[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

ae|puu1 1. = ae|pulk vits tambiti ae`puuga pääl Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle ae`puuge. aepuu om tasatse otsage pulk Pst

2. pikk puu ahte torkimiseks `aebu, `siokõ ljõbõ puu oli, kaevõti `rihte, torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid Khn Vrd ahe|puu

ahe|puu 1. pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks Ahepuud `oĺlid, nid `oĺlid vaheda otsaga `teibad, nendega sositi vili partsil läbi Hää; ahepuu - - sai alt sorida, sai alt ülesse `pista ja kangutada teda sedasi `lahti Tür Vrd ae|puu1

2. ahtehark ahepuu oli libe puu ja kahearulene, teine aru pikem ja teine lühem. pikem torgati sideme alt matile `sisse Var

Vrd ahtme|puu

ahju|luud luud ahjupõranda pühkimiseks `ahju luud, `miska saab ahi ära `luuditud Hlj; Kui `ahju`luuda `õskad `varre `õtsa siduda, sis võid mehega magada Lüg; Ahju luud, sellega pühiti - - enne leibade panemist ahju parand iasti puhtaks Pha; kui rodi on kää sees, siis `seotakse kolmed aho luua paelad `ümmer kää LNg; see poiss oli ikke ilus poiss, aga pruut oli kui va ah́u luud Mär; ahju luud - - `tehti vanast ära tarvitud `vihtest Tõs; oĺli üks abenik mees, abe oĺli kui ahjuluud Saa; ahjuluuaks sai kaks `vihta `lõhki tõmmatud ja `ümmer varre otsa `seotud Juu; ahju luuad, suvel pidid naesed seda tegema kohe, kase `okstest ja Amb; ahju luud ei tohi tuas `olla, meil on nuor tüdruk majas, siis jääb vanast tüdrukust VMr; `enne ei saa mehele kui piab `oskama ahju luud `keita, kot́i kangass kududa, `lamba kael `niita; kui ahi oli käre, siis `kaśtsime ahju `luuda vette ja jahutasime Pal; pia kui ahju luud otsas (juuksed laiali) Lai; nüid ei ole enämb ahjuluvva `keitmist ei koti`kanga kudamist, mehele võib iki `minnä Puh; kui kidsi om, siss võta tõese talu ahjuluvva keediss, tollega keedä `aige käsi `kinni Nõo; ku ahi palanu `oĺle, siss - - ah́o pae pühiti ah́o luvvaga tuhast `puhtast Võn; Ku jo˽`piḱsevihma piĺv tuĺl, sõ̭ss lät́siʔ inemiseʔ ahu`luudõga˽`vasta Rõu; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas

ahtme|puu 1. pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks `ahtme `puuga `tõśtsid parte pialt `viĺja ülesse, kohedast, et kuum läbi lähäb Lai Vrd ahusse|puu

2. ahtehark `ahtme puu, ots oli aralene, mes parre taha akas PJg

Vrd ahe|puu

ahusse|puu pikk puu ahte torkimiseks, liigutamiseks võttama ahusse puu kätte ja `torgime `augud `sisse, et ahuss saab `kuivast Lüg Vrd ahtme|puu

andma `an(d)ma üld(-me M, `andmõ Krl Har, `andmadõ Har), `anda|ma R(-maie Lüg) Sa; da-inf `anda Hi Lä Mih Khn K I Trv Hel T, `andaʔ V, `andada R SaLä, anda Sa Muh L Äks VlPõ M, andaʔ VLä Se Lut Kra; (ma) anna(n) eP eL, `annan R

1. ulatama, pakkuma; kellegi kätte(saadavusse) või kasutusse toimetama (ka söömiseks, joomiseks jne) `ansivad `toine `toisele käppä (kätt) Lüg; tule `siie mie `annan `siule omena Vai; pere`mamsel `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud Jäm; loomale piab kääst `anma (lisatoitu), väljal nii vähe `süia Khk; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; üks annab rihalt [rukkivihud] kätte, tene ahab parsile Lih; neĺlaba ja pühaba andeti liha [süüa] Var; anna lapsele nisa suhu, laps tahab imeda PJg; üle ukse ja üle aia ei tohi `leiba anda, siss tuleb riid - - kätt ka ei tohi üle ukse anda Saa; ole `terve molle `süia `anmast Juu; karjatselle sai oma leivakot́t `kaasa `antud `lõuneks Amb; kas nad `uostelle einad ette `ańtsid Koe; `kanga kätte `ańmine (niidepanekul lõngaotste ulatamine) Kod; anna kuradille sõŕm, võtab terve kää Plt; anna tuld piibu `piäle KJn; ku sa `kangest `kohkut, siis ei pialatsele `rinda `anme; ken aus inimene, si̬i̬ and kätte [leitud asja] Krk; ei ole eläjile midägi `anda Ran; angõ vanembide kätte si̬i̬ kiri; kanadele `anti liha `eiten võti kätte, siss enämb neele `süvvä es anda (toitsid end väljast) Puh; tolle kätte sai raha `antuss; ańd kańepi karaskiga mulle `jihvtit Nõo; ku sa üle läve annat, sõs annat tulu ja jaku ärä Krl; taalõ tulõ soodad `sisse andaʔ, vaest siss saa `terhvess Har; vahepalla andass nii `lõuna vai õdagu vahepääl; ma‿i anna˽sullõ terehkätt kah Rõu; ańni linno maš́šina ala Se; t́šukõr `oĺli `andmi tõvitsõlõ Lei; jumal`armu andass pääle patu parandamese - - tulõ śjonds jumalarmuga ni pand jumalarmu `suuhhõ Lut; kätt andma (kiriklikult) kihluma, kirikus ”lugemisel käima” keisid krikus kätt `anmas Mar

2. (kinkides, annetades, laenates jne) loovutama, teise omandusse või kasutusse siirma; millestki loobuma `Kergemb `anda kui ottada Kuu; mina küll sedä `aśja kääst `vällä ei `anna, sie lähäb omal `tarvis Lüg; `Sandid `käidi pered `müädä, siis inimised ikke `anneti mis kenegil õli Jõh; Andija tüdib, saaja äi tüdi Kaa; ei ta `eese `õigust kääst anna Mär; Egäüks mehem `võtma kui `andma Khn; vanaisa `ańdis siis pärast koha pojapojale Aud; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast) Hää; ma olen ikka teistele and, kui ma `andja olin Kei; `pulmas `antakse `ańdisi Juu; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿bolt mul lehm Pee; kas sul `täidib mulle natukene raha `anda Kad; egä si̬i̬ sõda tulemata ei jäe, mine `mine `väĺjä kodoss, anna (ohverda) oma elo Kod; akad oma tütart mehele panema, teisele ära `anma Ksi; ta ei täü raha `vällä anda Krk; kas ta om `õige, ma pääd `anda ei saa Ran; ma anni tälle `ulka `langa, aga tagasi es massa; ärä `endä `tarkust anna `tõesele Nõo; `anma ta virk om, aga `tahtma ta‿i lää; ja ańd uma vana saanikõsõ i̬i̬st elu Rõn; anna˽perse tõsõlõ sittu, eś lasõ läbi küĺgluiõ Krl; massa˽ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ; ku `kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭ss mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ma `andnu˽sullõ üsägaʔ, a mul om raha kotoh; ei anna aamõtit käest Vas || anduma, sugulisse ühendusse astuma (naisest) `päiväl vanamor ei `kuule, aga `üöse `kuuleb küll. ma sohistan, `anna `mulle, siis on kõhe `kuuleb iast; Lits kes `annab, mies kes saab Lüg; poistel juba `mitmed εεd korrad `andand, kεε kεind riist (lodevate elukommetega tüdrukust) Khk; kui mina tahan ja tõene annab, muku las käiä Kod || piltl `kulbiga annetud, `molliga `võetud (vähese aruga) Lüg; ep saa akkama mette – `anti undi paśs (lasti töölt vm lahti) Vll; poolest suust (vastu tahtmist) `anma Mar; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga (võimu naisele) Mär || (ihnsast) südä `andaks, aga käsi ei `anna VNg; ei `andand suhu egä `silmä, pala egä `pauki Lüg; Annab näpuotsast (vähe) Kaa; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; mitte mahasadanud `marja ka‿i täü tõisele anda Hls; sikke `seante, kes tõisel ei anna pala ega pu̬u̬lt; ta ei anna küüdse suurust `aśja kah, `seante kidsi; sii ei anna mitte `tingu ka kõrva veerest enne ku ta leeme `vällä lutsiss Krk; temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle, ta‿m nii tihnuss Puh; näpu värisevä, ku `tõesele midä annap; annab `väega veedi nigu eńgvi̬i̬rd jälle Nõo; ihne inemine - - ei anna oma näpu vahelt `pulka kah `perste `pistä Kam; kes ei anna annakust, si̬i̬ ei anna aidast kah Krl; nii sikkõ, et - - ta ei anna tõsõlõ nü̬ü̬p`nõkla kah; ta is annaʔ sullõ mitte musta küüdse väärt kah Har; anda as `siĺmä `piśtä ei suuhõ tsusada Rõu || (heldest) näpidega võtab, kamaluga annab Trm; eĺle ja `lahke, ta annass või `süäme päält ärä asja Krk; ta‿m `elde `anma, annap vai `viimätse ärä käest; mul `kalge süät ei ole, mia anna vai suutävve `pooless Nõo; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; anna antust, murra murtust endale saadust paku teistele – T V emä ütel ike et anna `antust, murra `murtust. kui sa `tõesele annat, siss `tõese annava sulle Nõo; annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust; anna `antust `antut, ala˽võttu `võetut Har

3. tehinguna loovutama, kellegi omandusse või kasutusse siirma a. rentima, müüma, laenama jne aleduse pärast `anneti `puole `innaga Hlj; `ansin oma `lehma `süöma `pääle VNg; vana Jaap ands `meile `eini `võlga Lüg; ema tegi `möisa metstes `eina, etr ärra einamad `andas Kaa; kala müüja tuli, antsid raha eest ja vahetasid vilja `vastu Pöi; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; `aapteegist pidi iad `rohtu `antama Mär; riik annab `lainu Aud; ta `ańdis koha poole tera `peale; `ańtsin selle [maja] `väĺla (üürile) Juu; mõned `ańtsivad talud käest ära, `jät́sivad kõhad maha Pal; and talu rendi pääle `vällä Krk; ega tu̬u̬ `müüja `uupi ei anna kellekile, ta jao`viisi annap; anna mulle odavambaste, mul ei ole niipaĺlu raha; pu̬u̬l ilma ma `vaśkat ärä ei anna Nõo; ańd `kapstõid mullõ, ma˽`koiõ neli `paari sukkõ Har; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ, vaest andasi hopõń tagasi Vas; kaupmi̬i̬ss ańd meehele tu̬u̬ hääteo i̬i̬st kotitävve rahha meelehääst Räp; tü̬ü̬d andass `vällä tetäʔ Se; `võlgu `andma Lei; poolõ `pääle (pooleterale) `andma Lut b. maksma, tasuma keväde `võeti `vilja `lainust, `anti kasudega kättä sügise Lüg; külmediga (külimituga) sai `suilistel `palka `antud Jäm; sihantse mihele‿p tohi ede anda (avanssi maksta), siis ta‿p tee änam Khk; sa pidid ju raha ka kupu `laskmese eest `anma Var; mis `ańti karjatselle, `ańti püt́t rukkid, teine odre Ann; `ańti elu`aegne paiuk Lai; mis sa mulle tasuks annad Plt; `rü̬ü̬vlele andass `rü̬ü̬vle palk Ran; nüid `antana raha palk, egäle ütele tü̬ü̬ `perrä Puh; mul ei ole midägi `söögi i̬i̬st `anda Nõo; taalõ mia palk andass, kõ̭gõ ju̬u̬ `persede; timä ańd raha mullõ veidemb tagasi ku `õiguss oĺl andaʔ mullõ Har; ei ole vald minole abiraha `annu vi̬i̬l Räp

4. a. suunama; kellegi kätte, hoolde jne toimetama, usaldama tämä on ravitsejate `uole all. `tohtrite uolest `antud Lüg; annab teise oiu ala oma raha; `andas oma `tütre `tääle naiseks Khk; Kes teise abeme ää rikkus, see `anti `kohtu `alla Pöi; tädi `ańdis mind karjatses Aud; käisin `ańtsin oma töö üle, sain `tehtud Juu; ega ta‿ss naĺla asi koa põld ikke jo, laste kätte oost `anda Pee; mea anni oma poja sepä selliss Krk; tüdär `antu sugulase kätte kasvate; egäst vallast pidi vallavanemb kaits mi̬i̬st `andma Hel; katekümne `aastani `oĺli alt `iäline, siis `anti `tälle inimese `õiguse kätte Ran; ei sedä suurõmbat [last] ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ Har; teil ka vaja uma sõsaŕ mehele `andaʔ Se b. (hrl koos refleksiivpronoomeniga) kellegi teenistusse hakkama, alluvusse minema; kellelegi või millelegi alistuma, kellegi või millegi mõju alla sattuma on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä; `andas `ennast `Erra `valla `alla, läks siit `vallast `vällä Lüg; ken joomise `sisse `andand on, oma `riide ilbud joob seĺjast εε Khk; kumma `puole ma enese annan, selle `puole ma pian eale koa `andma Hag; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; mine tõiss surmass `piäsmä ja anna ennäss `surma Kod; nüid sa annat ennäst eluaa orjass; si̬i̬ om jumala maha jätten, ilma kätte esiennast `anden; mea nende sekkä ei eidä ennast, nende `parti ei anna Krk; ma ole tü̬ü̬ `kilda `andan ennäst Hel; ta `olli metst `väĺlä `tullu ja esi `endä miilitside kätte `annu Nõo; vana om henne `ju̬u̬mise `hu̬u̬ldõ `andanuʔ; mi ei anna hennest śaksa alaʔ, mi˽`Hitleeri ala õi˽tahaʔ Har; alla andma 1. alistuma, järele andma, vastupanu lõpetama, taganema Sõnast `alle ei `anna, minuperast kasvai kõripite kokku Jõh; Ei anna vanaduses koa `tööle `alla Han; tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; `vaene piäb iks rikkale `alla `anma, `vaene om rukka ru̬u̬g Nõo; naane mehele ala anna aiʔ Se 2. alla jääma, viletsam olema Tehti - - karduli jähust voi rugi püülist lögri valmis - - anna poe kliistrile alla ühtid Emm 3. alanema, tagasi tõmbuma, alla vajuma nagu pakku õts õli jäme (paistetusest), nüüd on juo `alle `andand Lüg; päräst [leivataigen] annab `alla (vajub pärast kerkimist); meri annab `alla Mar; järele, järgi andma 1. nõrgenema, raugema, vaibuma sadu `annab järele juo Lüg; ilm külmale `järge `anma Khk; töbi annab järele Käi; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; kui ise järele ei and tõbi, sisi tuli `surra JJn 2. alanema, tagasi tõmbuma vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle, teeb `kuiva Khk 3. lõdvemale, lahti tulema, minema või laskma; lahti hargnema; mitte vastu pidama minä en õle `jätkust järele `andand, kas munn maha; ega vikkast ise veni, nide `annab järele Lüg; see nii mäda köis, see annab `järgä Khk; Anna köit üks sutike järge Kaa; kõva sõĺm, ei anna järele Tõs; laug [lõng] annab `järgi, keerd `järgi ei anna Plt; `ankur annab järgi Ran 4. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema Järele ei `anna, kas `raiu vai tükkidest IisR; targem annab ikka `järge Vll; süda ei and järele, ma pidin seda teesele ütelda `soama Juu; kes järele annab, sie järjel istub Iis; ei anan järele, võta vai pia MMg; sina anna `järgi, temä om vähep, rumalep Krk; maha andma alanema, mõõnama meri on maha `andand Jäm; perra, päri andma 1. nõrgenema, raugema valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo; tõbi and `perrä Se 2. lõdvemale, lahti tulema või minema võrk om londin, annap `perrä Ran; mul om vana jala, ei anan `perrä, ei saa `astu nii valiste Rõn 3. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema mina annan `perrä, parem tükk tigedälle Kod; kes serände pehme, annap `perrä kõegile; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä Ran; latsele ei või `perrä `anda, ta nakap siss `jonni `amma Nõo; anna no uĺlilõ peri Rõu; ei annaʔ `perrä, rago nigu `rauda `vasta Plv; tagasi andma 1. nõrgenema, raugema, alanema; taanduma Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Kuu; külm `annab tagasi Lüg; valu jääb `soiku, annab tagasi Khk; ilm annab külmast tagasi Kei; ei anna sugugi sinu käsi tagasi (valu ei vähene) Kod 2. endisesse olekusse minema, viima külm on `kartuld näpistand, see `kartul annab tagasi (magus maitse kaob) Mus; Ein küüni pannes oli üsna kui, aga nüd oo tagasi andand, vaada et läheb palavaks veel Kaa; Ära `tömba seda köit nii tebevasti, anna vähe tagasi Rei; vikat kõba, tab tagasi anda Vig; ma ei taha viha kanda südames, ma annan ruttu tagasi Mih; [kõva vikatit] seda põletadi - - see `ańdis tagasi Ris; [heinad] on tagasi `anden `nätskess, ei saa `kuhja `vaĺmi tetä Krk 3. taganema, loobuma mena oma sönast tagasi äi anna, olen `ütlend, olen `ütlend Emm 4. alanema, mõõnama tuulega on meri loe, kui vaaks jääb, siis annab tagasi, mered `andvad tagasi Khk; meri akkab `möönma ~ tagasi `andma Rid 5. kajama Mets - - oli nii suur ja tihe naagu müür, selle sammu pärast `andas ka ääle tagasi Kaa; alkain un aĺlass kivi and eĺü tagaž́di Lei; üle andma raisku, ülekäte minema see (tüdruk) on üle annond `eese jo; üks üleannond ing, kes kedägi ei kuula Mar; ümber andma muutuma elm annab `ümber, ta lεheb solags Emm

