartidega) Kod; tulime `einu `küini panemast Pal; vahel sai kõver piip suhu `pantud; täna on vaja - - leeva juurt panna, `leige `veega klopitasse jahud ära ja `ongi leeva juur `pandud Äks; oli - - kõige paremad `riided `seĺga pannud Lai; kus sa piitsa `pańnid KJn; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn; `pandis kikk ni̬i̬d õbetud leid ja `vaĺlad ja kikk `pandis obesalle pähä Vil; `seande pane või pudelise - - ei seeśa paigal Trv; ahju suu ette es panna puid Hls; temäl ei ole vitsa `oksa `pääle pant (ei ole vitsa saanud); pussak oo meestel `ü̬ü̬lä `pantave; mea pia `piipu ka panem (tegema); mul olli nii äbi, et ma‿i tää, kohess ma oma siĺmä oless `panden piltl Krk; susass penile `leibä, aga ega ta‿s anna, pańd omale suhu Ran; noorik pidi egäde `paika vü̬ü̬ panema, läits `aita, pańd vü̬ü̬ aeda salve `pääle, läits `lauta, jälle pańd vü̬ü̬; nüid saap pähäbä joba neli nädälit, ku poig mulla `alla sai `pantuss Nõo; väega `tassa pannu `endä pengi `pääle piḱäli Kam; `ta‿ĺli nii paĺlass, et `rõivit `säĺgä `panda es ole Ote; laset keeväst vi̬i̬st läbi, tsäkutad ärä ja paned pannile (kukeseentest) Rõn; ma kävve `kartold `pandman San; ku supp `muialõ är ei mahu, sõ̭ss võit jo länikuhe ka `panda Kan; pańnimi vilä kot́te `sisse `vaĺmiss Urv; tu̬u̬ om `mõskmise vańn, ala sinnä˽`sü̬ü̬ki panduʔ; kas nailõ koodõlõ kiä haŕussõid olõ˽`pandanu õiʔ Har; `pankõ˽pańgi˽`kü̬ü̬ki Rõu; kutsuti `sü̬ü̬mä, oĺl `herneleemekene pant süüäʔ Vas; `meh́tse `panvaʔ kuppõ `sisse mett Räp; pangu uiʔ ni piḱkä nõglatsit `peŕrä Se; `pańti `ku̬u̬ĺjalõ `kirstu vart `viina nii palakõnõ `leibä kaʔ Lut b. kedagi kuhugi suunama, saatma, viima nüüd `panna kaik `kuoli Kuu; näid `pandi `ühte magama Vai; kurja tegemise eest `pandakse `vangi Vll; ta `panti `türmi Rei; lapsed tulevad sügise `kooli panna; ega neid sigu `võigi `ühte `panna, need `kiskuvad `ühteteist veriseks Mär; pahased, meks minä `poiśsi `kaŕja ei pand Kod; meie `pańnime lapsed `ku̬u̬li KJn; küll ma su `nurka pane Krk; `tütred jät́t oma manu, aga pojad `pańti kasvandigu Ran; ei `julge `lehmä `lauta panna, laut satap lehmäle `säĺgä Nõo; õige vanast `pantu [lapsega tüdruk] äbi`penki Ote; ei näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; Eass noid talu `lat́si kiä `ku̬u̬li panõ õs Urv; no˽pandat vanadõkodu, ku vanass jäät Har; `pankõ minno kas vai põrmadu pääle, ma˽saa sääl kah `maadaʔ Rõu; eas taad kiä `vańgi panõ õiʔ, ta‿m rikka mehe poig Vas c. (kirjutamisest, üles märkimisest) õli `miski põnev lugu, sie `pandi trükki kõhe Lüg; piab `kirja panema, muidu unub kääst εε Khk; egasugu `asju nad `lehtedesse ka panevad Käi; pane käsi `alla (kirjuta allkiri) VMr; pani kruńdi täma `piale (tema nimele) Trm; politse·i paab `mussa `valge `piäle, ti̬i̬b protokoĺli Kod; on juba `kirja `pantud, seesäb kirjas KJn; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; `enne `keŕkut opetaja pańd lavvaliste nime `kirjä ja võt́t kirjutesraha Puh; ega siss `kõ̭iki `tunnõ ja minutid ei˽saa `mäŕki pandaʔ Har; timäl oĺl ka˽t́siirutõt ja˽kriipsutõt, uma nimi `alla pant (väikelapse kirjast) Vas d. (kõrvale, tagavaraks asetamisest) vihase jägu‿p pea paigale panema mette, aga ken magab, selle jägu pannasse paigale Khk; vanamad `pannid kõik paigale Muh; ei ta `raiska, paneb kõik `seisma Mär; ta oli old Kaiu `mõises ärraks ja oli siis pand `endale kanna taha paelu `aśju Juu; iirtel õli terve kilimitu täis `ermid õma piä järele `pantud Kod; `lasken raha paigal panna Krk; tõese pudeli jõeva ärä, tõene `pańti tagavusi; küll sääl esiki leedäss `tarku, kes mõestava `sü̬ü̬ki säĺlä `taade panna Nõo; ei `raiska kõ̭kkõ välläʔ kõrraga, pand osa paigalõ Har e. (meelde jätmisest, mällu talletamisest) panin `miele, `ninda et piab `seisama `mieles Jõh; Neid - - ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; kui sehukst kenad kirjad - - `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo Muh; ma pane sene `täose Phl; kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli, sest vaadati kala `saaki Rid; põle `seoksi sõnu `aega saan `meeli `panna Tõs; kaŕjussed one jo kuradi nõõliked, kõik panevad kõrva taha Kod; sa‿i pane kedägi `mi̬i̬lde KJn; ei ole tat `mi̬i̬li `panden Krk; pane mõni asi kõrva `taade Hel; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma Räp f. (rõugete vastu vaktsineerimisest) rubisid `pantaks kooli`lastel Käi; `talle `pańdi `rougid KJn; `aeti `nõstmit panema Nõo; kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mi läämi pokkõ `pandma San; no pandass jo `heŕnit, siss olõ õi inäbä `heŕni inemiisi Se
2. a. teise asendisse, seisundisse või olukorda seadma sie on nisuke mere lima, paneb `vergud `umbe Jõe; tämä ei `oska oust rakke `panna; siga `pandi `nuuma `pääle VNg; `kartulid `saavad `kuhja `pandust; kõik `tütred pani tanu `alle Lüg; pane `ennast akkama, siis akkama mänemä Jõh; `laevad `pandi `lasti Vai; ma aka `kuube `kurdu panema Jäm; liha ning kala pannasse `soola Khk; nii nakki oli ennast pand Mus; Mina‿p saa ennast mette änam pöliti panna, jalad oo kangeks jäänd Kaa; orikas saab `nuuma `pandud Krj; see‿o paari `oastane noor obu, enne kut ta `riistade vahele pannatse Jaa; Pane uks `oaki Pöi; ää pang ust nõnna `lahti mitte; pannud ennast sirevile (heitnud pikali) Muh; kaŋŋas `pantakse `niide Käi; Kirikus pidi `palve ajaks pöliti panema Rei; `härjad - - `pandud igese Phl; pühava `õhtu `pandi see noorik tano `alla Mar; panin vaka `triikini täis Kul; pani oma `tütred kõik mehele Mär; kui nahk pealt `võetud oo, siiss liha pannasse `kõlpu (rippu) Mih; laps paneb käed `risti Tõs; Panõ akõ `lahti, tuba `suitsu `täüde Khn; `pańni viiuli `äälde Tor; ma `pańnin paala sia`sõrga ja tõmmasin luua `kińni Saa; ku on udune, sis paned purjud pakki ja triivid Ris; pange ennast `riidesse, läheme `väĺja Hag; uksed soavad lukku `pandud, kui kodost ää lähme Juu; panime `üĺgid paadi täis Tür; triigime pesu ära, siis paneme lappesse; nüüd ei `pannagi last `mähke VMr; `erned `panna kärbitsa VJg; `pandi ridvad `püsti Iis; `kanga `niide panemine käis nii, et igast niie sõlmest `torkasid [lõnga] läbi Trm; liha ku sualane one, paad `õhta likku, vesi kisub suala `väĺjä; `lambal `pantse jalg ladaje Kod; kis tahab