5. (saada) võimaldama, (osaks saada) laskma, lubama; millegagi varustama; millegagi mõjustada laskma a. (objektiks hrl käändsõna) lase `alla pidi tuuld [paati] , anna `rohkem tuult Jõe; siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; külm ei `anna `viljale `kasvu VNg; `anna sina `põllule sedä midä põld tahab, põld `annab kõhe `üeksä `vasta; sie jutt ei `anna `kuskilgi `üömaja (ei aita) Lüg; ähk annab völaga `aega (pikendav tähtaega); leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand; `siaste sai [põllule] vähä sönnigud `antud; rehele annad kaks kütti Khk; anna sa `jooni, ma kiigu Mus; Antku jumal εεd ingamist (surnust rääkides) Kaa; lehm äi anna `piima käde Jaa; `Mootur oli `kinni `kõrbend, pole `õigel ajal määret `antud Pöi; mäda puu ei anna valu mitte leva ahule Muh; anna liigendel `sooja Käi; ilm olli nii `sompus et pole näin laevale `koosi `ande Phl; tääl ike terbist `antud Mar; ei tale `anta seal `õlpu `ühti; `ańti `ruĺli ja `jälle äket et tä (muld) `peeneks läks; Anna perse pinki (istu) Mär; aeg annab arutust Han; na ea põli `antasse veel vanainimesele Mih; amet́ kõik mis `leiba annab Aud; ega ned parmud ka anna asu selle lehmale Amb; pool `pääva `ańti siis `teenijatele pühaks Ann; `rahval kõik lu̬u̬g vede siden, ku annab `lu̬u̬gu si̬i̬ ilm; anna mina juassa (lase minul joosta) lehmile järele; naene tämäle mitte uśsi asu (rahu) ep õle `annud Kod; kui tuld kivedast `antasse, siis pada `ästi keeb Äks; pannasse aod `siśse piśtakille si annab alt `õhku kuhjale Ksi; `siia `maale on tervis meil `antud SJn; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; `antke - - tekke `ruumi; ullul ja rumalal anna maad (anna järele); ilmast `ilma sõnutiv, na es anna teśtel ka rahu; ma lää `rätsepa manu `mõõtu `anme Krk; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult pääle ~ kätte tüirist Ran; temä varast paĺlu, toda es saa jo `andiss `anda; amet kõ̭ik mes `leibä annab (ülalpidamist, sissetulekut) Nõo; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; Anna iholõ mis iho nõud; Kolmõlõ asälõ piat tiid anma: haanä kuurmallõ, palgi perä riile ja vanalõ tütrekulõ Räp; kas śoolõ põllulõ tiʔ sitta ka olt `andnu Se; d́ummal `andaga `terrüst un öüä ikä Lei || impers (vihma- või lumesaju, ka tuule ja ilmastiku kohta) akkas pagiti lund `andama Mus; Las aga anda, `vihma lihab taris Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; annab ead `ilma Rid; seal põh́a all annab tugevad `vihma kohe Kse; `Andis `vihma nagu uavarrest Han; `Vaata, kudas `pilvi `vasta tuult kisub, sisi ta ilust `ilma ei taha anda Hää; küll annap vutakit (hooglikust tuulest) Ran; pilve lońdikõnõ, and paĺlo `vihma, lummõ Vas b. (objektiks da-inf; ka impers) laskma, võimaldama; võimalik olema `Annan sulle jau peräst `ingedä Kuu; nüüd `annab `niitä juo küll, on juo `täiest `kasvand; sinu pää ei `anna `sinne `mennä, akkad `enne `õksele Lüg; jumal ei `anna `ennast `pilgada Vai; mu rind ei anna εnam loulda Jäm; kui tuul külje pεεlt, kui annab purjuga kaksi pidi joosetada Khk; `kõrkad o `pehmed nagu piitsa keeled, `andvad ühna veanda Muh; õlle nõud andvad koa ikke ingäta pea `luhti mette Mar; ega lammas `rohkem ei anna `niita ku kaks `korda Kul; Võtab kust võtta annab Han; kui põld akkas `anma teha, siis `tehti küli Aud; anna leida `endele kaĺlis tervis kätte Hää; kõva südamega inime, tema sugugi ennast `murda ei anna Juu; valitsetud puu oli, kes `ańdis `piergu `kiskuda VMr; nuga peab nõnna terav olema et puu annab `vesta Kad; kruu ei anna `koŕki maha jättä, tuleb ühen `väĺjä; südä ei `annud sedä ärä üheldä Kod; kas sääl om enäp Ämmusteʔ – annab `olla, ma ei tää sääl muud nime oleva Trv; kuḿm annab venüde Hls; ega ädä ei anna äbenedä Ran; ta (naise) südä ei anna `lüvvä ja käsi ei lü̬ü̬ kah Puh; si̬i̬ om `jaksa, annap võtta Nõo; nüüd `ańti vi̬i̬l omile siĺmile nätäʔ Võn; ni `kaugu iks elä, ku `päivi elläʔ om ant Urv; ädä ei annaʔ äbende, tühi kõtt kõrgistõ Krl; ku käsil ja jalul `liiku andass, siss võit õks elläʔ Har; sul jo `andõ˽`vaĺmiʔ, ku kosilanõ tulõ, sõ̭ss anna˽minnäʔ inne Rõu; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõ̭ikõ tetäʔ Lut c. mingit olekut, tegevust jne võimaldama; mingiks olekuks või tegevuseks suuteline olema võib `jätkädä `inglis tappiga [palki], siis tämä enämb ühest ärä ei `anna Lüg; reha `seljatäis - - vottasid nii pikkald [heinu], kui reha `andas; kisendi kovast nii pali ku kori `ansi Vai; `veised `kargavad tuhat `nelja nii pailu kut `andvad; tald oo nakkidest lahti `andand Khk; Antku, et seda‿p juhtuks Krj; enne põln inimestel `priiust mette, päräst `anti priiks Mar; `meeste säŕk oli kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; liigetega nuga, mis `kinni `ańdis Mih; `kańdis kõik ää, mis `lahti `ańdis Tor; minul sie sõrm ei anna `sirgesse Amb; [lõpetamisel] paneme [kanga] ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür; kui aeg `ańdis, siis kedrasid päe läbi Plt; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na ei anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass Ran; kõnõlnuʔ, no kiiĺ anna‿iʔ ńoid sõnnu Lut || (koos ma-infinitiiviga) – R eP vie riist on `kallakal̀li, `annab `ümber menemäie; minu kiel ei `anna `ütlemä, kuda sie tuleb `üellä Lüg; ükspuine, `kange seĺjaga, `pöörma‿p anna ennast Jäm; siis nad (linad) olid niikaua leos - - kui nad `ańdsid juba `murma ennast `kat́ki Kei; ega tema ennast `paenduma anna (uhkest) Koe; aśspakk, tema annab `kierama alt VMr; juba annab `nihkuma Kod; kui on vanund ja tükkind vill, ei anna kraas `käima Plt || kokkusaamist või lähenemist võimaldama, lähedale laskma siel on pikkeld [meri] madal ja - - egä `sinne `ühtä maa ligemäss voind `andada - - et `liiga `ranna ligi ei `andand Kuu; kits ei `anna `püssimehe ette, on üks arg luom ja `erkos Lüg; metstuid ep anna nõnna elude likki mitte Muh; Vana kaśs ei annass mio `piiri Khn; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; ta‿mm nii `uhke, ta‿i anna ligigina Nõo | id ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi IisR; ära anna ennast mu `silmi Rei; oia, et sa enam ennast mu `siĺma ei anna Juu; Ku [võla] `masmise aig, es anna˽siĺmilegiʔ; tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; kinni, kätte andma kinni võtta laskma `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (lastest); kui üvägä kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; obo ei anna `kinni Mar; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; virutanu lehmäle takast pengiga `perrä vi̬i̬l, noh, lehm kätte es anna Nõo; tsiga anna‿i kellegi kinniʔ Se; kokku, ühte andma kokkusaamist võimaldama, endaga kokku laskma mihed `kardid neid (sõjalaevu) ja ei `tahtund `laevuega `ühte `anda Kuu; `emmä `andand kokko `tõine `tõisega, õles `menned `riidu Lüg; redutas eest ära, ei annagi kokko Pil; temä ei taha kokku anda, paep ärä i̬i̬st Krk; kudass tu naene temäga kõnelep, ta‿i anna naesega kokkugi Nõo; is `näütägi˽hennest - - is anna˽kokkugi is Har || ulatuma, küündima Jakk jäänd `kitsukaseks, ei `helmad `anna `vaelukute enämb Kuu; [võrk] äi anna sõnna [juhtmete] `kaela mitte, lühike Pöi; luuk (look) oo ää `õigun, ei anna `piäle Var; sured pikad puud mes ülese ikka `antsid puude `peale Kir; Kael pial nagu ärjal, rae nööbid anna kua änam `kinni Han; kangid olid kohe sedasi et (palju) - - ei and kerstu uks `kinni Tür; kas sie palit annab `sulle `kinni VJg; rõivass om liiäst naṕp, ei anna `ümbre Puh || piisav, küllaldane olema Jämmuselt annab möödu täis, aga pidusest jääb veel puudu Kaa; Ikka `kerge veel, äi anna `koalu käde Pöi; see on `raske asi see vist annab kaalu täis küll Juu; välja andma 1. piisav, küllaldane olema enesel ei õle `riiestki `ninda pali, et `vällä `andases Lüg; See paĺk äi anna jämmuselt välja Kaa; `Riśtisi nii pailu [kindakirjas] kudas siĺmad `väĺla annavad Hää; karva piält ańd kualu `väĺja Kod; rõivass ańd `laiusest `vällä Plv 2. kujult, omadustelt jne sobiv või kellelegi, millelegi vastav olema `vöedags üks köver puu, mes obose plaani `välja annab, laigadagse pεε ja körvad veel `senna `otsa Käi; abemega mees annab plaani `väĺla Kei; sõss `anvet moodu `vällä, ku mehel piip suhun ja naisel laits sülen Krk || (vee, õhu jm) liikumist võimaldama; läbi imbuma pane kork `peale et `luhti läbi ei anna VNg; ahi `engäb - - kui praod sies on siis `annab `luhti `vällä Lüg; mattab `inge `kinni, ei `anna `rindust läbi `tulla Jõh; vikk on kiha pεεl, koest ta `inge annab Khk; paat́ lekib, annab vett läbi Tõs; Panõ kaabõlkoi luuk `piäle, iest akkab üle `andma Khn; tegi tugeva paisu, mis mitte vett läbi ei anna Hää; neil (viiskudel) augud olid sies `ańtsid `õhku ja Amb; kuur piab olema, et annab tuule `õhku läbi Tür; puud vajovad `litso, ei anna tuld läbi, `liikta näid Kod; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; ru̬u̬ katuss ei pidänä `vihma. ru̬u̬d om kloredad, annava läbi Ran; iä `lahkõss - - and `luh́ti mano, sõ̭ss ei lõpõ˽kala ärʔ [järves] Plv; prezenta all `kauplõsõ prezent anna‿i `vihma läbi Se

6. karistusena, sunnivahendina või ergutusena osaks saada laskma; lööma, peksma; taguma, kolkima; löögiriistaga töötlema a. hüüds ans kere `pääle Kuu; rabavad rukki vihud `reie tuas `vällä, `viskavad üle `ukse `riiala, sääl siis `annetasse `vartudega `selgä `neile Lüg; Võtta `vemmel ja `anna `ninda‿t kusi kieb Jõh; tεεp killele selle `nuaga oleks `andand siis Jäm; andas körva `pihta nda‿t lärtsatas Khk; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega Jaa; ma annan sool `vasto `vahtlemest Käi; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; [linade] rooge mõõk. sellegä peksetse ja andase Tõs; leili auru sees sai viht `pehmeks `tehtud, siis oli sellega ea `anda, peksa kere nii tuliseks et Juu; saba `alla `andma Koe; annan sulle põrna `piale Sim; `ańdis `kämliga `mööda `kõrvu Ksi; ega ta muidu ei kuule, tulep tupe `piale `anda Lai; `poeskesed ańnid kividegä; nõnna ku [hobune] tagass üles ańd, nõnna jäed mõlemad tagumased jalad `vankri õtslaada `piäle üles Kod; vaade ku ma - - `vastu `ambit anna; ma annass täl nõnda ku puru jut́t taga Krk; `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; molli otsa pääl tõlvatedi, `anti tõlvaga kui plagsub (pesupesemisel) Ran; `anti naha `pääle, ega `vasta‿s tohi `aada; ti̬i̬b mugu `koera ja võldsip, serätsele anna `kaikaga Nõo; ma anna sulle üle kühmä Rõn; [rukki rabamisel] `ańti jäl˽`pinki `vasta, nii et pää˽säält tüve seest `vällä lät́siʔ; Mi‿sa˽lasõt latsõl nii `kirsu anna˽perse˽kuumass Urv; Anna˽tõsõlõ nii et avitass Har; ma anna sullõ suuhõ, mis sa porrat Rõu; anna˽`tallõ ihho pite; ma anna sullõ `hambehe Se b. tr `anna `vitsa tämäle, küll ta siis akkab sõna `kuulamaie Lüg; odan `utja ja `annan `siule `peksa; `andasivad - - `pussi (pussitasid) Vai; `antsi pesule natusse `nuia Khk; laba on seal kos patsud `antakse (viheldakse) Rid; kui töö põlnd easte mette, sis `anti keppi Mar; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; kus `tarvis `raiu, seal andeti kirvest Kse; [vihkudele] sai `varta `pihta `antud Mih; kellu kaks läksi ommiku - - rihile. vart kätte ja valu `anma Tõs; `ańtsin talle `tuupi; kui `jõulus `vihtlesid, siis `ańti `sulle `pliksu ja `plaksu `persse nõnna et, `ańti `jõulu anisi ja `neäri anisi Juu; ühe siraka sain `anda, oligi `kalpsti üle aa Kad; `kange naine teinekord `ańdis mehele tappa ka Plt; ma anni tal üte ää kõrva kiilu Krk; Maasikule ma `andsi suvel küll tappa, karja man `sinder mitte es seisä Hel; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; anna latsele `irmu ja `armu; minule ańd esä puu `luśkaga serätse kõlaku, et silmist lõi tuld Nõo; ma anna sulle üte tsähvi Rõn; `lasknu - - kat́skümmend viiś `välki `andaʔ Urv; taalõ piat `malka `andma, ega taast muud́u inemist ei saaʔ; taheti ka joonikat́si `pükse `andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || tulistama patarei·d - - `antsid `sönna `taamale tuld Ans; Paugu `andis oli jänes kää Pöi; tuid, sai testele `püśsi `anda, siis kadosid ää Lih; olass `meitel äkilene `juures olnd, olass tääl öhö põraka and Mih; tuli riista, nendege andass tuld jänestel Krk; pihta andma kõvasti töötama, [tööd] rabama anna aga `pihta [tööle], küll lähäb Mar; nigu lumi kaoss, andass põllu `teole `pihta Krl; tagant ~ takka andma kedagi tagant sundima, kiirustama; ergutama, ässitama pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; `talvel muutku `ańtsime vokile takka Kos; anna `jalgadele valu, anna valu takka, mine kärmemini JõeK; mina `vitsisin ikke vokile tuld taga `anda Amb; Tüü om kige paremb rohi ku süa valutess - - Mudku anna takka Hel; kas tu̬u̬ ei ole patt, ku mina luba `endäle `otsa tetä, vanatońt annab `u̬u̬gu takast, et ti̬i̬ `otsa Nõo; kül ma anna hõrru takast siss piät iks minemä Plv; annaʔ täĺle kõva käru takast, kül taa siss tü̬ü̬d tege Räp; tu om sääne kärmäss mi̬i̬śs - - and tõõsõlõ valu takast ja esi ka tege [tööd] Se

7. (hrl sg 3 p, koos da-inf) pingutust, vaeva, jõudu, aega jne nõudma; jätkuma no eks sield `Suomest `anna ige `tulla ka juba souss (sõudes) Kuu; `annab `piŋŋutada `enne kui [kivi] üles saab Hlj; `kaŋŋas pidi õlema kõva et `andas pida Lüg; Nii iad inimest `annab `otsida IisR; see eina taridus annab üsna labu `peele upita Kaa; Igavene kuhja mürakas et annab `otsa vaadata; Sügisene öö ön nii pitk et annab ösna öle ajada Pöi; tehasse üks ühessa kümme `leiba, see annab närida Muh; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; küll and `summi läbi lume Kod; kodu`kootud `riided ike annavad `kanda Plt; Tetti lina iki oma terve nuŕm maha, ańd kakku Hls; si̬i̬ aab ańd põdede kah Krk; Kari oĺl mõtsan hajuvilõ, andsõ `otsi inne ku kokku sai Urv || kõlbama, väärt olema sai södise kööringu, ät annab määleta Mus; `Sandle `möisas `andis `teenida küll Vll; kaśs ajab nii kena nuru, εt annab kuulata Krj; Sai keretääve [peksa] et annab maiguta Pöi

8. a. tekitama, põhjustama, esile kutsuma; mingi tulemuseni viima kolm lina `kiskupihu kuas `annab pihu VNg; `Viiburi tikkud, nied `andasivvad kõhe tule üless; `vilja kõlud, ei õle `tuuma sies, ei `anna `kaalu ei kedägi Lüg; ega kõik [vikatid] ei `anna üht ääld Jõh; tee `kεimine annab `sooja Khk; ölut annab verd, viin söögi isu Pha; naised `värvisid vahest viherbo koorega, `andas rugi sina `riidele Kaa; See okk annab [lõngale] `keerdu küll Pöi; päŕt annab `viimse viha umala käbadele Muh; seep ei anna sugugid `vahtu Rei; umalas annab vihatse maegu õllele Vän; köömel `anda ead söögi isu Juu; sie (armastus) piab nii iad mõnu `andma mehele ja naesele Kad; sõna saba annab sõnale teise tähenduse VJg; püśsi kukk - - lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu; `kiissel ei `anma `rohkem jõudu, kui üle aia karata; `mäńni puu annab kõege `rohkem nõge Kod; eläjess and sammasspoolikut, kui `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts; `lahke suu annap `sõpru Krk; kõjopuu tuhk annap `nilbust - - kajo vesi om `väega kale Rõn; kel verd veidikene oĺl, nu̬u̬˽pidi alasi nõgõsõ suṕpi `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ ańd inämb verd Urv; olgu ua vai `herne, kanõbi vai `kapsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ; `ju̬u̬skjõilõ tähile and päiv `valgusõ Har; ju̬u̬ `viina, tu̬u̬ and `julgust Räp; piĺliʔ `andva helü Lut b. (küljest eraldama, levitama okkaspuu `annab sädemeid VNg; karv `annab `vällä ~ `annab `karva Lüg; silm annab tuld (tugeva äralöömise puhul) Ans; [korsten] lagub ää, annab aga peale kild aavalt ääres Pöi; ju keris nõnna `umne oo, ei anna `sooja mitte Muh; värb annab pealt ää Mar; maa oo `niiske, annab `niiskust üless Lih; tulekivi kui raiutse annab tuld Tõs; sai `muśtjas sinine [värv], see maha ei and Pär; tuamikad annavad ead `aisu `väĺja Kad; lumitand moa annab koa ivake valukuma Trm; pada annab sine, tuleb sadu Kod; se riie annab pealt ää (muudab värvi) Plt; kardulevarre annave kah rohekat `värmi Hel; siĺmäkiviga värviti `villu sinitsess, sis `oĺli nii `kińdel ja tu̬u̬ `väŕvi es anna Ran; kui liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä Nõo; keede oĺl `pehme põhjaga [maa], ańd põhja vett `väĺlä Kam; ahi and `karmu Urv; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and lämmind Rõu c. tootma, saaki või toodangut võimaldama; tulu, sissetulekut, kasu tooma küll sie one üvä `rieska `loipu, sie `anda `piergu VNg; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret; nied jahud `annavad pali `leibä `vällä, nie on `kuivadettod rukkid Lüg; kakssada kolm kilo [lõhet] , kolm `kruoni kilo. noh sie juo `anda `kruonisi Vai; neĺja tahuga oder - - nee `andvad änam `järge kut kahe tahalised Khk; lammas annab `aastas kolm `villa Muh; neli `andvad, neli `kandvad, üks on parmu piits = lehm Rei; kui ea ruki oo, siis annab ikke kuus seemet Mar; Tomingate `õitsmese `aegas `tehtud küli annab ilusad linad Han; paiu - - pihelgas - - raag remmelgas annab mett Kse; vahelene leib `pandi seokst peenikest aganad, `olle `pandud [hulka], siis `andis `rohkem järele Var; talu ei anna `sisse JMd; tänavu kehv `väĺla `anmine, rukis annab vähe `väĺla VMr; mõni uassa annab [kask] `rohkem mahla Kod; keerutavad seda juttu, panevad omalt poolt `juure - - mis nisuke keerutamine annab Lai; mes tost kasu, et lehm paĺlu `piimä annab, ku‿da jalaga `ümbre lü̬ü̬b (raiskajast inimesest) Nõo; lammas and talvõĺ paari pokokõìsi; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna `piimä kätte Kan; tiiä˽paĺlu ta˽rüǵä `vällä `andnõss Har; suurõʔ `valgõ kaaraʔ - - `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu Lut

9. a. teatavaks tegema, teatama (ka märkidega, käitumisega jne); (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama; arvamust, suhtumist väljendama `kester `annab `laulu `viisi kättä, `rahvas akkavad `laulamaie Lüg; tämä `oskas igä sana pääle `vastust `anda Vai; mine anna Ansule aru (teata), et teed minnasse tegema Khk; külakubjas tuleb `käsku `andma Vll; udusireenid `andvad `siknaàli Var; `Seuke vihane - - siĺmad pärani vahib `otsa - - akkan sõnu `andma (sõimab) Hää; `praegu nad (neerud) ei anna `märki et nad `aiged on HMd; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; karjane `ańdis seal [karjamaal] pasunad [kui aeg oli lüpsma tulla] Juu; `mõisnikud nemad ei taht talupojale `õigust `anda Kos; aga ma `ańtsin `talle äid äpakaid (pilkamisest) Jür; minä ei `annud `tiädväski, et minä `ütlesin Kod; enne Türgi sõda `naksive undi pardin ulume, neile viśt iks `ańti `tundmine Hel; ku vanast pulma `oĺlivõ, siss `ańti pulma sõna (kutse) San; külävana pidi tiiu edesi `anma `rahvalõ Har; sa mullõ toona ańnidõ aadresa Se; teada andma 1. teatavaks tegema, teatama nad es taha seda tiada anda mette et muhulane nendel `tienijaks `olli Muh; annab suu sõnaga tiada Hag; eks anna `mulle kaa `tiada, kui `linna lähed Lai; ku˽sullõ mid́ä `halva sünnüss, sõ̭ss sullõ andass tu̬u̬ joʔ ette teedäʔ Rõu 2. sõimama, etteheiteid tegema annab teisele tääda, sihantsid sönu `andas tääda Khk; Ma `ańtsi talõ sedäsi tiädä, et śõttus `mieles seesäb Khn; mõista ~ tunda andma (kaudselt, ääri-veeri) teatama `ańtsin seda neile `mõista ~ mõistu tiel tiada - - ei taht just nii lausa teda `väĺla ütelda Hag; minä esin annagi ennäss `tunda (iseendast märku) Kod; võib-olla mõnele andass ka tuta, konass ta kooleb Nõo; kätte andma millestki, kellestki teatama, edasi rääkima suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, missa tõise pääle olet kõnelnu Krk; kätte ańd ärʔ [varguse] Se; välja ~ ära ~ üles andma [millestki, kellestki] teatama; registreerima; reetma egä Uo`nurmes üksteist `vällä ei `anna, nie `onvad ühe`nõulised mehed; `niisuke kahe `kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä Lüg; Varas varast ää ei anna Han; `peimis ja ruut läksid kiriku `juure üles `anma, `üeti `kihlama läksid Mih; kui üks ehk kaks `tińti on [teiste kalade hulgas], ei nää, aga ais annab ära HMd; siis `talle `ańti ülesse, et ta kolib mõisast `väĺla VMr; anna `vargus `väĺjä; suu `anmisegä ańd Juudas `Jeesuse ärä Kod; kellest südä täis, seda suu `andev `vällä Trv; sedä piap üless `andme, et sedäsi sa näit, sedä ei või jättä salussess Krk; `ankõ `vällä, kost tu̬u̬ jutt um `vällä tulnuʔ Rõu || avaldust, tellimust jne ametiasutusele esitama; (kohtus) edasi kaebama meil on ka `palve `sisse `annetud, kas saab `juure maad ehk Lüg; see kes teise [kohtusse] `sisse annab, on `nöudja Vll; lähvad [abiellumiseks] sooviavaldust `anma Lih; oĺl luba kuhut edesi andaʔ. siss kaavass `kuhtu `ümbre Har || ütlema, vastama, soovima (eriti tervituses, soovimistes) `andas jöudu ja teritas ka Mus; ons must siga `vastu tulnd, ep möista tere anda Pha; kes teisel vaderiks oln, see annab terit: tere vader Muh; Anna levale jätku Rei; `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua Vän; ti̬i̬ aga ärä, `aiti·magi ei anda selle edess Kod; timä ańd mullõ söögi i̬i̬st suurõ tenu Har; lakkõ˽`luidsa ärʔ ja `ankõ `ait́umma Rõu; lää śjondsa manu, annam hüä päävä ~ hüvvä `päivä, timä võtt `vasta Lut b. õpetama, juhatama; ülesandeks tegema kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen jõute Lüg; eks sa anna siis juhatust kui ma‿b `oska mette Vll; valitseja annab kubjale ette, kubjas `töölistele Aud; tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi koo `lastel [selgeks] HMd; õpetajaproua tuli kirjutamese `kamre ja akkas siis `töösid `anma, ikka `suĺga noppima Nis; igaühele `ańti oma pośtivahe [vilja] leigata Ann; latsele piab iks õpetust `andma; ei või amatit kätte anda (harjutada) Trv; vanast `anti mõistutada, pögsin kasvap, juurikass taga - - to‿m pähel Puh; maad `ańti vakkalõ `järgi tetäʔ Har; `ańde `plaani, kuiss maat pitäʔ Räp c. omistama, määrama sie one `toisele `kange süüd `andama, iseenese pese `puhtast VNg; seoksele asjale ma tean anda tähenduse PJg; pindad ehk vardad - - kaks nime võis `neile `anda Ann; mea ei tää, mis sel tulep vigass anda Krk; `Klaoss `ańde mullõ üte kuu [vangistust] Võn; sääräst eläjet ma ei olõ vi̬i̬l nännüʔ, taalõ ei mõista ma nimme andaʔ Har; üldäss, et vere `perrä andasõ˽priĺliʔ Vas || impers (ette) määrama kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ku ta miu õnness om ant, sõss ma saa ta Krk; kas ta om `mulle nüid `nuhklusess `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; ni`kaugu iks elä ku `päivi ellä om ant Urv

10. a. korraldama, esitama, ette kandma õppetaja `annab `este oma `tunni, siis `annab `kester Lüg; ni̬i̬ musta mihe `ni̬i̬gri annive `kontsert̀i Hel; śjondz lätt `altrõ manuʔ ni pidä `pallust. ni and jutust (jutlustab) Lut b. õiendama, sooritama, vastama kaks `matsi `andasime eksaà·meni ärä, `vonnid kukkusid läbi Lüg; kes es mõesta päätükke `pu̬u̬ĺba ärä `anda, `anti viis jutti `vitsu sellele Trv; eksamit `anma Räp

11. a. mingis suunas olema, asendama; mingile ajale langema, kalduma kas üks inimine ehk luom on `rasked, siis et sene aja `kõhta `annab sie [sünnitamise] aig Lüg; see pere nagu annaks `veske `kohta Jür; `ańdis nagu `Mustve `kańti Iis; asi annab senna `poole Plt b. kellegagi, millegagi sarnane olema, sarnanema, millegagi võrduma, millelegi vastama `annab emä nägo (lapsest) Lüg; tütar annab emasse Plt Vrd anduma

apandis, apandus apandis g -e Kse; apan|des Puh, g -tse Hää; p apandist Kad; apandus g -e Ris JõeK I Puh Lei; appandus Lüg, abandus, -e VNg, g -kse Vai = hapatus a. (eriti naha parkimiseks) nahad said apanduses `pandud Ris; `kaśkede küĺles kasvavad käsnad, panevad [need]- - märja tuha `sisse, apandist `tievad Kad; apanduse `aisu kõik kõhad täis. paŕgi apandus Iis; naha apandus o naha paŕk; nahk pandasse apanduisi Kod b. leivajuur, -juuretis `leiva appandus Lüg; apandus jääb `astjasse, väike `känkaras - - et teine kord lähäb apuks [taigen] JõeK Vrd hapendis, hapendus

hapatus apatu|s Khn Juu Trm Trv, -ss Hel T Krl Lei, -se; hapatu|ss g -sõ V(-śs); (h)abadu|s, -se Kuu(-kse) VNg; appatus Lüg(apa-) Jõh, -dus Vai, g -se; apa|tis hrv Mär, g -tise Vig(g -tsi) Kos, -d- Khk; apates Vig Kos, g -e Juu JMd Pee Koe; apats g -e Tõs PJg Tor Hls Krk, -i Pil; apat́s Hää KJn, h- Kan Räp, g -i; n, g apatse Pst Krk; n apats Vig SJn Hel, h- Plv Vas; g apatse Trv