kerikus käed `riśti panna, si̬i̬ paneb `riśti Pal; panen ennast `laengusse (söön kõhu täis) piltl Lai; `pańnin rukkid `vihku; minä sellele oma tütärt ei pane KJn; naesed `kańdsid, poesid `pańdsid `rõuku Kõp; jalg pannas latti (lahasesse), ku ta katik om Pst; ärä panna likit `einu `kuhja Krk; tä `pandse `ende `rõõvile Hel; pane pańg `seŕbi, no sa panet ta sedäsi pu̬u̬l`töĺli, sa‿i pane kummali Ran; ma panni peenikese lati `pisti - - umala `kasviva `ümbre lat́te Nõo; ku ajalt sai rüä ärä `pessä, siss es panda kuhilikku Ote; `tõrdu sai vett `väege täüś `pantuss San; ku kapi usse `pü̬ü̬rä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; läkeʔ `ainu `kämmu `pandma Urv; vańgi˽pandasõʔ aheladõ; mu imäl om paĺlu `tütreid, tu̬u̬ murõtass alasi, et kuis ma neid mihele panda joua Har; mul umma˽kuŕgiʔ ittu `pandmaldaʔ Rõu; Meehe `auteva˽ka naasil `haina rukka `pandaʔ Räp; pangõ rüäʔ ar `kuhja Se b. (nõidumisest, kaetamisest) `Ennemast vanad `eided ikke tegivad `rohtusi ja - - `andasivad `sisse, kui `kiegi `ummele õli `pandud; `Leivad ei `saaned appust - - `leiva`asti on küll `paigale `pandud Jõh; üks mees on säält käind, see on jah ennast pand undiks sedasi Ans; see töbi o‿küll täna moo kallale `pandud Khk; panid `loomadele `tallaja `peäle Kul; see `aigus on kurjast `peale `pandud Vän; minule `pańdi ka sadajalad Ann; enne olid kõik `selged nõiad - - täid `pańdi `seĺga inimestele ja Ksi; ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant (vanatüdrukuks nõiutud); ku tüdruk poisi või poiśs tüdruku `perra `panden, siss akkas armasteme Krk; üits naśterass ollu temä pääle vihane ja pannu sadajala `säĺgä Nõo; imä oĺl `pandunu `mitmalõ täiä `pääle Har
3. a. mingit seisundit või tegevust esile kutsuma; mingit tegevust alustama paneb jalad `käima (teeb minekut) Jõe; juo pani punuma, et ei ole `siibe `eiga `sorga nähä VNg; pani `veski `sõisama; `tõinekõrd `räägib koleda juttu - - sie paneb kõhe värisema minu; nagu [kass] `lahti sai, nii pani pesädelle muni `süömä Lüg; Võtta naps `viina, paneb vere `käimä Jõh; Sie rohi pani magama IisR; küll sie on `kange `karsitsa, `lähtö `nennä, `panno `aivastamma Vai; panin ennast natuse `puhkama; külm pani `seaste mere ääred kiduma eina poolest; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; panid omal kulu pölema Kär; kaua sa ekid, pane ennast minema Mus; See oo nii `uhke riie, et paneb oort silmad pümeks; Kus pani tuiskama, nönda et ep nää mette maad ega taevast Kaa; sellest ta `kohkus ja pani `joosma Krj; vötab paar suutäit ja paneb ennast magama Vll; Kui vana ennast kodrutama paneb, siis teised olgu vagusi Pöi; see ais `panni ühna `töökima; laps pannud `nutma Muh; kanad panevad vara magama; ma jöi vεhe `palju, pani `purju Käi; `astma `kopsus, paneb rünnust `umpseks Rei; paneme siis `jεεma (jätame jumalaga) Phl; tuul paneb mere põhja `käima Rid; see pidi `kangeste rutto inimese kasoma panema; inimesed panid kõik plaginal `naerma Kul; pani piibu põlema Mär; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; pane pill `üirgama Kse; kui ema või isa oo surnd, siis see paneb ikka südame `liikuma Mih; Nikastasi jala ää, nüüd panõb `lonkama Khn; kirmid panevad lapse karima Vän; vihm `pańni kõik ojuma; naene pannu `karjuma Hää; küĺm paneb kääd `könti Kei; mättad ja aod `toodi `ühte `kohta ja `pańdi põlema Kos; nää, ingeldama paneb, suab näha, kui kaua ma tuksun (elan) JJn; siis oli ike orjaaeg, aga - - se kepipõli `pańdi ikke `seisma (ihunuhtlusest) Pee; sie (kukkumine) pani kolm nädalat `puhtast pikali VMr; mis‿ned kassid küll pauraku, kõrvad paneb kohe lukku Kad; kitsevihmap̀u marjad one lääläd, panevad õksele; müńdid akavad pähä, `paavad piä `valtama; mine paa saana ahi kütte Kod; `pańnid ommoku [veski] `käima ja `õhtast oli sada vakka Äks; kui rohi suur, siis [loom] `ahnelt sööb, see paneb põdema Lai; panin peerud põlema, siis sial kudusin Plt; `kange õlut paneb `purju kohe; `pańni tuhat `neĺla aeama KJn; uh kui `irmuss kõle tuuĺ, pańds mu väriseme kohe Hel; pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; naksanu viha säĺlätävve `säĺgä ja pannu plagama Kam; ku ta ei saa, mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; Kobsaśs `pääkese `vasta säńgü `jalga ja pańd piĺli minemä (hakkas nutma) Urv; sü̬ü̬k pańd süäme pööritemme Krl; masinal om joʔ aur üless kütet, `muutku `pantkõ maśsin minemä ennedä; leeväahu vaia palama pandaʔ Har; panõmi˽tikadi `saisma, sõ̭ss liigahhu ei˽taa kell Rõu; hõlp pand hobõsõ `tańdsma Plv b. midagi tegema panema, sundima panid `poisi `laulama Lüg; vanal ajal pabid panivad lugema Vai; ega sind äi ole `siia `orjama `pandud Vll; nüid pange obused `pahmama Muh; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; ta suur tüdruk, ta peab `varsti lugema panema Mär; kahe `aastast [hobust] ei panna tööle veel Vig; siäl pannatõ (pandavat) `õṕma ja `laulma Khn; ta `pańni mind tü̬ü̬s Hää; obune sai `pahmama `pandud Pee; sial `pańdi mind `saksa `tienima VMr; perena pani poosi `nü̬ü̬ri punuma Kod; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; emä - - pańd neli põrst `sü̬ü̬mä Nõo; sa pandat (sind pannakse) kõ̭kkõ tü̬ü̬d tegemä Har; selle `vaesõlatsõlõ `pante egakõrd rassõ tü̬ü̬ kotoh tetäʔ Se c. kehtestama `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; kui [uus mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma Mih; [ta] pand uma sõna `masma Räp
4. määrama a. kedagi kellekski või kuhugi pani `riigi üle valitsejast Vai; mind `pańdi nende `oidajas Aud; lapsel `panti oole`kańdja pärast ema `surma Tor; `pantse ameti Kod; paneme ü̬ü̬vahiss ta, ta tü̬ü̬d ei jõvva tetä, aga ü̬ü̬d `vahti ta jõvvab küll Nõo; pandasõ kat́s hoolõ`kańdjat vai `hu̬u̬ldajat, nu̬u̬ piat hu̬u̬lt pedämä vaesõ latsõkõsõ i̬i̬st Har; ma tahagi sinno `pernaśest `pandaʔ Räp b. (nimeandmisest) mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit Mar; pani nimi koa selle kohal (sellele kohale) Ris; mõni `üidis [külapidu] `pungarid jah, ja kuda nad kõik need nimed panivad `jälle Pee; ei ole kuuld `miśki nime `talle `pandama VMr; kadekops või kadekonn, kuda `keegi `talle nime paneb Plt; egäle lehmäle pannass oma nimi Hel; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr c. (maa välja mõõtmisest, kruntideks jagamisest) sie talukõht `panna `krunti Lüg; maad akatakse `runti panema Vll; igal talul oo neli kolmandist, sedasi `runti `pandud Mih; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; kohuss `sõitsõ siiä `vällä, ku viimätse piiri `panti Ote; mu esä `aigu `naati maid `kruńti `pandma, sõ̭ss `ańti maad `rohkõp manoʔ Rõu d. (muud juhud) ma pane suure inna `pεεle Khk; `raskid `süidlasi `pandakse `surma Vll; toĺl `pandi `peale VJg; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; oĺli juba neil are·st kohale `pääle `pantud Vil; suur rah́v pannas `pääle, ku `säädust ei pea Hls; ku midä `kurja˽teńnü, pandass trah́v `säĺgä Krl