1. hapendav või hapnev segu a. (eriti naha parkimiseks) odin nahad habaduksest `väljä Kuu; apatuse tõrs, sääl `sõisas neli viis kuud, `suure `luoma nahk kuus kuud; kus `lamba nahad sies õlid, sie õli appatus, tõist `üeldi `rohkemb park; `taula tuli appatuses pidädä, salpiet̀ri `viega `liudetti ja tuha lehelise sies `pieti `pargis Lüg; `kange apadise ais keis kihast `väĺja Khk; ma ei kannata seda apatise `õhka Vig; naha apatses paŕgitase `lamma `nahku Tor; Värmiapatus - - vanaaegne apatus, ku ilma `ki̬i̬tmata värmiti. Kruusi si̬i̬s apendadi kusega Hää; naha apatese tõŕss Juu; naha apatse tetäss ivast, rüä jahu pannass, kaarajahu jah, `su̬u̬la jah; miu esäl olli kait́s apatse `tonni Krk; `panti naha `apnema ja sõ̭ss `võeti apatusest `väĺlä, ku karu `olli `valla; tu apatuss tu̬u̬ kiśk tolle naha kestä `valla Nõo; nahule ka˽tetäss niisa·ma `tahta hapatuss Har b. (leiva)juuretis `leiva, `kiisli abadus VNg; Leib tuless kohe ärä `kasta, apatse peris kõhisep joba Krk; leevä apatus om mõhõl Krl || toit leivajuuretisest (ja ubadest või hernestest – Lut; toit hapendatud rukki- või kaerajahust – SJn Vas Vrd apand, apandis, apandus, apants, hapendis, hapendus, apetes, hapnik, hapu

2. mudane, porine koht; mülgas – M V igävene apatse auk Trv; Ärä sa nüid `ü̬ü̬si küll läbi su̬u̬ mine, si̬i̬ om jo igävene apatse, `sinna sa jäät Krk; `tahraid om nigu apatus Krl; kae˽ku˽vehmalõ lätt, siss om [tee] nigu hapatuss Har Vrd apandik, apants, hapnik

3. sõim a. Üks igävene apatõs, ḱõppu ei viisi Khn; Lehmä apates on ennast vaia otsast `lahti `tõmmanu, võtaks neid apatsi küll Hää; poisikeseapatsid KJn; oh sa vana apatse; ei tää, kus ta apats om lännu; om si̬i̬ kuse apatse küll (voodit märgav laps) Krk b. lobiseja; lõuapoolik Oh saʔ igävene hapatus, mis sa ajat noid hapanuid juttõ Vas Vrd apat, happ2

hari2 ari g arja, p `arja eP M T Krl; hari g harja, haŕa, p `haŕja V(haŕä Se); ari g `arja R(h- Kuu)

1. hari (puhastamiseks, pühkimiseks, kammimiseks) `pintseldamise ari, `miska `tõmmatasse `liimi; obose sava jõvedest tehässe `saapa `arjaid; `antakse `kõrtsi `arja (peksa) Lüg; tihe ari; vale ari (suure piivahega) Khk; obuse sugemese arjaga suketse ja kammitse obust Muh; veta ari ja `arja ennast `puhtaks Rei; [luige] `tiivad `tehti `jälle sure tolmu arjadeks Nõo; `enne olid sia `karvadest arjad - - pigiga `tehtud. siis ikke `sueti `juukseid VMr; soe `riided arjaga `pustass; vanass riie õli kare, ku aŕjaga võtab sul ihu piäl Kod; lehmä anna otsan om ka pikä jõhvi, jõhvest tetäss `arju Nõo; vanast `kammi es olekine, vanast `olli pääsugimise ari Ote; pää`suitev ari om tsia arjassist Krl; kui kõhvahuta˽haŕagaʔ [lehma] - - sõ̭ss `jalga ei liigudaʔ Rõu; tarõ `püh́kmise hari Vas; pääsugimise hari Se

2. tööriist linaharimiseks a. metallpiidega linasuga linakiudude sugemiseks jäme arja takud ja `peeni arja takud Muh; lina arjal on kaks `arja, teina on arvem, teina tihem `otsas Emm; soetakud o arja pealt läbi köin Vig; lina`suitse ari Saa; kahe pesaga lina sugemise arjad Kos; ari sidotasse pingi `külge - - perenaene issub arja pinnude vassan; kahe terägä ari. tõene o sõre terä, tõene `tihke terä Kod; lina sugimis ari, kate poolega ari Krk; harvõmbast haŕast `suitu `paklaʔ omma ot́sik `paklaʔ, paksust haŕast laaśk paklaʔ Plv b. paksust (lauast) ja sellesse kinnitatud noa- või vikatiteradest koosnev vahend linade kupardamiseks, linaraats `kuprimise `arjad. `kupritasse lina `siemi Lüg; ari `tehti vana vikatitest ja, aga parem õli vitsa rauast - - aga `raske on sugeda Trm; vanass lina pihu `pańti pulgade vahele pingi `piäle, puu tämäle köödikitegä kaala `piäle. arjaga `raisid tämädä, kõvera terägä ari õli Kod; arja pääl kraabiti peod `puhtass kugardest Ran; linahari. tu̬u̬ haŕjal omma˽nii˽`säärtse˽väidse˽seen - - nii ligi üt́stõist. sis `tu̬u̬ga˽kistass kublaʔ mahaʔ Har; Lina `vi̬i̬d́eväʔ sarra mano kokko - - ja `suit́evaʔ - - haŕaga kukuʔ otsast Räp

3. okaspäitsed varsa või vasika võõrutamiseks – Kam Vas Se Lei varsale pandass ari nõna `ümbre, siss ei saa `märrä imedä. `puule om nagla `sisse `lü̬ü̬du - - köedetäss `kapluga kaala `taade `kinni Kam; vasikale ka tetäss sääne hari nõ̭na `pääle ravvanõ ja nõglaʔ, miä `t́suskasõʔ Vas

astel1 `astel Käi Tor Kod, g `astla Kuu Hlj Lüg Khk Mus Kaa Krj Emm Mär, `astle Emm JMd; astel Kad, g `astla Mar Plt KJn, `astle Ans; g `astla Juu

1. nahkpiits (härgade löömiseks) Pistin piitsa pienderasse, astela a˛a rausse rhvl Kuu; kui ärg ei lähe edasi - - saad `astlaga Hlj; nahkrihmast piits, ärja astel Kad

2. malakas, kepp, vits ma tule `astlaga, kui te‿p kuule söna Khk; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus

3. piibl terav ork `astla tagand öles `lööma Emm; surma `astel oo oda või piik Tor; surm, kos on sinu `astel Kod || sääsk `turkab `astlaga Kuu; Ninä astlad (vähi kehaosa) Vil || halvast inimesest – KJn

4. süllapuu `astel, sie õli kaks puud kokko `pandud, vahe õli üks süld Lüg Vrd astel|puu

eleja|puu eleja- Trm(-äjä-) Lai; eleje- Trm Kod
1. koormapuu eleje puu `pańdi `koorma `piale, siduti `koorem `kińni. köis läks eleje puust üle, tagumise köiega `tõmmasid `kińni. see õli tugev kuuse puu, jämedama õtsa `piale köie ase raiutud Trm; elejepuu esimäne õts one küüńe `mu̬u̬du, et köis ärä ei libessä. ja taga one ammas, pulk; tõene kes `ku̬u̬rma õtsan õli rudis elejepuu `õtsa `alla, tõene alt `tõmbas köit Kod; `koorem `laśti `kińni eleja `puuga Lai Vrd elepuu
2. pikk puu ahtme torkimiseks eleja puu oli suur jäme puu, terav ots. kui rehi `tõmbas alt märjast, siis - - eleja `puuga kaeveti, et siis rehi rutem kuivab, `tehti nisuksed augud `sinna `sisse Lai

jala|mähe hrl pl sidemed jalasäärte mähkimiseks (peam sõduritel) jala `mähkmed, nagu `kruonu `soldatitel `ümber `sääre Jõh; kroonu mestel jala mähed `ongi. akkab `mässima ja mässib põlveni Hag; jala`mähkmeʔ Krl

jook jook (juok, juak) g joogi (juogi, juagi) eP (juuk g juugi Kse Aud PJg Tor, ju̬u̬k g juagi Kod) VNg(`jua-); `juok(i) g `juogi Lüg Vai; ju̬u̬k (ju̬u̬ḱ) g joogi Hää KJn eL (g juodi, d́uuk g d́uogi Lei, pl joogaʔ Lut)
1. joomiseks, toiduks ja nautimiseks tarvitatav vedelik mes teitel joogigs oli Emm; joodul oli paĺju `söökisi ja `jookisi Mär; söök ja jook piäb elu sehes Tõs; andsin vasikale juogi ette Koe; minu emä tegi kaara jahuss `ju̬u̬ki, kut́s kaara ki̬i̬s Kod; taaŕ periss mede ju̬u̬ḱ Trv; maʔ ańni hobõsalõ `täämbä üvägä `ju̬u̬ki, noʔ `alguss rassõ tüü; vasiga ju̬u̬ḱ Har; `tu̬u̬ŕjaga vei `laḿbilõ `ju̬u̬ki Vas
2. hrl pl pidu; ristsed; jooming; joomine eks si̬i̬ ju̬u̬k ole ikke paha Pal; mi lähä joogõlõ, tu̬u̬ om ristitsille mineḱ Har; kutsti `viinu joogalõ; oĺli joogahn Lut
Vrd joode1, joom2, jooma|aeg, jooma|asi, joomine, joomis

kand|raud „täisnurkse otsaga haamer vikati kanna soone nurga löömiseks“ – Kaa

kanvaa kanava(a) VNg Jõh Rei Kod; `kanvaa Jõh; kaneva(a) Jäm Khk Vll Muh Mär Hää(-vaaŕ) Hag JMd Koe Kod Pal Plt KJn, kanõ- Krl, kanne- Mar Kir Aud; kanev g -a Trv hõre riie tikkimiseks Kanavaa `pääle tegima rist`pistes Jõh; kanevaa, sedine `tehvliini `moodi arugene, selle `sisse `ömblesid suured kirjad Jäm; aruke `risti riie o kanevaa, sealt läbi kirjutatse, pärast tõmmatse lõŋŋad ää Muh; too `mulle üks küinar kanevaad Mär; käissed - - `värvled olid `otsas, ja ma kirjutasin veel ära kõik kannevaa pealt Kir; kannevaa aasi `piale ja siis selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha, `väĺla jah seda `mustert Aud; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; mina õmmelsin ise omale lilled `piale kaneva pial, riśt`pistes Pal; vanast nõgluti kikk tanuda kaneva `pääle Trv

karnits2 karnits g -e juurtest heinakott hobuse söötmiseks – Rei Vrd karss1

katuse|kirves väike kirves laastu- ja sindlikatuse löömiseks katuse kerves, kellega `pilpa katust tehäkse, teises `otsas on kerves, `teises `otsas `oamer Juu; `katsekerves one tillukene, nagu `uamer, aga ise on ta kerves, ümmargune silm, muku täks-täks lü̬ü̬d, tämägä katuss lüädässe Kod; katuse`kirvege lüvvass `naklu `siśsi, või tulep sääl `mõnda `lastu parante või midägi, sii om parep ku `aamer, pikk siĺm om Krk

kessel `kessel g `kes|li Kuu VNg Muh Phl(kesl g -le) JõeK hv Amb; kessel g `kesle p kessel|d (-t) Phl(`kesled) Tõs Hää Trv; g kesseli Käi; kessel Jõe Pha Lei = kess1
1. võrkkott `kesle ui Phl a. heinamärss, -võrk obuse kessel, sinna panna einad Jõe; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; `keslist teised obused kisuvad `väĺla [heinad], paneme kot́ti JõeK b. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad jne) hoidmiseks või kandmiseks `keslis on `leiba VNg; sibula kessel on tihem vörk Phl Vrd keslik, kesser
2. õlgedest, peergudest vm (mitmesuguse otstarbega) korv või vakk a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks (alt ja ülalt kitsam, keskelt laiem) `keslid oo `sõuksed ümmargused, nendega `anti obusele `kaeru ette; `kesli ketas tehasse kõege enne `valmis; kui `kessel juba `valmis, siis tehasse `uurded; `keslile pannasse pael `peale, kui obuse ette pannasse; enne sõid obused `kesli seest, nüid oo kotid; obuse kessel; `uoste `keslid Muh b. peergudest (villa)korv (? vakk) puupirrest kessel; `vaate `kesle sihen om lõnga kerä Trv
Vrd kestel
3. jahukott `veśkide pääl on `kesled Hää
4. hum kõht sein üvä `süömist. `kessel `ninda täis et; nuo õli ia `kessel, kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied Lüg Vrd keslik

kestel1 `kest|el g -li Sa Muh Emm Mar Kse Han, g -le Mär; kestel g `kestle Saa Kõp Pst Hls(g `kesle); `kesk|el g -li Muh
1. õlgedest, vitstest, juurtest vm korv, vakk üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel. `kestli tääve `tuhlid `andas lammastele Khk; `kestlid (kaanega või ilma) said `jälle `tehtud `pandadest ka `luhki `aetud juurdega äe `niutud Kaa; `kestlid sii äi `tehta, nee ostetse muhulaste käest Pöi; `keskel `tehti `villade taris ja muu värgi taris. lõhutud pao vitsad ja õle `sõerded vahel Muh; `kõlka `kestel oo üks aruline puu, mis‿o põimitud `vitstega korviks Mär; `Kestlite sihes `oiti `villu. `Kestlid olid `õlgedest keerutatud lontsikutest `tehtud, `vormis `oitsid `vitstest kaaned Han a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks – Jäm Khk Muh Emm Kse obuste `kestel - - viĺjapuru `sisse, `käidi obussi `metsast ära toomas. pitkergune, painandi `moodi Jäm; `kesklid oo õlest. `keskliga `püiti obused; nii suur pärati pere `olli [mesilasi] nagu obuse `keskel Muh b. (kartuli) korv `tuhli `kestel; töi `kestliga kalu Krj; pane kardul `keslis; kestelt [tehakse] kase või pajo`vitstest; juurtest kestel om küll paĺlu kõvamp `kurtme. kuuse ja pedäje juurtest, `vitstest kestel ei kurda kuivab ärä ja lääb katik; kesteldege kannets kardulid, `kaale, purgandid ja muud; ubine kestel (kartulikorv) Hls c. ? kirst, vakk kestel olli puust ja rauvage, kirja pääle põletet, või olli, lõhmuse koorest vakk. `kestle `sissi, `panti jahu ja egat ütte Pst Vrd kess, kessel
2. fig jopp, lühike vateeritud kuub ei mol põle külm, mol ea `kestel `ümber Mar

kiiur kiiu|ŕ (keiuŕ) g -ri; kiioŕ, ḱ- g -ra Se
1. nui viinavidäjä ḱiioridega käveʔ; ḱiioraga lei pää `lahki Sea. teat poistemängus “kiila” löömiseks kiiuŕ tetäss lepäst, käänetäss `juuriga väĺlä ja lõigatass ots maahha Se b. kalade põrutamiseks jääalusel püügil kiioraga põrotamah `käüma Se c. margapuu osa päzüläl oĺl ḱiior otsah Se
2. kapsanuuter – Se