5. pidama, arvama nie maa `poissid ja `tütrigud ige `panned neid `randlasi `ninda ala`tuulisteks ja viletsäks Kuu; paneb seda `nalja `ninda pahaks Hlj; tei paneta seda `naerust - - [mis] mina `räägin VNg; ei `pandud sedä nagu menestki Lüg; küll `pandi imest, kui miä `tervest sain Vai; oma `tarkus peab `aisma, ken ennast ise paneb targaks Khk; ega seda‿p patuks `panda Muh; noor inimene äi vöi seda (töötegemist) vaevaks `panna Rei; ma pane sedä ko aoks, mes neoke kahekeelega inime oo Mar; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris; ta paneb valeks sedä, ei usugi sedä Juu; kubjas ei pand koa pahaks, et me `aega `viitsime Jür; ta paneb mind pahaks Koe; suur kuer tuld `vasta - - tema põle sest tiand midagi `panna Kad; täma paneb seda nagu äbist Iis; panevad sedä Kodavere ki̬i̬lt narriss; tämädä `pańti totsakass, õli `niske pehme, ei `mõisnud targass vassata Kod; küll on asi imest panna Pal; paneb teist alvaks Plt; mul `oĺli viisteisskümme `lehmä - - `siukses `veikses talus, et kõik `pańnid imes KJn; kes si̬i̬ peni `ända kergitess ku ta esi, si̬i̬ om `seatse `kitja inimese jaoss, pannass koera sarnatsess Trv; rikkust ja vara om tal küll, aga kas ta pand ennast suuress ja `uhkess; ega tast nüid suurepet ei panna kedägi Krk; nüid paneb miu `süidi, et mia olna kõnelnu; kate anuma seen om keedetusi `kartuld, aga miä es pane `ti̬i̬dväski Nõo; nüid kõ̭iḱ si̬i̬ ilm nii eläb, nüid ei mõista midägi nigu `immess panna vai `paĺluss panna Ote; sõ̭ss oĺl t́ä `vaiki, es pane inäp minnu `süüdläsess Urv; timä nigu is panõ tu̬u̬d vihass, et sulahanõ nii `kaugõss `jäie Har; tiä pand naid vannu inemiisi uĺliss Rõu; `pańde võĺsist, es usuʔ tu̬u̬d `aśja Plv; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; mõrost pańni [piipu] Se; timä pand hinnäst suurõst Lut
6. (tegevuse intensiivsust väljendades) a. kiiresti, äkki liikuma; jooksma, kihutama, põrutama pani `paadist `välja ja ei `maksand `penni `mulle Jõe; lähäd nääd [vaskussi], on tämaa pääl, `järsku paneb maa sise kohe Kuu; ma panin `metsa Hlj; jäniss pani `putku, `enne kui nähä `saingi Lüg; Mehed `saivad obuse `päälä ja panivad valuga, et ei jää enamb `õhtast Jõh; laine pand tal üle pεε Jäm; pani nii, et kannad `välkusid Ans; Teised panid puhas laadale, vana Juhan jähi üksi koduoidijaks Kaa; kes seda nägi, kus ta `panni Muh; `panni `vastu kivi, sai `surma Phl; pand rahaga `kõrtsu Vig; kis tedä `nähje, see putket `panne Tõs; Mõni obune - - `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust üle Hää; va kaśs, `seegi paneb `metsa HMd; äkki kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; pani tuast `väĺla, ilma et oleks raha `kaasa võtt JJn; mul põle `aega - - panen edasi; nüüd jäid teśtest maha, pane järele VMr; kui silmast piasime, panime padinal `jälle `õue Kad; üks lehem paneb `võssu, tõõsed ku tuld taga järele Kod; pane padavai· küla `piale, et saaks aga rutemast ära `riakida Lai; pand `teisi tuppa Plt; vesi pańds mäkke `alla ku varin Krk; kõ̭ik paneva üle järve minemä nigu üits mi̬i̬s Ran; panniva kodu `poole tulekit ku `undab Nõo; ku˽sullõ mihidse kõ̭iḱ `ümbre tulõvaʔ - - siss piat `putku `pandma; iḱk uma esä riśti manh `hirmsadõ, vett pańd `põśki `mü̬ü̬dä `alla nigu `herneteŕri mahaʔ Har; süĺlem taht pakko `pandaʔ Räp b. lööma, virutama panen `sulle ühe `täie Hlj; küll sie pani `tõisele uop `uobi `pääle Lüg; poiss saand maast paekivi ning pand vanal `rindu sellege Ans; pani käraka körva `pihta teisele Khk; kui kuri loom oo, paneb tagant üles, kui sa `juure lihad Jaa; pane `aamriga naalale `pihta Käi; panin `taale malakaga paar ead pirakast Kul; ma pane su `ambad naa `kurku et Kse; meie lehmal ei ole saba`jõhbi, oo ainult könts, pani nagu `kaikaga `ümmer pea Mih; `pantase plaks ja plaks, piitsaga lüiasse Tor; pani jalaga `vasta muad Juu; nui kerves, nüri, panin sellega [oinale] otsaette JJn; lubas `talle vasta `vahtimist `panna, kui viel nisukese jutuga tuleb VMr; nii ku kivigä õli `pannud, kõhe aken `kat́ki Kod; ma `pańtsin ta `vasta ust nii mis plärtsätäs KJn; ja `panden selle tõise `kirvemehel pähä Krk; eńg - - karass täis, siss ma tälle panni malgaga Ran; pańd obesele `ohjuga iks nõõ ja nõõ; ma `virgusi tolle müristämise `pääle üless, ku pańd mulle `silmä toda `välku ike siuh ja säuh Nõo; `pandsõ üte `lahkami, nii et tõist enämb es taha Ote; viglaga pańni kubijale üte väĺgi Plv; [kui] ta kohegi minemä lätt, sõ̭ss õ̭ks mõ̭ni pand riśti ette Vas; panõʔ üt́s katõkäe hubak taalõ pakulõ Räp c. kiruma, vanduma; midagi ütlema tema pand `täie `suuga `kurja Jõe; paneb‿sule sihantse `apstüki `vastu Khk; alate paneb täie kurjaga Kod; ei riagigi muidu, kui teine sõna teist, teise sõnaga paneb kuradit, teise sõnaga muud juttu Lai; temä panep terävest `vastu, `justku `aamrege lü̬ü̬ss augu `sissi Krk; pańd [sõnu] `vasta nigu rahet Ran d. tulistama `ülge `torkas pia `välja sial mei `ahtri tagand viest ja ma panin `paugu ära Jõe; panin `talle (linnule), `juhtus just kaela `sisse Noa; üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb Ris; isa `viidi seina `jääre ja `pańdi pauk Jür; metsaned lasivad einamalle maha, panin paugu, ei trehvand JõeK e. (muud juhud) pane aga `tüöle taga VNg; `panga taga, et `saata `tehtost Lüg; raud kieb, pane ia its `piale JõeK; kui kevadel põld kuiv oli, siis põle muud, kui pane taga VMr; kukk pand iki kirr ja kirr Ksi; soe poja `undasõʔ - - kõ̭iḱ pańniva ku uu-uu-uu Räp