käeperäne
1. käepärane Mul om väega käeperäne t́soloknas Vas
2. (löömiseks sobiv) vits või malakas Kui `eite siit kau, ma valadan hüä kääperäse Kuu
Vrd käe|alune, käe|kohaline, käe|kohane, käe|peräline

laba2 n, g laba R(g lava) eP(g lava PJg KuuK VMr Kad Sim) spor eL, lava Ris Jür Amb Kad
1. tööriista, eseme vm lai ja lame osa a. kirve laba liig `paksu labaga `kirves Lüg; `karge kirves, pöigiti laba Jäm; `teslil on õhuke laba Pöi; meil oo ike `kirve laba Vig; `Kirve laiad küĺled on `kirve laba Hää; labaga raiutas Trv; siĺm tetäss enne `valmi, siis pannass laba sinna vahele ja keedets `kinni Krk; `võeti kaits vana vikatit, keedeti nemä kokku ja `keeti `kirve labale `otsa Nõo; laba om teräst nii kava ku varrõni Har b. aeru laba `niisugused `kuuse ladid `tuodi, migä siis jämejüseld sen `aeru laba `laiuse `väljä `ansid, sie laba oli sie `laiemb ots igä, migä siis viess kävi Kuu; sõu `aerud - - laba sääl `õtsas Lüg; labad pääva kää ää pakatand Mus; Aeru laba akkab vee taha Khn c. ahingu laba Puu ahingud olid, lai puust laba oli varre `otsas Pöi; puu labad `ollid ahingal Muh; `västre laba Vil d. ankruhaara laba kivi taga küise laba ää `murdand; küistel suured laiad labad `otsas Mus; nee laiemad otsad saab kutsutud küüne labadeks Pha; need laiad lestad on `ankro labad Emm e. lusika, labida, koogu vms laba; kaha `kahvli laba, alumine õts, kust `aarad akkavad; [roobi] laba tuob süöd `vällä; `pandi `kihvli laba täis `liiva `juure Lüg; `ümmarguse labaga puu lusikad Jõh; koosta laiem ots on laba, mis suhu pistetase; koogu laba Khk; see nönda `kitsa labaga `tuhli kook; mida kenam reha laba, seda `uhkem reha Kär; Leva lasn, lai lauast laba, pitk puu vars taga; [kulbi] Laba läks otsast ää, pole änam käde võtta midagi Pöi; lasnal o laba ja varre `otsas luur Muh; jämem ots on luusiga laba Käi; levä lasnal oo koa laba Tõs; Ahju roobiga tõmmatud `süśsa maha, roobi laba oli tihist puust Kei; kühüvli laba on laiem; kuĺbi laba `kuinud `lõhki puhas Kod f. propelleri tiib, tiiviku laba Suurde ourulaevadel aa änamesti nelja labaga vindid; Vεhemate kalalaevade vindid aa kolme labaga Emm g. (võrdlustes) ahamned (ahvenad) nõnnagu labad tulevad Kod; laǵa [luu] nigu laba jälle Nõo
2. a. jala- või käelaba `Suure `soudamisega oli kää laba seduksis Kuu; lei kää lavaga Lüg; `Sõuke vahe on, käe laba lihab just parajasti vahele Pöi; ne on käpp`kindad, laba on `kindas ja sörmed on `väljas Käi; jalal ka laba Hää; `kargas ärä jala labass või põlvess Kod; jala laba pääld om ärä `õ̭õ̭rdenu, nüid ei saa midägi `jalga panna Nõo; jala kuńt om all laba man Urv b. jala- või käelaba kattev suka, jalatsi või kinda osa `Kindale `lasti `peigla auk kui laba `tehti Hlj; `külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba; tökketigä `määriti siis nied `saapa `sääred ja lavad üle Lüg; vanad `sääred, siis tehässe `uuvved lavad ka `õtsa Jõh; labakinnas suure laia labaga Jäm; `kinda peo päl `öeldass ka laba Hää; pian oma sukad ärä `pöitama, vanad labad ää lõigama otst Saa; eks see [suka] lakk, see `üitakse laba Hag; nied kapuka lavad [tehti] samate - - nagu nied suka lavadki KuuK; luodus on `esteks, akatis, siis suab edasi teha lava; lavad kulusid `kat́ki, siis said uued lavad Amb; mul on neid vanu labasi küllalt JMd; `suapa terad kui `siared ära lõigatud, lavad üksi järel VMr; aruta nie lavad üless, ega neist enamb `aśja soa Kad; sääre `õtsa `tehti uued labad Trm; kand `vaĺmis, akan laba tegemä; meie naene `lõikas sukal labad ärä, tegi sokid Kod; ku vi̬i̬ŕ ärä koet, akka sõss laba kudame Krk; vana seerde `otsa pandass `vastsed labad Ran; `Kinda laba `koetass katõ langaga˽täpiliseʔ ja kiŕäliseʔ Räp
3. tahk; tahutud külgpind laba lüiasse palgile otsa ala, et see puu pεεl vagusi seisab Khk; koore `sisse on labad `löödud Kul; kui oonet ehitämä akatasse, sis aetasse labad enni `peäle Vig; `teivad labastasse - - kui labad pial, siis ta ei lähä nii `kergeste mädanema Lih; palgil `aetse labad `otste `peale. kui laba oo peal, siss kuivab puu east ää Kse; tegin `puule lavad `piale, et ei `koita PJg; aa teibastele labad `piale, koori kahelt poolt ää Nis; lat́ile `aetakse laba küĺle `peale Juu; labadel tetäs tsälgu `sisse ja pandas kokku Ote || sisselõige looma nülgimiseks Tapuluom tõsteti sae puki piale seljakille - - siis tegi `tapja puśsiotsaga kitsa riba naha sisse lõua alt kunni persse `väĺja, teised labad tegi luoma `jalgu `müeda kunni labani kõhu `alla `väĺja Jür
Vrd labandus
4. koonlalaud – S Noa linad pannasse laba `pεεle kui kedratase Khk; siis akati [linu] laba `peale `tömbama natuke aavalt Vll; linad `ruitatse laba `peale, käsi `ümber laba naba ja `ruitatse; pulk torgatse labast läbi, siis linad ep varise ää mitte Muh; voki käsipuu, laba oli `otsas, kui sa linu kedrad Käi; lina `sõõrmed pannakse laba `peale Noa Vrd labadi
5. kangaviga laba, kui ühelt `niielt pane kaks `langa; kohe laba sies `jälle VNg

lati|nael pikk nael katuselattide löömiseks Suured lati nailad olid, isa tõi poest Pöi; lat́i naelad `oĺlid `taotud Tor; lat́inaeldega `lü̬ü̬das lat́tisi `kińni Hää; `terved ja `pualed lati naelad VJg Vrd lati|naal, lati|nagel, lattnaul

leiva|luud luud leivaahju pühkimiseks levaluud, männi oksist tehasse Mus; vaja leevä `luuda sidoda Kod; pidi kolm `aśja `mõistma, kis mehele läks: rukki reht `ahta, villast `lõnga kedrätä, levä `luuda `keitä KJn

lööpsä `lü̬ü̬psä Vas Lut, -e Har löömiseks sobiv; käe järgi piitsk saa siss häste `lü̬ü̬pse, ku tümikäss vaŕs om Har; Üte `lüüpsä tüüriistaga om hää tüüd tetä; `lü̬ü̬psä kirvõss Vas; `lü̬ü̬psä tõĺv, hüä rassõ sääne Lut || igati tubli `lü̬ü̬psä sääne kabõhhõnõ ali `tütrik - - sääne jämehäkene kõegist `kot́sist Lut

malk malk g malga eP eL, `malga R(n `malka Vai)

1. kepp, kaigas (hrl löömiseks) äre tie poiss pahandust, ma võttan `malga Lüg; Sõna ei `kuula, `malka `niisukeselle IisR; `Sõukse poisile pole muud taris, kut anna `malka Pöi; uhakast kasvab unga puu, malsast kasvab malga puu nalj Muh; Kudas kubjas, nõnna malk Han; malk oo jämedam ku vits, paras teesele virutada Aud; terve mets kasub `malku täis Hää; anna poisile `malka VJg; võta `ulka `malku Kod; magaealle `malka, töötegijalle `palka Lai; vikat´ om ninda [nüri] `juśtku malgage lü̬ü̬ Krk; latsele annad `malku, aga mes sä suurega ti̬i̬d Ran; `talve aa malgaga `kannu orre päält maha, aga nüid nigu na kuuleva usse liigutamist, nõnda na tuleva Puh; kos sa serätse `saoga (sajuga) lähäd, tuleb ku `malku maha `taivast Nõo; neil (sõdureil) ollo kõigil oma malgad käen TMr; ma malga võta, ma uha su läbi Kan; taad kammõldamise ammatit ei võta˽taal hobõsal muu `ussõ ku malk Har; ku sutt `haeti, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga˽kokko Rõu; pihiʔ oma niguʔ kat́s `malka, otsaʔ kõva nöörigaʔ kińniʔ köödetöʔ Räp; malk kargab maast üles ~ püsti (intensiivsust väljendavalt) Riidlesid nii, et malk kargas maast üless PJg; nõnna suur näĺg, et malk `kargab maast üless Lai; nõnda näĺlän, et malk `kargab maast `püsti Ran; ädä om nii suur, et malk kargas maast üles San

2. hrl pl puuvarb, latt a. kuhjamalk siis `panna `malgad `piale `kuhjale, ikke viis `malka `pandi pisikesele ja [kui oli] vähä kobedamb, siis kuus VNg; kui `paaris `malgad paned - - pidiväd tulema `lambale `kaksikud `talled Lüg; `Malgad vajutasid `eina ehk `ärjapä ehk suvi`vilja `kärbikul `kinni, `muidu `suure `tuulega oleks `lendu läind IisR; kuhja `otsas on malgad, ät tuul ep aja laiali mette Pöi; üles [kuhja] `pääle `panta kahed malgad `risti, kaks suurd kase `vääti, ladvad `siuda kogu Emm; kuhi akkab `vaĺmis `saama, poiss mine `malkasid `ot́sima Mär; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad kua Lih; malgad [kuhjal] `otses, kase malgad Vän; pannakse eenäunikule malgad peäle, sis tuul ei aa ää Juu; see on taba old, et pannakse ika viis `malka ehk seitse Amb; malgad käisid kase vemmaldest, ladvad kokku `siotud Sim; peened lepad õlid `malkadest kõige paremad, pajo on kõver Trm; malgad oiavad `kinni, kuhi vaeob ärä ja malgad vaeovad `pääle Kõp; rõugu ja kuhja malga tetäss leppest ja `kaśkest Krk; pihlap̀uutsid pää`malku es panna kah, siss lü̬ü̬b välk kuhja põleme Hel; `panti malgad `pääle, `olli kuhi valmiss, üteldi, nüid om valmiss `lu̬u̬du Ran; kuhja otst õegati, tooge kullisitta. siss riibuti seräst peenikest `prahti, tobsati `malku `alla, t̬u̬u `olli kullisitt Puh; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; kas malga˽pääl ommaʔ, anna˽malgaʔ üless õnnõ Urv; võsast `tu̬u̬di `sääntse kat́s, kat́s peenikest `malka - - nu̬u̬ʔ ladva˽keerotõdi kokko, sõ̭ss `pańti üle rõugu haŕa mitu tükkü Plv b. katusemalk kaduse malgad `oidvad `ölgi `kinni Khk; `malku tehakse kuusest, aavast Vll; `Malkade ristist käis pisike kepp läbi, see `üüti malga ora Pöi; kui katust akatse `arjama, siis pannasse malgad `peale Mar; ja siis sai lepä malgad `toodud, need said ää labastud ja sis - - õle katus `peäle kińnitud Mär; `Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Khn; pikist `õlgist `olli katuss katetu, arja pääl olliva - - arja malga Nõo; noil malgul ommaʔ üte küleʔ är `lü̬ü̬dü, tõsõʔ ommaʔ kül löömäldäʔ, sõ̭ss saa tu̬u̬ pu̬u̬ĺ `laembass Har c. reemalk enne reel tiivasi põle olnd, siis olnd reel koa malgad Mär; kui reel ei ole lansasi, siss `pantase malgad, et `einu `tuua Tor; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; malga olli juhi jämmütse, pistetü päält ri̬i̬ põhja ja ala sebä Hel; ku veerepuud es olõʔ, sõss `pańti malgaʔ hainavidämise `tarbiss, noide pääle tet́ti haina `ku̬u̬rma Räp d. kanaõrs kana läks malgale, malga piäl kohakille; kukk ku lähäb `õsta malgale ja laalab, siis tuleb tõiss `ilma Kod e. (muud juhud) Pane lau (küüni) suu `malkujega `kinni Kuu; kusid (nooda köied) pandasse malgule, lapitasse nõnna Kod; `nakluge lüvväss malga seina `küĺgi [sõrestikuks] `kinni Krk; vaiad pesseti `ümbre `sõõri, vahele `säeti malgad, siss `panti varrass `püsti (kuhjategemisest) Ran; kui vorstit `ahju `pańti, siss `tu̬u̬di - - pikäd malgad [vorstidele alla] TMr

3. kaevurake `Kaevule `täüdüb tänä‿uon (tänavu) neh `uued `malgad `panna, `toised kaik‿o juo ärä mädänned Kuu; siit saavad hεεd kaju malgad Phl

4. mütsikõrv nisukest malgadega [talvemütsid] olid ka - - körvad olid ja körvad tömmati üksi maha Ris

matt2 mat́t Var Mih Vil Krk TMr Rõu, g mat́i Mär Aud Juu JMd VMr Iis Äks Plt KJn Plv, mati Jäm Khk Krj Muh Han Tõs Trv Hls; matt Jõh, g mati Rei, mattu Lüg, madu Kuu; matti g madi Vai a. (õlgedest) kate jalgade pühkimiseks vm otstarbeks robuskad - - nie olid `suured madud, `jusku tegid Kuu; mattud on `õlgidest vai `traadist `tehtud, mattu `külge pühitasse `jalgu Lüg; `olgine matti tehä `külmäl `talvel ja `panna `üösast ikkuna takka, et `külmä ei pane `klaasi jähä Vai; ümmargused õlest matid `ollid, nüid tehasse üsna `riided aseme eare `alla Muh; ölgest matt on ukse all Rei; mat́id tehakse maha uste `alla parandalle, pühi jalad `külge ää Mär; `kõrkjadest `tehti paranda `mat́ta Var; mat́id olid `enne, kas need olid niinest või - - `koorma `piale `pańdi Aud; `tehti õlest mat́t, pael oli seenast läbi, toa seest sai kohe maha `laska ja üless tõmmata, `aknad `seisid sulad ja ilusad Juu; pühi jalad mat́i `külge ära JMd; õledest `tehti mat́ti VMr; mat́t pannasse ukse `alla Iis; mat́tisid teevad ludadest, pille`roogudest ei saa Äks; talvel pannasse `akna ete kua `õlgedest mat́t Plt; põrmadu mat́t Krk; olõ mat́iʔ pandass loomõlõ (taimedele katteks) `pääle Plv Vrd mast3 b. krohvimatt siis on siin mattud `lüödud ja siis on `krohvitud kõik siit siest puolt Lüg; sein lüvväss rohvi mattege Krk

märk|lõng 1. = märk|niit märk `lõngaga mõned `õmblevad nime tähed linade `pääle Lüg; märk lõng, `miska pesu `märgita Jõh; pesu märgiti, siis oli `enne ikke märklõng, oma nimetähed `tehti `peale Juu