7. torkama, pistma a. salvama, nõelama madu pani `sorme VNg; kui inimesel uśs oli ära pannun - - siis `pandi `piäle `jälle tubakast ja `viinä Var; örilane paneb nõnna, et paun pale peal Ris; mesilind olli är `panden Krk; tuli`u̬u̬nede ei tohi uisa (ussi) `pantu jalage `sisse tulla Hel; mehine pańd ärä Rõn; palulut́ika - - ku tu̬u̬ `pandav inemist, siss tu̬u̬ `ku̬u̬lõv äräʔ Har; siu `pantuʔ paistõtass iks üless; meil umma˽ni `hirmsa kiholasõʔ, kõ̭iḱ ihu um ar˽pant Rõu; piḱk (madu) pańd käe ärʔ Plv; ar minku `paljidõ `jalguga `mõtsa, last ar sivvul hińnäst `pandaʔ Se b. (suguakti sooritamisest) kes taale `panna jõvab Muh; tahan talle `panna Kod; niikavva käind `kutsariga, kui tal oli `külge `pantud; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull poiss, pani kohe ära Ksi; mi̬i̬s pant taga iki Krk; ah siss mina ole tõśte solgi tüńn koramus, et egäüits võib tulla ja panna; `oĺli - - pahandanu, et naene ei ole tälle panna `annu Nõo
8. a. lisama `tõine inimene `räägib, `tõine paneb viel omast käest `juure ja `lähvädki pahanduse; `miski asi on vahestada, minul on paremb, siis `tõine pani `pääle, raha vai `oina vai Lüg; ühe söna `kuskil kuuleb, siis pannaste üheksa `juure Jäm; Pane `auru `juure (lisa kiirust) Han; Siis ikka pani tuulõlõ `juurõ ning lei mõlõmad `ankru ketid `kat́ki Khn; paneme kaks kolmele `juure Kos; keśsi sedä juttu vähändäs, ike panid `juure Kod; pańds `pääle vasigu ja `põrse ja raha ka vi̬i̬l Krk; ta om minu jutule võlet manu `pandan Hel; mia vaheti `mustlasega obese ja panni vi̬i̬l vana `lamba `pääle; ta‿i anna `kaalu `väĺlä, tuleb manu panna; kõrdsimi̬i̬ss pańd iks vett viinale seḱkä ja joodiku mugu jõeva Nõo; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all, võõdass mant ja pandass mano; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; `Rõ̭õ̭ska `piimä süvvä es kunage `seĺgelt, alate `pańte vett mano Räp b. kaasa panema apu piima pudel `pańti ligi ja kaks `räime koa ligi Aud; napp olli ike manu `pantav nõu Hls; temäle `pańti üten viht ja lauluraamat Hel; kapusta `oitu vanast teomehele üten `panda Puh; ku `minti `luhta ainalõ, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote; tuvagu leh́t oĺl latsõlõ mano `pantu, et sõ̭ss lää ei˽huśsi˽mano Rõu; vanast kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas
9. (ära või üles märkimisest, märgiga varustamisest; tähele panemisest) mina panin tänavu `kardulid `nuore kuus, mina panen nüid `märgile, kas on `kardulid all Jõe; `enne ei `oldki `kellu, `pandi `mergile kaik Kuu; panin `märgile, siis näen, kas `keski on käind `puutumas Jõh; Küll sel on on keik `märgile `pandud, kust kedagi käppada saab; Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; ega varas `öösse tea voadata, et märgile on `pandud HJn; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod; pani märgi pärast, `siadis `kartuli nii, et kui `keegi võtab või liigutab, siis on `tunda - - mõni laastukene või `pilpakene `piale Lai; kui mõnel `põhku kaoss, sõss pant tähe peräst Krk
10. (saagi koristamisest) käesid `mõisas tü̬ü̬s `mõisa tükke panemas Äks; ennembe pannimi `põldu kätege Hel; suur nuŕm `kaara panna ja mia mugu lõõdsuta Puh; kes sedä `asja om nännu, et nii `ilda pandass rügä; piäme `tõugu nakama panema, tõug om valmiss Nõo; minu esäl `olli ostetu talu, me es pia `tingi `panma (mõisa tingitükilt vilja koristama) minemä Ote; Ilma omma˽nii `saodsõ˽timahavva - - kuis ta põld `pantuss saa ja `kartoli `võetuss Urv; noʔ om jo rügä pandaʔ hoolõga, lätt mahaʔ Har; ni‿paĺlo ku `viĺja oĺl, oĺl t́siŕbiga˽`pandmine Rõu; vili oĺl `panda kõ̭iḱ, vikadiga niideti ja Vas; kas sa kävet `täämbä rükä `panmah Räp; näʔ `pandva `kaaru Se
11. piltl a. (raiskamisest, rikkumisest, hävitamisest) `juodik, sie paneb `terve maja varanduse puha `nahka, juob kõik ärä Lüg; Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära kaotatud või lõhutud) IisR; joomaga enese vara keik mokka pand Khk; nää kus püśs on, se on viis inimest `ingama pand Juu; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb; ta ei anna `mulle kot́ti kätte, on vist juba `nahka pand Sim; pani raha `tuksi, kodu ei toond kopikatki Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; om tõise `sirgu `panden, mis muud, ku vangiravva saa iki Krk; viin, tu̬u̬ pańd ta `persede Nõo; kolmkümmend vakamaad `nurme `panti `nahka Kam; ta om uma `tervüse `nahka `pandanu uḿmi `hulluisigaʔ Har b. ((ära) söömisest, (ära) joomisest) nie kuradi siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka Hlj; kõik kraam saab muudku kõrist `alla `pandud Lüg; pane üks mereulgus (kala) `rinde ala Khk; pole siit midad üle `jäämas, ma pane köik kiksi taha Vll; `pannid kered täis ja läksid uksest `välja `jälle; neliteisn `poega `olli, tõhk `panni `perse kõik Muh; kõik pekisemad tükid pani ikke tema `nahka Mär; Mitu soru (teat viinapudel) te akkama pańnite Hää; vasikas jõi lehma joogi ära, siis pani oma joogi `pihta JJn; pani kõige vartega `nahka VMr; sü̬ü̬b ärä, kõik paneb `kelku Kod; olli kõvast kõrdsin `põmmu `panden (purjutanud) Krk; kaositävve suppi pańd `perste; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema, es puhastagi Ran; Sa‿lt naa˽koogi˽kõ̭iḱ är˽`põskõ `pandnu Rõu c. (ära suremisest) Löüs ka paraja aja `korvad pää ala `panna Kuu; pani käpad pεε ala Jäm; Oli kõrvad pea `alla pannund Pöi; juba see pannund - - käpäd pia `alla Mar; siga pand lihavõttes kõrvad pea `alla Juu; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv; tu̬u̬d saa jo mitu ajast`aiga, ku ta kõrvaʔ pää `alla pańd Har d. (tapmisest, surmamisest) tuu oĺl `pandanu riihhetävve `lat́si paigalõ Har; ma pańni mehe mätt‿ala (mätta alla) makama Se e. (midagi tegemisest, töölehakkamisest) pane käed `külgi ja `aita mend Mar; tõist inimest `tõsta või avite, ike panep käe `külgi Krk; pane käe `küĺge, mis sa vahit Hel; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; tu̬u̬ `pi̬i̬d́li (peegel) saiś mõ̭ni mitu `aastaga, ei - - panõ õs ńappugi `küĺge (ei kasutanud) Vas; panõ jo käeʔ tü̬ü̬ `küĺge, äräʔ ooda inämb midägi Räp
12. ette panema 1. ette rakendama `Panga aga üks obune ette ja sie vade juhib Jõh; täna pole tarist obust ede `panna Khk; vanad `pannid obused ette ja läksid kihutes põllale Muh; ma `oskan ärja ette `panna ja `oskasin `künda koa ärjaga Hag; panen obese ette, miul õli kua uus puu`teĺgega vanger Kod; kahessa `aastane laps paneb ise obuse ette ja ti̬i̬b `lahti Pal; mine paa ruttu obene ette, ma jää mud́u `iĺdäse Hel; taludel `oĺli obesit ette panna mitut Nõo; esä pańd obõsõ ette ja lät́simi˽kerikudõ Urv; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; viiś `ruublit ja pan hopõń ette Vas 2. tõkkeks, kaitseks vm otstarbeks ette asetama pannase uut `ruuti ette Tõs; puid `pańdi ette, kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; pidin ikke juba `ammu adrale uue saha ette panema VMr; `aknad pandasse ette talvess Kod; `pantse puńn ette KJn; mulgupuu om vaja - - ette panna Pst; pańt tõesele jala ette Ran; `aknamulgule om vaja laud ette panna Nõo; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette, ma˽sattõ maha nii halusadõ et Har 3. söömiseks ette andma ka sea läät elädel `einu ette panem Krk; pane lehmile õle ette Hel; kanadele piap sü̬ü̬k ette panema, nu̬u̬ oodava Nõo; ma‿lä kae panõ eläjile midä ette Rõu; sa sü̬ü̬t toda, mis sa tahat õt, aga ma˽piä toda `sü̬ü̬mä, mis sa mullõ ette panõtõʔ Plv 4. ettepanekut tegema üks kõik mis ette `pańdi, tema oli ikke `vasta Plt; akas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; naene pańd ette, et sina ärä usu nende juttu Puh; kinni panema 1. a. sulgema pane `raamat `kinni Lüg; `Trehter õli ja - - pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; kui pölend on, siis pannasse ahi `kinni Khk; ära pang `silma `kinni Kaa; Katsu see auk sealt `kinni `panna Pöi; mine pane uks `kinni Mär; ahi vaja `kińni panna Ris; uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; kes inimeste suid jõuab `kińni `panna VMr; `köster akand neid `uksa `kinni panema Vil; sääl om üit́s laud ripakil, si̬i̬ om vaja `kinni panna Krk; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mul om suur kühä, mitte suud `kinni ei lase panna Nõo; hamõtõ kinni `pandaʔ oĺl sõlõʔ ja preesiʔ Kan; noʔ om latsõl taa tüḱk pähä opit, lat́s pańd raamadu kińniʔ ja lugi ni‿sama ku raamatust Har; mineʔ sõss väri kińniʔ `pandma, ku hobõnõ väläh (oled juba hiljaks jäänud) Plv b. tõkestama, mingit tegevust peatama kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni Vai; mets oo `kinni `pandud, et `metsa ei tohi `raiuda mette Mar; kis `viina `tahtsid, need tulid siis panid [pulmalistel] tee kinni Vig; `raiusid tee `peale puid ja panid tee `kińni Juu; siis `pańdi see maha`laskmene `kińni Pee; vihm `pannud kõik tü̬ü̬ `kinni KJn; vihm pand hainavidämise kińniʔ Har c. kängitsema akkan `jalgu `kinni panema VNg; eenamaal sai ikke `paĺla jalu `olla, kui rukit lõegati, siis said jalad `kinni `panna Aud; pane nüid ometi jalad `kinni Hag; jala vaja `kinni panna Krk; ma karjan käesi, es pane `jalgu `kińni Ran; panõ˽noʔ jala kińniʔ, sul om lauda manu mineḱ Har d. (jäätumisest) jo säält `varsti akab obusega läbi `saama, külm paneb sood `kinni Khk; see külm pani nüid ikke vist kõik jõed `kinni Mär; tuleb küĺmätaat ja paneb kõik `kińni Ran 2. peatama, seisma panema kuiv paneb `kasvu `kinni, `vilja`kasvu ja `kartuli `kasvu; `kange lubi `ilma `niisutamatta paneb `kõikse paremast vere `kinni Lüg; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; veriurma rohi paneb vere `kinni Muh; see kuib pani nüid kõik viĺla `kinni Mär; kui kui (kuiv) kasvu `kinni paneb - - [siis] terad jäävad kõhnas Var; ma en jõõda juassa, inge paab `kińni Kod; sõnadega pand vere `kinni `enne vanemal aal KJn; taa keväjene hall pand mõtsa kasu `kińniʔ Har; vere kiniʔ `pandmisõ sõ̭naʔ Se 3. a. kedagi, midagi kuhugi või millegi külge sulgema või kinnitama ragiga panna puri `masti `külge `kinni Jõe; mene pane `luomad `kinni Lüg; puust onk, `senna `küĺge pannakse lehm `kinni Pha; mine pane obu `kinni Emm; ma paan sul käed `kińni köödikuga Kod; mine paa lehmä `kinni Hel; pańni õigõ `aiksahe tsia kińni Se b. vangistama kes `süidlaseks on möistetud, pandakse `kinni Vll; Panad viimaks tükkis kinni Emm; ega vähikse süi päräst `kinni `panda Mar; mees olla taal `kinni `pandud Mär; pet́tis `riiki väga paĺlu - - ja ta `pańdi `kińni Plt; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; ku sa `viina aat, pandass `kińni Nõo; sai noʔ `varga kätte, `taaga ei olõ no˽muud, ku panõ kińniʔ Har; `tiiti küll, et tä varass um, a nägijät es olõʔ, kińni˽`panda˽saa as Rõu; kes siss rikka mehe puja kińni˽pańd Vas 4. ära sööma pane see äärigutäis `kinni Khk; paneme `kińni kikk, mis siin laua pääl on Vil; kokku panema 1. ühte kohta koondama, koguma, ühendama panema - - [raha] kogo, siis `saama `viina Lüg; sajuste `ilmadega‿p saa `vilja kogu `panna Khk; pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; läksid `einu kokku panema Mär; poisid panid kamba kokku Lih; `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; inimene - - küĺmetab `kangesti, et `ambaid kokku ei saa `panna JJn; meie panima õma viĺjä edemält kokko Kod; puu ja ossa om kõ̭ik maan nigu risu jälle, tahava kokku panna Puh; muidu sai kokku `pantuss kesi, üits vi̬i̬r jäi vi̬i̬l Nõo; tu̬u̬ pańd kõ̭iḱ uma aśja kokku ilusadõ Har; `pankõ no naid rüḱi kokko arʔ, vihma pilveʔ umma˽katõl pu̬u̬l Rõu; õtag tulõ kät́te, vaja ar mińnäʔ kaar kokko `pandaʔ Se 2. üksteise külge liitma, osi tervikuks ühendama `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; seĺjäluu on jatkudess kokko pandud Kod; tulõʔ avita [püss] kokko `panda, sa mõistat Räp 3. teineteise vastu või lähedale asetama pane käed kokku, täna essukest Muh; paneme rinnad kokku Tõs; ma ole alati kaits kätt kokku `panden, jumalt palunu Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku Ran; kõrva(le) panema 1. varuks panema, alles jätma nüüd ei õle `tarvis, panen `kõrvale `tõisest `kõrrast Lüg; üits `komka `oĺli, kos tünnid-tännid ja kõ̭ik vana kraam, mes sa kõrvale pannit Ran 2. tegevust katkestama nüid panen muud aśjad `kõrva ja akkan seda tegema Mär; selle pane ärä `kõrva, si̬i̬ jääs poolel Krk; maha panema 1. madalamale pinnale asetama korvi panin `pöösa `εεre maha Käi; `pandsin oma kanadelle `senna teri maha Vil; paa lait́s põrmatul maha Krk; [luiskamisel] paned varre maha, `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran; mia panni läniku kongu otst maha