2. lõng kootud kangaosa pikkuse märkimiseks `kangale `pandi märgid `sisse - - kudumese ajal `nähti, paelu kujutud oo, `öeti märk lõng Tõs

palla|pool palla- Trv Hel hajusalt T, V, pala- Trm Kod MMg Plt linane riidetükk suurrätikuna kandmiseks või seelikuna ümber mähkimiseks `valged palapualed õlid, linasess `riidess `testi Kod; pallapu̬u̬l olli nigu nüid undruk Trv; pallapu̬u̬l `oĺli `undriku i̬i̬st Ran; pallapu̬u̬l, tu̬u̬ `panti niisama nööriga `ümbre kihä; pallapu̬u̬l `võeti `olge `pääle Nõo; tetti `toimitse pallapoole San; õigõ vanast ei olnu üttegi `uńdrikku, olnu pallapoolõʔ Kan; pallapu̬u̬ĺ oĺl pleegitüst `rõivast, veerigu all, `tütrigu `riibi pallapoolõ väel Urv; ega siss is olõ jakki, `valgõ pallapoolõʔ `ümbrel ja kirutõdu `käüstega `hammõ sällän Har; kes sõ̭ss `vah́tsiidõ pallapooliga˽kaŕa manu˽lätt Rõu; pallapu̬u̬ĺ oĺl nigu pallai, nü̬ü̬ŕ siseh, nööriga oĺl `ümbre kihä köüdet Vas; suurõ˽pallapoolõʔ oĺliva suurõrät́i i̬i̬st Räp

panema panema R eP(panõ- Khn) M(-me, -m) T; `panma, `pandma T V; da-inf `panna R eP, panna Vig Mih Vän Pal Äks M T, `panda, panda hajusalt T, V

1. a. (mingisse kohta) asetama, paigutama `pandi vesi `astjasse Kuu; `trestel `panna `sualika `otsa, kui `aeta `taŋŋud sise VNg; pane `perse `penki (istu); keväde on `kartuli panemine Lüg; Siis `pandi `leivad labida `päälä ja `pandi `ahju Jõh; mei panemo igä `aasta `augusti kuus `silmu `merrad jokke Vai; pani omale vammuse üle Jäm; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; pani ennast `mandrile (läks mandrile tööle) Pha; Ma käisi [lammastele]- - `pöhku `alla panemas Pöi; kus ma selle koti `panni; ma panni pätid `jalga Muh; keik suured `riided said kerstu `sesse `pandud Käi; `saadi nii `palju kala, et pole `kuskis `panna Phl; kui jääd änam `karta ei ole, pannakse mõrrad `sesse Rid; kase koort `pandade [saabastele] talla `alla, siis `kriuksvad; `ambad ja kõik paneb `platsi (võtab tarvitusele) piltl Mar; pane müt́s pähä, kus sa `paĺla `peaga lähäd Mär; kuipaelu sõnikud siia oo saand panna Mih; suu rauad pannase obusele suhu Tõs; nemäd panad (panevad) toedo `ahju, kui taha `kietä‿mte; Majassõ (maja ehitamiseks) sai üsä paelu raha `panna Khn; ilus puhas `valge särk `pańdi `seĺga Aud; perenaine paneb leba juurt Pär; `soostrid `laśsime ära `nõrjuda ja `pańnime vedela pudelasse Vän; niied `pantase `teĺgede `sisse Tor; panen raha `panka Hää; jäi iĺlast kardulite panemisega Saa; tie `pandud (tehti) alt poolt küla läbi Ris; perenaene pand pudrukausi laua piale Nis; `talveks `pandakse `küini nied einad kõik KuuK; läksime `kuśkille kupueide `juure, pani kuus kuppu seie abaluu taha Amb; pange `riided konksu `otsa Tür; õlasse pannasse suojaviekot́t, et `juoksva `jälle VMr; pani aava piale `plaastri Rak; ilos tünn, et soada `kapsid `sisse `panna; mõned `muslased paavad `kuaŕti kua (ennustavad kaartidega) Kod; tulime `einu `küini panemast Pal; vahel sai kõver piip suhu `pantud; täna on vaja - - leeva juurt panna, `leige `veega klopitasse jahud ära ja `ongi leeva juur `pandud Äks; oli - - kõige paremad `riided `seĺga pannud Lai; kus sa piitsa `pańnid KJn; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn; `pandis kikk ni̬i̬d õbetud leid ja `vaĺlad ja kikk `pandis obesalle pähä Vil; `seande pane või pudelise - - ei seeśa paigal Trv; ahju suu ette es panna puid Hls; temäl ei ole vitsa `oksa `pääle pant (ei ole vitsa saanud); pussak oo meestel `ü̬ü̬lä `pantave; mea pia `piipu ka panem (tegema); mul olli nii äbi, et ma‿i tää, kohess ma oma siĺmä oless `panden piltl Krk; susass penile `leibä, aga ega ta‿s anna, pańd omale suhu Ran; noorik pidi egäde `paika vü̬ü̬ panema, läits `aita, pańd vü̬ü̬ aeda salve `pääle, läits `lauta, jälle pańd vü̬ü̬; nüid saap pähäbä joba neli nädälit, ku poig mulla `alla sai `pantuss Nõo; väega `tassa pannu `endä pengi `pääle piḱäli Kam; `ta‿ĺli nii paĺlass, et `rõivit `säĺgä `panda es ole Ote; laset keeväst vi̬i̬st läbi, tsäkutad ärä ja paned pannile (kukeseentest) Rõn; ma kävve `kartold `pandman San; ku supp `muialõ är ei mahu, sõ̭ss võit jo länikuhe ka `panda Kan; pańnimi vilä kot́te `sisse `vaĺmiss Urv; tu̬u̬ om `mõskmise vańn, ala sinnä˽`sü̬ü̬ki panduʔ; kas nailõ koodõlõ kiä haŕussõid olõ˽`pandanu õiʔ Har; `pankõ˽pańgi˽`kü̬ü̬ki Rõu; kutsuti `sü̬ü̬mä, oĺl `herneleemekene pant süüäʔ Vas; `meh́tse `panvaʔ kuppõ `sisse mett Räp; pangu uiʔ ni piḱkä nõglatsit `peŕrä Se; `pańti `ku̬u̬ĺjalõ `kirstu vart `viina nii palakõnõ `leibä kaʔ Lut b. kedagi kuhugi suunama, saatma, viima nüüd `panna kaik `kuoli Kuu; näid `pandi `ühte magama Vai; kurja tegemise eest `pandakse `vangi Vll; ta `panti `türmi Rei; lapsed tulevad sügise `kooli panna; ega neid sigu `võigi `ühte `panna, need `kiskuvad `ühteteist veriseks Mär; pahased, meks minä `poiśsi `kaŕja ei pand Kod; meie `pańnime lapsed `ku̬u̬li KJn; küll ma su `nurka pane Krk; `tütred jät́t oma manu, aga pojad `pańti kasvandigu Ran; ei `julge `lehmä `lauta panna, laut satap lehmäle `säĺgä Nõo; õige vanast `pantu [lapsega tüdruk] äbi`penki Ote; ei näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; Eass noid talu `lat́si kiä `ku̬u̬li panõ õs Urv; no˽pandat vanadõkodu, ku vanass jäät Har; `pankõ minno kas vai põrmadu pääle, ma˽saa sääl kah `maadaʔ Rõu; eas taad kiä `vańgi panõ õiʔ, ta‿m rikka mehe poig Vas c. (kirjutamisest, üles märkimisest) õli `miski põnev lugu, sie `pandi trükki kõhe Lüg; piab `kirja panema, muidu unub kääst εε Khk; egasugu `asju nad `lehtedesse ka panevad Käi; pane käsi `alla (kirjuta allkiri) VMr; pani kruńdi täma `piale (tema nimele) Trm; politse·i paab `mussa `valge `piäle, ti̬i̬b protokoĺli Kod; on juba `kirja `pantud, seesäb kirjas KJn; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; `enne `keŕkut opetaja pańd lavvaliste nime `kirjä ja võt́t kirjutesraha Puh; ega siss `kõ̭iki `tunnõ ja minutid ei˽saa `mäŕki pandaʔ Har; timäl oĺl ka˽t́siirutõt ja˽kriipsutõt, uma nimi `alla pant (väikelapse kirjast) Vas d. (kõrvale, tagavaraks asetamisest) vihase jägu‿p pea paigale panema mette, aga ken magab, selle jägu pannasse paigale Khk; vanamad `pannid kõik paigale Muh; ei ta `raiska, paneb kõik `seisma Mär; ta oli old Kaiu `mõises ärraks ja oli siis pand `endale kanna taha paelu `aśju Juu; iirtel õli terve kilimitu täis `ermid õma piä järele `pantud Kod; `lasken raha paigal panna Krk; tõese pudeli jõeva ärä, tõene `pańti tagavusi; küll sääl esiki leedäss `tarku, kes mõestava `sü̬ü̬ki säĺlä `taade panna Nõo; ei `raiska kõ̭kkõ välläʔ kõrraga, pand osa paigalõ Har e. (meelde jätmisest, mällu talletamisest) panin `miele, `ninda et piab `seisama `mieles Jõh; Neid - - ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; kui sehukst kenad kirjad - - `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo Muh; ma pane sene `täose Phl; kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli, sest vaadati kala `saaki Rid; põle `seoksi sõnu `aega saan `meeli `panna Tõs; kaŕjussed one jo kuradi nõõliked, kõik panevad kõrva taha Kod; sa‿i pane kedägi `mi̬i̬lde KJn; ei ole tat `mi̬i̬li `panden Krk; pane mõni asi kõrva `taade Hel; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma Räp f. (rõugete vastu vaktsineerimisest) rubisid `pantaks kooli`lastel Käi; `talle `pańdi `rougid KJn; `aeti `nõstmit panema Nõo; kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mi läämi pokkõ `pandma San; no pandass jo `heŕnit, siss olõ õi inäbä `heŕni inemiisi Se

2. a. teise asendisse, seisundisse või olukorda seadma sie on nisuke mere lima, paneb `vergud `umbe Jõe; tämä ei `oska oust rakke `panna; siga `pandi `nuuma `pääle VNg; `kartulid `saavad `kuhja `pandust; kõik `tütred pani tanu `alle Lüg; pane `ennast akkama, siis akkama mänemä Jõh; `laevad `pandi `lasti Vai; ma aka `kuube `kurdu panema Jäm; liha ning kala pannasse `soola Khk; nii nakki oli ennast pand Mus; Mina‿p saa ennast mette änam pöliti panna, jalad oo kangeks jäänd Kaa; orikas saab `nuuma `pandud Krj; see‿o paari `oastane noor obu, enne kut ta `riistade vahele pannatse Jaa; Pane uks `oaki Pöi; ää pang ust nõnna `lahti mitte; pannud ennast sirevile (heitnud pikali) Muh; kaŋŋas `pantakse `niide Käi; Kirikus pidi `palve ajaks pöliti panema Rei; `härjad - - `pandud igese Phl; pühava `õhtu `pandi see noorik tano `alla Mar; panin vaka `triikini täis Kul; pani oma `tütred kõik mehele Mär; kui nahk pealt `võetud oo, siiss liha pannasse `kõlpu (rippu) Mih; laps paneb käed `risti Tõs; Panõ akõ `lahti, tuba `suitsu `täüde Khn; `pańni viiuli `äälde Tor; ma `pańnin paala sia`sõrga ja tõmmasin luua `kińni Saa; ku on udune, sis paned purjud pakki ja triivid Ris; pange ennast `riidesse, läheme `väĺja Hag; uksed soavad lukku `pandud, kui kodost ää lähme Juu; panime `üĺgid paadi täis Tür; triigime pesu ära, siis paneme lappesse; nüüd ei `pannagi last `mähke VMr; `erned `panna kärbitsa VJg; `pandi ridvad `püsti Iis; `kanga `niide panemine käis nii, et igast niie sõlmest `torkasid [lõnga] läbi Trm; liha ku sualane one, paad `õhta likku, vesi kisub suala `väĺjä; `lambal `pantse jalg ladaje Kod; kis tahab kerikus käed `riśti panna, si̬i̬ paneb `riśti Pal; panen ennast `laengusse (söön kõhu täis) piltl Lai; `pańnin rukkid `vihku; minä sellele oma tütärt ei pane KJn; naesed `kańdsid, poesid `pańdsid `rõuku Kõp; jalg pannas latti (lahasesse), ku ta katik om Pst; ärä panna likit `einu `kuhja Krk; tä `pandse `ende `rõõvile Hel; pane pańg `seŕbi, no sa panet ta sedäsi pu̬u̬l`töĺli, sa‿i pane kummali Ran; ma panni peenikese lati `pisti - - umala `kasviva `ümbre lat́te Nõo; ku ajalt sai rüä ärä `pessä, siss es panda kuhilikku Ote; `tõrdu sai vett `väege täüś `pantuss San; ku kapi usse `pü̬ü̬rä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; läkeʔ `ainu `kämmu `pandma Urv; vańgi˽pandasõʔ aheladõ; mu imäl om paĺlu `tütreid, tu̬u̬ murõtass alasi, et kuis ma neid mihele panda joua Har; mul umma˽kuŕgiʔ ittu `pandmaldaʔ Rõu; Meehe `auteva˽ka naasil `haina rukka `pandaʔ Räp; pangõ rüäʔ ar `kuhja Se b. (nõidumisest, kaetamisest) `Ennemast vanad `eided ikke tegivad `rohtusi ja - - `andasivad `sisse, kui `kiegi `ummele õli `pandud; `Leivad ei `saaned appust - - `leiva`asti on küll `paigale `pandud Jõh; üks mees on säält käind, see on jah ennast pand undiks sedasi Ans; see töbi o‿küll täna moo kallale `pandud Khk; panid `loomadele `tallaja `peäle Kul; see `aigus on kurjast `peale `pandud Vän; minule `pańdi ka sadajalad Ann; enne olid kõik `selged nõiad - - täid `pańdi `seĺga inimestele ja Ksi; ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant (vanatüdrukuks nõiutud); ku tüdruk poisi või poiśs tüdruku `perra `panden, siss akkas armasteme Krk; üits naśterass ollu temä pääle vihane ja pannu sadajala `säĺgä Nõo; imä oĺl `pandunu `mitmalõ täiä `pääle Har