Nõo; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas || (intensiivsust väljendavalt) pani kena korra lund maha Jäm; igi pańd `mü̬ü̬da ihu maha Ran; tu̬u̬l oĺl nii suuŕ hädä, et timäl pańd siĺmist vett lobinaga˽mahaʔ Har 2. mulda panema, istutama `kartulid `panna keväde maha Vai; `tuhlid‿o juba maha `pandud Muh; mina käisin sial mitu `aastad [kartuleid] maha panemas Ris; eele `võt́sin juba `värskid `kartulid, `enne maid alate `pańnin maha KJn; peedi tulev maha panna Krk; kuuse `si̬i̬mne pandass maha, säält tuleb `vastne mõts Nõo; pops `pandse kah vaka `kartlit maha Kam 3. pikali panema; ka lamandama `püiäb `panna tõist maha Lüg; pull pani vana ika maha Emm; vihm‿o lina maha pand Vig; vili‿o lagas maas, kui sadu maha paneb Lih; tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad `sooga viis imet Mih; [tal] õnnestus oma vastane maha `panna Tür; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlemba maha Nõo; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga Rõu; paks vili pandass `keŕgehe `maahha Se || (intensiivsust väljendavalt) tuul pani aiad maha Kod 4. mingist tegevusest loobuma ku näet káraamedi maha pańni, sõ̭ss jäi kodutaĺlituistõ jälʔ Urv; otsa panema 1. lisama pane talle jätk `otsa, uladab küll Emm; varrukas oli ulluste `otsa `pandud Kad; ku sa `kät́sid `õtsa et pane, üle õla õlgu ike riie Kod 2. (süütamisest) pane `puiele tuli `õtsa Lüg; pannass tuli `otsa ja paludets ärä Krk 3. (kosjasobitamisest, kihlumisest) otsa `pańdja tuĺliʔ, nu̬u̬ tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺl `tüt́rigu imä poolõst; pankõ otsaʔ arʔ, siss lää hähäʔ hukka Se; piirdu ~ piiri panema 1. millegi edasiminekut või arengut takistama ei `oska enese jutule kedagi `piiri `panna Hag; lastass lastel `kasva nigu ta tahab - - ei panda tälle `piiri Ran 2. sisse, ümber piirama uisk olli `piiri pant; vanapagan `panti `piiri, kolm `tiiru `aeti ümmer kivi Krk; hommen om soejah́t, mõtsavah́t oĺl jo soe `piirdu `pandunu Har; maja `pańti `piirdu ja `tapja˽lät́si˽`tarrõ `poiśsi `ot́sma Rõu; piisi peale panema pidurdama, keelama Poiss ei õpi `koolis, kodus pias `rohkem `piisi `piale panema; mis sa lubad, pane piis `peale Han; `rohkem `piisi `peale `panna, et ei tee seda`moodi Mih; rõhku panema tähelepanu pöörama, tähtsaks pidama `kirjutus oli ka [koolis], sene `piale `nenda `rohku ei `pandu VNg; `keski `selle `pääle `rõhku ei `pannud - - `räägiti vaid, et on `niiskene kivi, mis põleb Jõh; ei `pandud aava `arstimise juures `rõhku Rak; Vanast no kuńst`väetuse pääle `rõhko es `pandaʔ ja tu̬u̬d paĺlo es tundakeʔ Räp; vastu panema tagasi hoidma; vastu hakkama; tagasi tõrjuma; vastu pidama obune paneb `vasta, ei akka vedama Hlj; `selle `vasta ei saand `panna, kui käsk `annetu, et piad menema `kruonu Lüg; inimene‿p saa siis oma immudele `vastu `panna mette Vll; mis `asja sa üsna `palja `käega `vastu paned Muh; need `vankred oo `vasta pand küll Mär; rookatust olid maeadel, need panid väga paelu `vasta Tõs; mis jumal teeb, on ikke ea, ega temale `vasta `panna soa Juu; pilvese ilmaga vi̬i̬l paab muru `vassa, päävägä `kõrbeb Kod; nii `kange`kaelne, paneb aga `vasta MMg; om üit́s `vastu paneje lu̬u̬m Krk; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta, ei lase `enda `tarre viiä Nõo; Mul `oĺli suur pere kah, ega muidu ei oless `jõudnu `tü̬ü̬le `vasta panna Rõn; panõ `vainlasõlõ nika `vasta, ku õks `hińge rinnun om Har; ta ku saŕv pand `vasta, `kullõ‿i mu sõ̭nna Se; välja panema 1. a. vaatamiseks välja asetama pane õmad liniked `väĺjä Kod; Üte `akna pääl nägi timä üte väädse `vällä `panto olõvat, miä umass väädsess ärʔ `tundse Räp; `kuultusõ `pańtiva `vällä, sääne ja sääne hobõnõ Se b. kaartidega ennustama `muslased panid `ässu `väĺjä Kod; tu̬u̬ mõtsavahi sõ̭sar pannu `tüt́rigedele `kaardit `väĺlä Nõo 2. millegi eest maksma tämä on `muidugi pali raha `vällä pand sene maja `tarvis Lüg 3. minema ajama ku `ju̬u̬nud one, paab kõik majass `väĺjä; [ühe] poosi `pannud `väĺjä, tõene one asemel Kod; `pańti umast majast `vällä, noʔ ei olõ kohegi elämä minnäʔ Har; `prõ̭stav pańd vele majast `vällä Rõu 4. välja paiskama, eritama kui said `säksi, siss pańd tuld `väĺlä nigu kohin Ran; pää om otsan likõ, pand hikõ `vällä Har 5. ette andma; käiku laskma taari perä, tu̬u̬ `pańti välläʔ eläjeile vai `tsialõ, siss tet́ti jälʔ vastanõ; taal om katõ moonamihe kotuss, ta piat ega `päivi uma neli söögikot́ti `vällä `pandma Har; üles panema 1. a. valmis, üles seadma meil siin on `rästä puur üles `pantud Lüg; akkame kaŋŋast üles panema Muh; pada taab mõsta ja üles panna Hls; ma taass kangast är `kääri ja üless panna Krk; siss ku tuuĺ `olli, siss `panti tuulisari üless Ote; pańni õks naid pellätüisi üless varõssõilõ Har; ega nuka pääl oĺl mi̬i̬ss, ku maia üless `pańti (ehitati) Rõu; meil oĺl ka mitu kusalat üless pant Vas b. (ahtmisest, hangumisest) rehi on juba üles `pandud Kär; kui omigu akkas `valgeks minema, siis oli rehi rabatud, siis juba akati teist jälle üles panema Pöi; rukkid tuleb üles `panna Mär; Kas rihe üles panitõ Khn; `pańdi ülesse, kolm part korraga, sie oli üks laug Jür; kuormast visati vihud - - rei `alla uńniku, sialt pannakse üles Sim; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; mis neist eintest maha jätide, `panden na enne üless Krk; ommen saab vi̬i̬l päid tuvva, saab rehi üless panna Nõo; haina omma jo˽kuivaʔ, nakakõ üless `pandma Har; meil `pańti viiś `ku̬u̬rmat rüḱi `riihte üless Rõu 2. üles märkima, kirja panema `teie siin `präigus paneta üles kõik `asjad Lüg; panin üles, et ei lähe `mielest `vällä Jõh; tiab, mis nad `sönna töstament̀i üles paned Vll; pani päävad ülesse, mitu `pääva `keegi oo tööl olnd Mär; kas te `Kungla nime panite ülesse JJn; pane üless, et ma oma palga kätte ole saanu Krk; sa piat üless panema, mes päevilise om tennuva Nõo; `täämbä oĺl `mõisan kirutaja, päävä üless `pańdja Har; nää˽`tahtva üless `pandaʔ, seledä tu̬u̬ lugu ärʔ Vas; ümber panema 1. midagi millegagi ümbritsema pane `raudadele räntsag (vikatiteradele kalts) `ümber Khk; `toodade ikke metsast [sõnajalgu] ja `pandade `ümmer [haigete jalgade] Var; pulma`aeges pannasse kuuseraedud ukse `ümmer Tõs; pane omale `rohkem `riidid `ümber Hag; tallukad `panti `ümber `jalgade Lai; see on ilparakas - - paneb enesele `mitmesuguseid `aśju `ümmer Plt; ärä `paĺle `pääge `vällä minnä, pane rät́t ümmer Krk; küll ta‿m `parbari`lehti pannu `ümbre kuḱke, küll ta‿m agu pannu `ümbre, aga kana lääb ike ja kaabib üless kõ̭iḱ (seemendatud aedviljavagudest) Nõo; mis toolõ latsõlõ `ümbrele pandass, `muutku hamõh ja mütsükene Plv 2. tõlkima minä `muistan nattukese vene kielt, kes ei `muista, minä panen `ümber Lüg; Kedagi saa aru, las tuleb paneb `ümber IisR; Osad sa seda kirja ümber panna Kaa; `inspe·ktor akkas vene `kieles `reakima, kooĺ`meister ei mõistnd `ümmer `panna Kos; kae mi poiśs om jo˽tark poiśs küländ, ta pand taa vene keele tükü `ümbre eesti `ki̬i̬lde joʔ Har
park2 park (-ŕ-) g pargi (-ŕ-) hajusalt S Lä, Pä Ris KuuK JMd JJn Pee Koe VMr TaPõ Plt KJn Trv Hls Krk Puh Krl Rõu Plv, `pargi Kuu RId/n `parki Vai/
1. parkaine või selle lahus `kuore park jääb `kõllane, `vilja park jääb `valge Lüg; Nahad `seisivad `pargis IisR; Pajukoore park tehti noorte pajude pεεlt korjatud paju koortega Kaa; nahad said `parki `viidud Vll; lepä koore paŕk oli, paks ja punane, siis nad läksid ilusas kollases Var; neli nädälid `pieti nahk `parkis - - siis `tehti mere `suapu ning `pastlu Khn; puĺli nahk oli - - siis paŕgiti ära koduse paŕgiga KuuK; lepa paŕk läks pealt ää Pee; apu paŕk võt́t karvad `lahti; `niini kistasse `paergugi paŕgi taŕvis Kod; kui [maakeveest] läbi lähed, siis jalad on pruunid, nigu park akkab `külge Lai; `tu̬u̬di `paŕki ja pargiti `riidid ja `villu KJn; vesi pannas koorel `pääle, siss tetäs seda `parki Hls; pajo ja kase pargige pargit nahk om `pehme Krk; Ku˽nahk paŕgi sisest är˽`võeti, sõ̭ss `laśti timä kon lajahn är˽kuiudaʔ Rõu || (parkimiseks kasutatavatest puukoortest) paŕk tõmmatasse paju seĺlast ära; `kiskus `parki Iis; poiss lät́s lepä pargi `perräʔ Krl
2. parkimine; selle tulemus Ea paŕk olnd, kasukas nii `valge ja `pehme kut siidi rätik Pöi; paŕk oli kõva, `pastlid sõid rakud `kanda JJn; `valge, kõllane ja muss paŕk one Kod || piltl soe päev ja `eina ajal park tieb tõmust, `jusku `ommiku `maalane Jõh
3. a. vaevanägemine, vatt Inimesed nägid `parki küll, pool `nälgas olnd, töö oli `raske; Küll nee `vaesed pośt obused said enne `parki, egasuguse ilmaga olid ees Jaa b. (keretäiest) `uota, `uota, küll sa saad `parki Lüg; Koer tahab `parki `soaja, et ta‿b läheks änam külase mitte Pöi; nüid ma soa igavese pargi Muh
paugar pauga|ŕ g -ri puunui ehitusel palkide paika löömiseks – San
pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; sisseü piha Sa Rei, `pääh(h)ä VId; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M
1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; täkk lü̬ü̬nd pähä KJn; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib na‿t suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; nõiakollad, kui täiad kipuvad pähe, kohe selle `veega `pesta Ann; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas
2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; pane oboselle `päitsed pähä Vai; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; pane oboselle peakot́t pähä Plt; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv
3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; nääd nüüd, mis inimesele vahest pähä tuleb VMr; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; Ega ikka lapsele kulbiga tarkust pähe ei pane piltl Rei; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; õppis salmi pähä Tõs; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä; lugemine `oĺli mul `seĺge, aga laolu pähä es jää Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas
4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se
5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb
6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo
7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas
8. (väljendites, ültemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se
9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv
pebritsema pebritsema paremaid heinu söömiseks valima (hobusest) obu pebritseb, uulega pöimib omal paramid `körssi einde siast, teised loomad ei pebritse; obu oo [heinad] ää pebritsend, piab lehma ede `viima Khk
prass praśs g praśsi Hää, prassi Jäm Khk; prass g prassi Emm Ris; praass g `prassi Hlj brass, nöör raa pööramiseks `prassidega `vieta raad `teisele `puole `masti Hlj; `laske suured prassid pakki Khk; `praśsisi on vokapurjul kaks Hää
puks1 puks g puksi Jäm Khk Mus Kaa Pöi Muh Emm Käi Mar Han raudpulk augu löömiseks või töötlemiseks, torn puksiga lööb roudvitsale augud `sisse Jäm; puks, pajas taaris Khk; puksiga lüiasse auk `sisse, kui kiŋŋa kõresid pannasse Muh; sepal on puks, kenega ta `aukusi lööb Käi; puuriga `lastakse auk ja puksiga õiendakse `auku paremaks Mar Vrd puksel1
pusi|puu ritv, latt ahte kohendamiseks, torkimiseks pusipuu `oĺli ümärik, ää piḱk puu, kellega `mulke `sisse susiti, kui rihi like `oĺli Puh; ligeda viĺlä kottale üteldi, et si̬i̬ ei võta pusi`puudegi `sisse, nii like om Nõo; pusipuu oĺl nii piḱk, et rehest läbi `küüńdü Kam; pusi`puuga kohendedass, et lämmi lätt alt `mulke piti üless Ote; sekäʔ naa `häste pusi`puuga, sõ̭ss kuioss vili ennembä ärʔ Kan; võta˽tu̬u̬ pusipuu ja pusiʔ riih üless Har; `tõugu pusitass pusi`puuga, jämme puu, ots vaib Rõu; `tsuska muni vu̬u̬ŕ pusi`puugaʔ, vili om toorõss Se
pöör1 pöör g pööra (-ä) eP; pü̬ü̬r g pööra Hää, pöörä KJn Vil eL, püörä Lei Lut Kra, püärä Kod; püör g püöra Ris JMd JJn Koe VJg Sim Iis Trm, `püör|a, -ä R(n `püör|a, -ä VNg Vai)
1. pööratav sulus kel õli aak, pani `aagiga, kel õli püör, pani `püörägä `ukse `kinni; mene `kierä uks `püörält `lahti Lüg; pane uks `püörä Vai; Louda uks on `pööra panemata Jäm; Ega vörgumajade uksed lukkus kεind, olid lihtsalt pööraga Khk; Sauna uksel oli pöör ees, ännaga pöör oli, änd käis läbi ukse posti, sai mölemist küljest `lahti teha ja `kinni `panna Pöi; laada pöör oo eest ää tulnd; võtab ukse pöörast `lahti Mär; saanal ja taral oo pöör ees Tõs; pane uks `pü̬ü̬ra Hää; väraba pöör on paelast, pulk `otsas, annab pöörata Nis; peĺdiku ukse taga on pöör, `keerän pöörä taha, sis - - ei soa `kiski `sesse Juu; värav on `püöras JMd; uks‿o püäräss `laśti Kod; uks käis sedävisi tal `kińni - - pü̬ü̬r oĺli i̬i̬s KJn; meil ei olegi `lińkege `uśse, meil oo puha pöörtege; pane iki `ende `järgi uśs `pü̬ü̬rä Krk; kui `lamba `oĺliva laodan, siss oĺliva pööräd i̬i̬n Ran; usse pü̬ü̬r kiiluti võlli `otsa, nii et ta ärä es tule Nõo; ku kapi usse `püürä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; pü̬ü̬r - - `peoga käänät vallalõ ja kinni kah. sanna ussil iks inämb ommaʔ pöörä Har