3. a. mingit seisundit või tegevust esile kutsuma; mingit tegevust alustama paneb jalad `käima (teeb minekut) Jõe; juo pani punuma, et ei ole `siibe `eiga `sorga nähä VNg; pani `veski `sõisama; `tõinekõrd `räägib koleda juttu - - sie paneb kõhe värisema minu; nagu [kass] `lahti sai, nii pani pesädelle muni `süömä Lüg; Võtta naps `viina, paneb vere `käimä Jõh; Sie rohi pani magama IisR; küll sie on `kange `karsitsa, `lähtö `nennä, `panno `aivastamma Vai; panin ennast natuse `puhkama; külm pani `seaste mere ääred kiduma eina poolest; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; panid omal kulu pölema Kär; kaua sa ekid, pane ennast minema Mus; See oo nii `uhke riie, et paneb oort silmad pümeks; Kus pani tuiskama, nönda et ep nää mette maad ega taevast Kaa; sellest ta `kohkus ja pani `joosma Krj; vötab paar suutäit ja paneb ennast magama Vll; Kui vana ennast kodrutama paneb, siis teised olgu vagusi Pöi; see ais `panni ühna `töökima; laps pannud `nutma Muh; kanad panevad vara magama; ma jöi vεhe `palju, pani `purju Käi; `astma `kopsus, paneb rünnust `umpseks Rei; paneme siis `jεεma (jätame jumalaga) Phl; tuul paneb mere põhja `käima Rid; see pidi `kangeste rutto inimese kasoma panema; inimesed panid kõik plaginal `naerma Kul; pani piibu põlema Mär; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; pane pill `üirgama Kse; kui ema või isa oo surnd, siis see paneb ikka südame `liikuma Mih; Nikastasi jala ää, nüüd panõb `lonkama Khn; kirmid panevad lapse karima Vän; vihm `pańni kõik ojuma; naene pannu `karjuma Hää; küĺm paneb kääd `könti Kei; mättad ja aod `toodi `ühte `kohta ja `pańdi põlema Kos; nää, ingeldama paneb, suab näha, kui kaua ma tuksun (elan) JJn; siis oli ike orjaaeg, aga - - se kepipõli `pańdi ikke `seisma (ihunuhtlusest) Pee; sie (kukkumine) pani kolm nädalat `puhtast pikali VMr; mis‿ned kassid küll pauraku, kõrvad paneb kohe lukku Kad; kitsevihmap̀u marjad one lääläd, panevad õksele; müńdid akavad pähä, `paavad piä `valtama; mine paa saana ahi kütte Kod; `pańnid ommoku [veski] `käima ja `õhtast oli sada vakka Äks; kui rohi suur, siis [loom] `ahnelt sööb, see paneb põdema Lai; panin peerud põlema, siis sial kudusin Plt; `kange õlut paneb `purju kohe; `pańni tuhat `neĺla aeama KJn; uh kui `irmuss kõle tuuĺ, pańds mu väriseme kohe Hel; pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; naksanu viha säĺlätävve `säĺgä ja pannu plagama Kam; ku ta ei saa, mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; Kobsaśs `pääkese `vasta säńgü `jalga ja pańd piĺli minemä (hakkas nutma) Urv; sü̬ü̬k pańd süäme pööritemme Krl; masinal om joʔ aur üless kütet, `muutku `pantkõ maśsin minemä ennedä; leeväahu vaia palama pandaʔ Har; panõmi˽tikadi `saisma, sõ̭ss liigahhu ei˽taa kell Rõu; hõlp pand hobõsõ `tańdsma Plv b. midagi tegema panema, sundima panid `poisi `laulama Lüg; vanal ajal pabid panivad lugema Vai; ega sind äi ole `siia `orjama `pandud Vll; nüid pange obused `pahmama Muh; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; ta suur tüdruk, ta peab `varsti lugema panema Mär; kahe `aastast [hobust] ei panna tööle veel Vig; siäl pannatõ (pandavat) `õṕma ja `laulma Khn; ta `pańni mind tü̬ü̬s Hää; obune sai `pahmama `pandud Pee; sial `pańdi mind `saksa `tienima VMr; perena pani poosi `nü̬ü̬ri punuma Kod; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; emä - - pańd neli põrst `sü̬ü̬mä Nõo; sa pandat (sind pannakse) kõ̭kkõ tü̬ü̬d tegemä Har; selle `vaesõlatsõlõ `pante egakõrd rassõ tü̬ü̬ kotoh tetäʔ Se c. kehtestama `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; kui [uus mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma Mih; [ta] pand uma sõna `masma Räp

4. määrama a. kedagi kellekski või kuhugi pani `riigi üle valitsejast Vai; mind `pańdi nende `oidajas Aud; lapsel `panti oole`kańdja pärast ema `surma Tor; `pantse ameti Kod; paneme ü̬ü̬vahiss ta, ta tü̬ü̬d ei jõvva tetä, aga ü̬ü̬d `vahti ta jõvvab küll Nõo; pandasõ kat́s hoolõ`kańdjat vai `hu̬u̬ldajat, nu̬u̬ piat hu̬u̬lt pedämä vaesõ latsõkõsõ i̬i̬st Har; ma tahagi sinno `pernaśest `pandaʔ Räp b. (nimeandmisest) mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit Mar; pani nimi koa selle kohal (sellele kohale) Ris; mõni `üidis [külapidu] `pungarid jah, ja kuda nad kõik need nimed panivad `jälle Pee; ei ole kuuld `miśki nime `talle `pandama VMr; kadekops või kadekonn, kuda `keegi `talle nime paneb Plt; egäle lehmäle pannass oma nimi Hel; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr c. (maa välja mõõtmisest, kruntideks jagamisest) sie talukõht `panna `krunti Lüg; maad akatakse `runti panema Vll; igal talul oo neli kolmandist, sedasi `runti `pandud Mih; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; kohuss `sõitsõ siiä `vällä, ku viimätse piiri `panti Ote; mu esä `aigu `naati maid `kruńti `pandma, sõ̭ss `ańti maad `rohkõp manoʔ Rõu d. (muud juhud) ma pane suure inna `pεεle Khk; `raskid `süidlasi `pandakse `surma Vll; toĺl `pandi `peale VJg; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; oĺli juba neil are·st kohale `pääle `pantud Vil; suur rah́v pannas `pääle, ku `säädust ei pea Hls; ku midä `kurja˽teńnü, pandass trah́v `säĺgä Krl

5. pidama, arvama nie maa `poissid ja `tütrigud ige `panned neid `randlasi `ninda ala`tuulisteks ja viletsäks Kuu; paneb seda `nalja `ninda pahaks Hlj; tei paneta seda `naerust - - [mis] mina `räägin VNg; ei `pandud sedä nagu menestki Lüg; küll `pandi imest, kui miä `tervest sain Vai; oma `tarkus peab `aisma, ken ennast ise paneb targaks Khk; ega seda‿p patuks `panda Muh; noor inimene äi vöi seda (töötegemist) vaevaks `panna Rei; ma pane sedä ko aoks, mes neoke kahekeelega inime oo Mar; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris; ta paneb valeks sedä, ei usugi sedä Juu; kubjas ei pand koa pahaks, et me `aega `viitsime Jür; ta paneb mind pahaks Koe; suur kuer tuld `vasta - - tema põle sest tiand midagi `panna Kad; täma paneb seda nagu äbist Iis; panevad sedä Kodavere ki̬i̬lt narriss; tämädä `pańti totsakass, õli `niske pehme, ei `mõisnud targass vassata Kod; küll on asi imest panna Pal; paneb teist alvaks Plt; mul `oĺli viisteisskümme `lehmä - - `siukses `veikses talus, et kõik `pańnid imes KJn; kes si̬i̬ peni `ända kergitess ku ta esi, si̬i̬ om `seatse `kitja inimese jaoss, pannass koera sarnatsess Trv; rikkust ja vara om tal küll, aga kas ta pand ennast suuress ja `uhkess; ega tast nüid suurepet ei panna kedägi Krk; nüid paneb miu `süidi, et mia olna kõnelnu; kate anuma seen om keedetusi `kartuld, aga miä es pane `ti̬i̬dväski Nõo; nüid kõ̭iḱ si̬i̬ ilm nii eläb, nüid ei mõista midägi nigu `immess panna vai `paĺluss panna Ote; sõ̭ss oĺl t́ä `vaiki, es pane inäp minnu `süüdläsess Urv; timä nigu is panõ tu̬u̬d vihass, et sulahanõ nii `kaugõss `jäie Har; tiä pand naid vannu inemiisi uĺliss Rõu; `pańde võĺsist, es usuʔ tu̬u̬d `aśja Plv; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; mõrost pańni [piipu] Se; timä pand hinnäst suurõst Lut

6. (tegevuse intensiivsust väljendades) a. kiiresti, äkki liikuma; jooksma, kihutama, põrutama pani `paadist `välja ja ei `maksand `penni `mulle Jõe; lähäd nääd [vaskussi], on tämaa pääl, `järsku paneb maa sise kohe Kuu; ma panin `metsa Hlj; jäniss pani `putku, `enne kui nähä `saingi Lüg; Mehed `saivad obuse `päälä ja panivad valuga, et ei jää enamb `õhtast Jõh; laine pand tal üle pεε Jäm; pani nii, et kannad `välkusid Ans; Teised panid puhas laadale, vana Juhan jähi üksi koduoidijaks Kaa; kes seda nägi, kus ta `panni Muh; `panni `vastu kivi, sai `surma Phl; pand rahaga `kõrtsu Vig; kis tedä `nähje, see putket `panne Tõs; Mõni obune - - `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust üle Hää; va kaśs, `seegi paneb `metsa HMd; äkki kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; pani tuast `väĺla, ilma et oleks raha `kaasa võtt JJn; mul põle `aega - - panen edasi; nüüd jäid teśtest maha, pane järele VMr; kui silmast piasime, panime padinal `jälle `õue Kad; üks lehem paneb `võssu, tõõsed ku tuld taga järele Kod; pane padavai· küla `piale, et saaks aga rutemast ära `riakida Lai; pand `teisi tuppa Plt; vesi pańds mäkke `alla ku varin Krk; kõ̭ik paneva üle järve minemä nigu üits mi̬i̬s Ran; panniva kodu `poole tulekit ku `undab Nõo; ku˽sullõ mihidse kõ̭iḱ `ümbre tulõvaʔ - - siss piat `putku `pandma; iḱk uma esä riśti manh `hirmsadõ, vett pańd `põśki `mü̬ü̬dä `alla nigu `herneteŕri mahaʔ Har; süĺlem taht pakko `pandaʔ Räp b. lööma, virutama panen `sulle ühe `täie Hlj; küll sie pani `tõisele uop `uobi `pääle Lüg; poiss saand maast paekivi ning pand vanal `rindu sellege Ans; pani käraka körva `pihta teisele Khk; kui kuri loom oo, paneb tagant üles, kui sa `juure lihad Jaa; pane `aamriga naalale `pihta Käi; panin `taale malakaga paar ead pirakast Kul; ma pane su `ambad naa `kurku et Kse; meie lehmal ei ole saba`jõhbi, oo ainult könts, pani nagu `kaikaga `ümmer pea Mih; `pantase plaks ja plaks, piitsaga lüiasse Tor; pani jalaga `vasta muad Juu; nui kerves, nüri, panin sellega [oinale] otsaette JJn; lubas `talle vasta `vahtimist `panna, kui viel nisukese jutuga tuleb VMr; nii ku kivigä õli `pannud, kõhe aken `kat́ki Kod; ma `pańtsin ta `vasta ust nii mis plärtsätäs KJn; ja `panden selle tõise `kirvemehel pähä Krk; eńg - - karass täis, siss ma tälle panni malgaga Ran; pańd obesele `ohjuga iks nõõ ja nõõ; ma `virgusi tolle müristämise `pääle üless, ku pańd mulle `silmä toda `välku ike siuh ja säuh Nõo; `pandsõ üte `lahkami, nii et tõist enämb es taha Ote; viglaga pańni kubijale üte väĺgi Plv; [kui] ta kohegi minemä lätt, sõ̭ss õ̭ks mõ̭ni pand riśti ette Vas; panõʔ üt́s katõkäe hubak taalõ pakulõ Räp c. kiruma, vanduma; midagi ütlema tema pand `täie `suuga `kurja Jõe; paneb‿sule sihantse `apstüki `vastu Khk; alate paneb täie kurjaga Kod; ei riagigi muidu, kui teine sõna teist, teise sõnaga paneb kuradit, teise sõnaga muud juttu Lai; temä panep terävest `vastu, `justku `aamrege lü̬ü̬ss augu `sissi Krk; pańd [sõnu] `vasta nigu rahet Ran d. tulistama `ülge `torkas pia `välja sial mei `ahtri tagand viest ja ma panin `paugu ära Jõe; panin `talle (linnule), `juhtus just kaela `sisse Noa; üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb Ris; isa `viidi seina `jääre ja `pańdi pauk Jür; metsaned lasivad einamalle maha, panin paugu, ei trehvand JõeK e. (muud juhud) pane aga `tüöle taga VNg; `panga taga, et `saata `tehtost Lüg; raud kieb, pane ia its `piale JõeK; kui kevadel põld kuiv oli, siis põle muud, kui pane taga VMr; kukk pand iki kirr ja kirr Ksi; soe poja `undasõʔ - - kõ̭iḱ pańniva ku uu-uu-uu Räp

7. torkama, pistma a. salvama, nõelama madu pani `sorme VNg; kui inimesel uśs oli ära pannun - - siis `pandi `piäle `jälle tubakast ja `viinä Var; örilane paneb nõnna, et paun pale peal Ris; mesilind olli är `panden Krk; tuli`u̬u̬nede ei tohi uisa (ussi) `pantu jalage `sisse tulla Hel; mehine pańd ärä Rõn; palulut́ika - - ku tu̬u̬ `pandav inemist, siss tu̬u̬ `ku̬u̬lõv äräʔ Har; siu `pantuʔ paistõtass iks üless; meil umma˽ni `hirmsa kiholasõʔ, kõ̭iḱ ihu um ar˽pant Rõu; piḱk (madu) pańd käe ärʔ Plv; ar minku `paljidõ `jalguga `mõtsa, last ar sivvul hińnäst `pandaʔ Se b. (suguakti sooritamisest) kes taale `panna jõvab Muh; tahan talle `panna Kod; niikavva käind `kutsariga, kui tal oli `külge `pantud; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull poiss, pani kohe ära Ksi; mi̬i̬s pant taga iki Krk; ah siss mina ole tõśte solgi tüńn koramus, et egäüits võib tulla ja panna; `oĺli - - pahandanu, et naene ei ole tälle panna `annu Nõo

8. a. lisama `tõine inimene `räägib, `tõine paneb viel omast käest `juure ja `lähvädki pahanduse; `miski asi on vahestada, minul on paremb, siis `tõine pani `pääle, raha vai `oina vai Lüg; ühe söna `kuskil kuuleb, siis pannaste üheksa `juure Jäm; Pane `auru `juure (lisa kiirust) Han; Siis ikka pani tuulõlõ `juurõ ning lei mõlõmad `ankru ketid `kat́ki Khn; paneme kaks kolmele `juure Kos; keśsi sedä juttu vähändäs, ike panid `juure Kod; pańds `pääle vasigu ja `põrse ja raha ka vi̬i̬l Krk; ta om minu jutule võlet manu `pandan Hel; mia vaheti `mustlasega obese ja panni vi̬i̬l vana `lamba `pääle; ta‿i anna `kaalu `väĺlä, tuleb manu panna; kõrdsimi̬i̬ss pańd iks vett viinale seḱkä ja joodiku mugu jõeva Nõo; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all, võõdass mant ja pandass mano; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; `Rõ̭õ̭ska `piimä süvvä es kunage `seĺgelt, alate `pańte vett mano Räp b. kaasa panema apu piima pudel `pańti ligi ja kaks `räime koa ligi Aud; napp olli ike manu `pantav nõu Hls; temäle `pańti üten viht ja lauluraamat Hel; kapusta `oitu vanast teomehele üten `panda Puh; ku `minti `luhta ainalõ, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote; tuvagu leh́t oĺl latsõlõ mano `pantu, et sõ̭ss lää ei˽huśsi˽mano Rõu; vanast kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas

9. (ära või üles märkimisest, märgiga varustamisest; tähele panemisest) mina panin tänavu `kardulid `nuore kuus, mina panen nüid `märgile, kas on `kardulid all Jõe; `enne ei `oldki `kellu, `pandi `mergile kaik Kuu; panin `märgile, siis näen, kas `keski on käind `puutumas Jõh; Küll sel on on keik `märgile `pandud, kust kedagi käppada saab; Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; ega varas `öösse tea voadata, et märgile on `pandud HJn; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod; pani märgi pärast, `siadis `kartuli nii, et kui `keegi võtab või liigutab, siis on `tunda - - mõni laastukene või `pilpakene `piale Lai; kui mõnel `põhku kaoss, sõss pant tähe peräst Krk

10. (saagi koristamisest) käesid `mõisas tü̬ü̬s `mõisa tükke panemas Äks; ennembe pannimi `põldu kätege Hel; suur nuŕm `kaara panna ja mia mugu lõõdsuta Puh; kes sedä `asja om nännu, et nii `ilda pandass rügä; piäme `tõugu nakama panema, tõug om valmiss Nõo; minu esäl `olli ostetu talu, me es pia `tingi `panma (mõisa tingitükilt vilja koristama) minemä Ote; Ilma omma˽nii `saodsõ˽timahavva - - kuis ta põld `pantuss saa ja `kartoli `võetuss Urv; noʔ om jo rügä pandaʔ hoolõga, lätt mahaʔ Har; ni‿paĺlo ku `viĺja oĺl, oĺl t́siŕbiga˽`pandmine Rõu; vili oĺl `panda kõ̭iḱ, vikadiga niideti ja Vas; kas sa kävet `täämbä rükä `panmah Räp; näʔ `pandva `kaaru Se