2. a. pulgakujuline rõivaste kinnitusvahend ega `ennevanast ei õld `nüöpisi, siis õli püör `püksi ies Lüg; Kasukal ja `püksidel olid puu `püöräd ies, `õunapu `oksast `tehtud IisR; `pükstel oli kaks `auku, pöör turgati läbi Mar; oo `nüidki näha olnd veel pööraga `püksa Mär; `nööpe es ole [pükstel], auk käis ülevalt puu pööraga `kińni Saa; nüid on nööbid, aga enne olid pöörad Hag; püör oli nööbi iest JJn; kasukitel `testi nahass pitergused püäräd, `riśsi nü̬ü̬paagun Kod; meste pögsil `oĺli tõese poole `värdli otsan pü̬ü̬r, tõese poole `värdli `otsa `oĺli mulk lõegatu Nõo; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ Har b. puupulk nööri, köie vms pingutamiseks pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta liigute ei saa, si̬i̬ om pü̬ü̬r Trv; tuleb tetä kabel, silmuss `tõisi `otsa ja pü̬ü̬r `tõisi `otsa, t‿om kaallõig Nõo; priĺl pandass `tsialõ `nõ̭nna, sõ̭ss ei saaʔ `rü̬ü̬ki, pööräga pööretäss kińniʔ Plv; Poisilõ panti pü̬ü̬r nõnna, es päse kohegi, pidi [naise] arʔ võtma piltl Vas c. kark aŋŋu pöör Muh; `lapju hanna otsahn um pü̬ü̬r, viglal niisama Rõu d. muuotstarbeline puupulk vörgu löng `aedi pööra `pεεle Käi
3. seadeldis millegi tõstmiseks, vedamiseks, pööramiseks vms `Püöräd `parrastesse `kinni, `ankru`köüe `otsad `jälle `püörä `rummu `külgi ja `püörä siis `ringi `kierdämä, `sendä sai `nuoda pikki `pohja edesi `liikuma Kuu; küll neid (linamasinaid) `tehti vändägä, pöörägä ja `viuga; pöörägä kangutasid sedäsi Vig; sepal on alaś, alasil on püör VJg; ajasid talvel pööraga `noota kokku; suurem püör on `vennes, `veiksem luotsikus Trm; `Veske - - `pü̬ü̬rä sai öhest kohast `teise `tõsta ja ku `vesked `tuulde kääneti, sis `pańti pü̬ü̬r pośti `küĺgi Vil; ku välivi̬i̬ `nu̬u̬ta vedäsime, olli pü̬ü̬r `vennen, kaits `jalga `püsti ja nü̬ü̬ŕ pääl ja nõndasama lai ku vene; `salve manu kaits puud `püsti, pü̬ü̬r vahele, nü̬ü̬ŕ ümmer, vändägä `käänsit, puupańg olli nööri otsan Trv; kui sügävämb kaiv, siss peräots `võeti pöörägä üless [kaevamisel]; `veśke `tuulde `pü̬ü̬rmine käis pöörägä Ran; mõnel om pööräga kajo, om ket́t ja keti küĺlen pańg Nõo; Vanast oĺli˽`valtaga˽ kaoʔ, nüüd omma˽pööräga Urv; Ku˽voḱk `sisse kiśk, sõ̭ss `pü̬ü̬ŕti pööräst napa `alla poolõ, sõ̭ss lätt nü̬ü̬ŕ lobõhõbass; Suuŕ pada oĺl koogu otsahn ja˽pööräga˽timä `kääńti tulõ kottalõ ja˽säält är˽kah Rõu; Pööräst sai `telli vokinööri pingutust Vas; kos suurõʔ lod́a omaʔ, sääl om pü̬ü̬r `ankrit `vällä võttaʔ Räp; ku `nu̬u̬ta `naatass vidämä, siss omaʔ pööräʔ Se
4. köiepöör ema `näitas seda `püörada, üks oli, kes `kieräs ja siis tegi seda kodust köit VNg; pööraga lüiasse takku kööveks Muh; pööraga pööritedi [köit], mool on alles ka veel see pöör Phl; ühed oo köie kokku `laskmese pöörad Mär; naesed kedrasid ja mehed lõid `pööra, `köisa `tehti PJg; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; pöörä peäl `tehti keere `valmis, sis ükskord `tehti köieks Juu; mul isa tegi ise looma `kütked, pööraga keerutas HJn; Pöör on - - ruami `moodi asi, pulk on tal keskpaigas, kos pial teda `ringi keerutatasse, kui võrget tehasse Trm; pöörägä lastasse köie ki̬i̬lt KJn; Ät́t tei iki `talve `õhtu pööräge `kaplu Hls; keids tetti pöörägä, keerutadi `ki̬i̬rdu, `oĺli kolm ki̬i̬ld, siss ei kakke Ran; `paklist keerutedi pöörä pääl võrget ja `võrkest tetti siss `nü̬ü̬ri, tetti `keidsi ja tetti `ohje, `panti kokku mitu ki̬i̬ld Nõo; pöörägaʔ tet́ti vanast `kaplu Plv
5. käi püöra pial tehasse nuad teravast Iis; tule `pü̬ü̬rä ümmer `aama, ma taass kirvest teräväss aia Krk; kui mõni õige kõva vikat́ om, siss `aetess ta pöörä pääl terävese Hel; esi pidit kotu iks `kirve teräväss `ihkma, ku pü̬ü̬r `oĺli, siss lassit pöörä pääl, ku `pü̬ü̬rä‿s ole, siss `ihksit tahu pääl teräväss Nõo; mul om ka ää pü̬ü̬r, pööräge om ää väidse ja `kirvõ - - terävess tetä San; panõ sa vesi pöörä`moĺdi, ma võta `kirvõ kah, siss pöörämi `kirvõ pöörä pääl vaavass Har; Mis‿tul latsõl viga u̬m, rü̬ü̬ḱ ku˽pöörä pääl Rõu; tahokivi um tu̬u̬ pae, kellest tetäss `kirvehigomise pööräʔ Plv; püörä pääl või ärʔ hikoʔ Lut
6. niisi hoidev puu, niievarb `kaŋŋas`puudel olid `püörad `tehtud, `püörad, kus `küĺjes `niied olivad Hlj; `püöräd, kus `niied pääl `sõisavad Lüg; niide pöörad, millest niide nöörid läbi `jooskvad Khk; niie pööräd `üitässe, saab `puuga `tükkis `üitud Mar; pöörad - - oo pikad puud, mis köevad tallalaua `külge, muedu tallalauad `lähtvad niietest laiale Aud; püörad on, kus niied pial käivad, niie pael käib `püörade pialt läbi Ris
7. käärpuud; (ka mõõduna:) üks ring ümber käärpuude mine säe sa‿tu pü̬ü̬r üless, ma taha kangast nakada vedämä; tu̬u̬ kangass oĺl kümme `pü̬ü̬rä piḱk, mia ma˽`koie, säält sai paĺlu palajeid ja kottõ Har; kat́stõiśskümme küünärd oĺl pöörähn Rõu; kangast `veetäss pöörä pääl; ma koi `täämbä poolõ `pü̬ü̬rä kangast Plv; püöräʔ ummaʔ säet `puitsõʔ, neĺli um `pistü ni kat́s `riśti, `veetäss kangast `sääńtsidi `pü̬ü̬re pääl Lut
8. juuste või karvade pööris `vaśkal om pü̬ü̬r pää pääl. kel allpu̬u̬l `siĺmi pöörä om, tu̬u̬ olevad ää piimälehm; inemesel om kah keskpääd pü̬ü̬r Ote; kel pü̬ü̬r sälä pääl, tu̬u̬ om hää t́siga Kan; ku otsa pääl pü̬ü̬r om, sõ̭ss saa peru hobõnõ Urv; varsal um illuss pü̬ü̬r, ta‿m pööräga˽vars; mõ̭nikõrd vasikal um mitu `pü̬ü̬rä Rõu; `hiusõ pü̬ü̬r siih lagipääh, täl omma kõ̭iḱ pööräh `hiusõʔ Se
9. a. sõõr, ring laulõti ka‿ks ja karati pööräh, tetti pü̬ü̬r; pääväl pü̬ü̬r `ümbre, `vihma saa; Noorõ˽joosiva˽tulõ man pööräh, vanaʔ - - aiva˽niisama jutto Se b. midagi ringikujuliselt asetatud, tehtud verevä nööräʔ ollivaʔ [pikk-kuuel] `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle ja `rindo `pääle, kutsute pööräʔ Räp; pangõ linaʔ ar `ü̬ü̬sest `pü̬ü̬rä; `kakjaʔ paniʔ linaʔ kattõ `pü̬ü̬rä Se