11. piltl a. (raiskamisest, rikkumisest, hävitamisest) `juodik, sie paneb `terve maja varanduse puha `nahka, juob kõik ärä Lüg; Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära kaotatud või lõhutud) IisR; joomaga enese vara keik mokka pand Khk; nää kus püśs on, se on viis inimest `ingama pand Juu; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb; ta ei anna `mulle kot́ti kätte, on vist juba `nahka pand Sim; pani raha `tuksi, kodu ei toond kopikatki Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; om tõise `sirgu `panden, mis muud, ku vangiravva saa iki Krk; viin, tu̬u̬ pańd ta `persede Nõo; kolmkümmend vakamaad `nurme `panti `nahka Kam; ta om uma `tervüse `nahka `pandanu uḿmi `hulluisigaʔ Har b. ((ära) söömisest, (ära) joomisest) nie kuradi siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka Hlj; kõik kraam saab muudku kõrist `alla `pandud Lüg; pane üks mereulgus (kala) `rinde ala Khk; pole siit midad üle `jäämas, ma pane köik kiksi taha Vll; `pannid kered täis ja läksid uksest `välja `jälle; neliteisn `poega `olli, tõhk `panni `perse kõik Muh; kõik pekisemad tükid pani ikke tema `nahka Mär; Mitu soru (teat viinapudel) te akkama pańnite Hää; vasikas jõi lehma joogi ära, siis pani oma joogi `pihta JJn; pani kõige vartega `nahka VMr; sü̬ü̬b ärä, kõik paneb `kelku Kod; olli kõvast kõrdsin `põmmu `panden (purjutanud) Krk; kaositävve suppi pańd `perste; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema, es puhastagi Ran; Sa‿lt naa˽koogi˽kõ̭iḱ är˽`põskõ `pandnu Rõu c. (ära suremisest) Löüs ka paraja aja `korvad pää ala `panna Kuu; pani käpad pεε ala Jäm; Oli kõrvad pea `alla pannund Pöi; juba see pannund - - käpäd pia `alla Mar; siga pand lihavõttes kõrvad pea `alla Juu; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv; tu̬u̬d saa jo mitu ajast`aiga, ku ta kõrvaʔ pää `alla pańd Har d. (tapmisest, surmamisest) tuu oĺl `pandanu riihhetävve `lat́si paigalõ Har; ma pańni mehe mätt‿ala (mätta alla) makama Se e. (midagi tegemisest, töölehakkamisest) pane käed `külgi ja `aita mend Mar; tõist inimest `tõsta või avite, ike panep käe `külgi Krk; pane käe `küĺge, mis sa vahit Hel; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; tu̬u̬ `pi̬i̬d́li (peegel) saiś mõ̭ni mitu `aastaga, ei - - panõ õs ńappugi `küĺge (ei kasutanud) Vas; panõ jo käeʔ tü̬ü̬ `küĺge, äräʔ ooda inämb midägi Räp

12. ette panema 1. ette rakendama `Panga aga üks obune ette ja sie vade juhib Jõh; täna pole tarist obust ede `panna Khk; vanad `pannid obused ette ja läksid kihutes põllale Muh; ma `oskan ärja ette `panna ja `oskasin `künda koa ärjaga Hag; panen obese ette, miul õli kua uus puu`teĺgega vanger Kod; kahessa `aastane laps paneb ise obuse ette ja ti̬i̬b `lahti Pal; mine paa ruttu obene ette, ma jää mud́u `iĺdäse Hel; taludel `oĺli obesit ette panna mitut Nõo; esä pańd obõsõ ette ja lät́simi˽kerikudõ Urv; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; viiś `ruublit ja pan hopõń ette Vas 2. tõkkeks, kaitseks vm otstarbeks ette asetama pannase uut `ruuti ette Tõs; puid `pańdi ette, kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; pidin ikke juba `ammu adrale uue saha ette panema VMr; `aknad pandasse ette talvess Kod; `pantse puńn ette KJn; mulgupuu om vaja - - ette panna Pst; pańt tõesele jala ette Ran; `aknamulgule om vaja laud ette panna Nõo; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette, ma˽sattõ maha nii halusadõ et Har 3. söömiseks ette andma ka sea läät elädel `einu ette panem Krk; pane lehmile õle ette Hel; kanadele piap sü̬ü̬k ette panema, nu̬u̬ oodava Nõo; ma‿lä kae panõ eläjile midä ette Rõu; sa sü̬ü̬t toda, mis sa tahat õt, aga ma˽piä toda `sü̬ü̬mä, mis sa mullõ ette panõtõʔ Plv 4. ettepanekut tegema üks kõik mis ette `pańdi, tema oli ikke `vasta Plt; akas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; naene pańd ette, et sina ärä usu nende juttu Puh; kinni panema 1. a. sulgema pane `raamat `kinni Lüg; `Trehter õli ja - - pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; kui pölend on, siis pannasse ahi `kinni Khk; ära pang `silma `kinni Kaa; Katsu see auk sealt `kinni `panna Pöi; mine pane uks `kinni Mär; ahi vaja `kińni panna Ris; uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; kes inimeste suid jõuab `kińni `panna VMr; `köster akand neid `uksa `kinni panema Vil; sääl om üit́s laud ripakil, si̬i̬ om vaja `kinni panna Krk; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mul om suur kühä, mitte suud `kinni ei lase panna Nõo; hamõtõ kinni `pandaʔ oĺl sõlõʔ ja preesiʔ Kan; noʔ om latsõl taa tüḱk pähä opit, lat́s pańd raamadu kińniʔ ja lugi ni‿sama ku raamatust Har; mineʔ sõss väri kińniʔ `pandma, ku hobõnõ väläh (oled juba hiljaks jäänud) Plv b. tõkestama, mingit tegevust peatama kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni Vai; mets oo `kinni `pandud, et `metsa ei tohi `raiuda mette Mar; kis `viina `tahtsid, need tulid siis panid [pulmalistel] tee kinni Vig; `raiusid tee `peale puid ja panid tee `kińni Juu; siis `pańdi see maha`laskmene `kińni Pee; vihm `pannud kõik tü̬ü̬ `kinni KJn; vihm pand hainavidämise kińniʔ Har c. kängitsema akkan `jalgu `kinni panema VNg; eenamaal sai ikke `paĺla jalu `olla, kui rukit lõegati, siis said jalad `kinni `panna Aud; pane nüid ometi jalad `kinni Hag; jala vaja `kinni panna Krk; ma karjan käesi, es pane `jalgu `kińni Ran; panõ˽noʔ jala kińniʔ, sul om lauda manu mineḱ Har d. (jäätumisest) jo säält `varsti akab obusega läbi `saama, külm paneb sood `kinni Khk; see külm pani nüid ikke vist kõik jõed `kinni Mär; tuleb küĺmätaat ja paneb kõik `kińni Ran 2. peatama, seisma panema kuiv paneb `kasvu `kinni, `vilja`kasvu ja `kartuli `kasvu; `kange lubi `ilma `niisutamatta paneb `kõikse paremast vere `kinni Lüg; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; veriurma rohi paneb vere `kinni Muh; see kuib pani nüid kõik viĺla `kinni Mär; kui kui (kuiv) kasvu `kinni paneb - - [siis] terad jäävad kõhnas Var; ma en jõõda juassa, inge paab `kińni Kod; sõnadega pand vere `kinni `enne vanemal aal KJn; taa keväjene hall pand mõtsa kasu `kińniʔ Har; vere kiniʔ `pandmisõ sõ̭naʔ Se 3. a. kedagi, midagi kuhugi või millegi külge sulgema või kinnitama ragiga panna puri `masti `külge `kinni Jõe; mene pane `luomad `kinni Lüg; puust onk, `senna `küĺge pannakse lehm `kinni Pha; mine pane obu `kinni Emm; ma paan sul käed `kińni köödikuga Kod; mine paa lehmä `kinni Hel; pańni õigõ `aiksahe tsia kińni Se b. vangistama kes `süidlaseks on möistetud, pandakse `kinni Vll; Panad viimaks tükkis kinni Emm; ega vähikse süi päräst `kinni `panda Mar; mees olla taal `kinni `pandud Mär; pet́tis `riiki väga paĺlu - - ja ta `pańdi `kińni Plt; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; ku sa `viina aat, pandass `kińni Nõo; sai noʔ `varga kätte, `taaga ei olõ no˽muud, ku panõ kińniʔ Har; `tiiti küll, et tä varass um, a nägijät es olõʔ, kińni˽`panda˽saa as Rõu; kes siss rikka mehe puja kińni˽pańd Vas 4. ära sööma pane see äärigutäis `kinni Khk; paneme `kińni kikk, mis siin laua pääl on Vil; kokku panema 1. ühte kohta koondama, koguma, ühendama panema - - [raha] kogo, siis `saama `viina Lüg; sajuste `ilmadega‿p saa `vilja kogu `panna Khk; pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; läksid `einu kokku panema Mär; poisid panid kamba kokku Lih; `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; inimene - - küĺmetab `kangesti, et `ambaid kokku ei saa `panna JJn; meie panima õma viĺjä edemält kokko Kod; puu ja ossa om kõ̭ik maan nigu risu jälle, tahava kokku panna Puh; muidu sai kokku `pantuss kesi, üits vi̬i̬r jäi vi̬i̬l Nõo; tu̬u̬ pańd kõ̭iḱ uma aśja kokku ilusadõ Har; `pankõ no naid rüḱi kokko arʔ, vihma pilveʔ umma˽katõl pu̬u̬l Rõu; õtag tulõ kät́te, vaja ar mińnäʔ kaar kokko `pandaʔ Se 2. üksteise külge liitma, osi tervikuks ühendama `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; seĺjäluu on jatkudess kokko pandud Kod; tulõʔ avita [püss] kokko `panda, sa mõistat Räp 3. teineteise vastu või lähedale asetama pane käed kokku, täna essukest Muh; paneme rinnad kokku Tõs; ma ole alati kaits kätt kokku `panden, jumalt palunu Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku Ran; kõrva(le) panema 1. varuks panema, alles jätma nüüd ei õle `tarvis, panen `kõrvale `tõisest `kõrrast Lüg; üits `komka `oĺli, kos tünnid-tännid ja kõ̭ik vana kraam, mes sa kõrvale pannit Ran 2. tegevust katkestama nüid panen muud aśjad `kõrva ja akkan seda tegema Mär; selle pane ärä `kõrva, si̬i̬ jääs poolel Krk; maha panema 1. madalamale pinnale asetama korvi panin `pöösa `εεre maha Käi; `pandsin oma kanadelle `senna teri maha Vil; paa lait́s põrmatul maha Krk; [luiskamisel] paned varre maha, `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran; mia panni läniku kongu otst maha Nõo; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas || (intensiivsust väljendavalt) pani kena korra lund maha Jäm; igi pańd `mü̬ü̬da ihu maha Ran; tu̬u̬l oĺl nii suuŕ hädä, et timäl pańd siĺmist vett lobinaga˽mahaʔ Har 2. mulda panema, istutama `kartulid `panna keväde maha Vai; `tuhlid‿o juba maha `pandud Muh; mina käisin sial mitu `aastad [kartuleid] maha panemas Ris; eele `võt́sin juba `värskid `kartulid, `enne maid alate `pańnin maha KJn; peedi tulev maha panna Krk; kuuse `si̬i̬mne pandass maha, säält tuleb `vastne mõts Nõo; pops `pandse kah vaka `kartlit maha Kam 3. pikali panema; ka lamandama `püiäb `panna tõist maha Lüg; pull pani vana ika maha Emm; vihm‿o lina maha pand Vig; vili‿o lagas maas, kui sadu maha paneb Lih; tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad `sooga viis imet Mih; [tal] õnnestus oma vastane maha `panna Tür; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlemba maha Nõo; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga Rõu; paks vili pandass `keŕgehe `maahha Se || (intensiivsust väljendavalt) tuul pani aiad maha Kod 4. mingist tegevusest loobuma ku näet káraamedi maha pańni, sõ̭ss jäi kodutaĺlituistõ jälʔ Urv; otsa panema 1. lisama pane talle jätk `otsa, uladab küll Emm; varrukas oli ulluste `otsa `pandud Kad; ku sa `kät́sid `õtsa et pane, üle õla õlgu ike riie Kod 2. (süütamisest) pane `puiele tuli `õtsa Lüg; pannass tuli `otsa ja paludets ärä Krk 3. (kosjasobitamisest, kihlumisest) otsa `pańdja tuĺliʔ, nu̬u̬ tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺl `tüt́rigu imä poolõst; pankõ otsaʔ arʔ, siss lää hähäʔ hukka Se; piirdu ~ piiri panema 1. millegi edasiminekut või arengut takistama ei `oska enese jutule kedagi `piiri `panna Hag; lastass lastel `kasva nigu ta tahab - - ei panda tälle `piiri Ran 2. sisse, ümber piirama uisk olli `piiri pant; vanapagan `panti `piiri, kolm `tiiru `aeti ümmer kivi Krk; hommen om soejah́t, mõtsavah́t oĺl jo soe `piirdu `pandunu Har; maja `pańti `piirdu ja `tapja˽lät́si˽`tarrõ `poiśsi `ot́sma Rõu; piisi peale panema pidurdama, keelama Poiss ei õpi `koolis, kodus pias `rohkem `piisi `piale panema; mis sa lubad, pane piis `peale Han; `rohkem `piisi `peale `panna, et ei tee seda`moodi Mih; rõhku panema tähelepanu pöörama, tähtsaks pidama `kirjutus oli ka [koolis], sene `piale `nenda `rohku ei `pandu VNg; `keski `selle `pääle `rõhku ei `pannud - - `räägiti vaid, et on `niiskene kivi, mis põleb Jõh; ei `pandud aava `arstimise juures `rõhku Rak; Vanast no kuńst`väetuse pääle `rõhko es `pandaʔ ja tu̬u̬d paĺlo es tundakeʔ Räp; vastu panema tagasi hoidma; vastu hakkama; tagasi tõrjuma; vastu pidama obune paneb `vasta, ei akka vedama Hlj; `selle `vasta ei saand `panna, kui käsk `annetu, et piad menema `kruonu Lüg; inimene‿p saa siis oma immudele `vastu `panna mette Vll; mis `asja sa üsna `palja `käega `vastu paned Muh; need `vankred oo `vasta pand küll Mär; rookatust olid maeadel, need panid väga paelu `vasta Tõs; mis jumal teeb, on ikke ea, ega temale `vasta `panna soa Juu; pilvese ilmaga vi̬i̬l paab muru `vassa, päävägä `kõrbeb Kod; nii `kange`kaelne, paneb aga `vasta MMg; om üit́s `vastu paneje lu̬u̬m Krk; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta, ei lase `enda `tarre viiä Nõo; Mul `oĺli suur pere kah, ega muidu ei oless `jõudnu `tü̬ü̬le `vasta panna Rõn; panõ `vainlasõlõ nika `vasta, ku õks `hińge rinnun om Har; ta ku saŕv pand `vasta, `kullõ‿i mu sõ̭nna Se; välja panema 1. a. vaatamiseks välja asetama pane õmad liniked `väĺjä Kod; Üte `akna pääl nägi timä üte väädse `vällä `panto olõvat, miä umass väädsess ärʔ `tundse Räp; `kuultusõ `pańtiva `vällä, sääne ja sääne hobõnõ Se b. kaartidega ennustama `muslased panid `ässu `väĺjä Kod; tu̬u̬ mõtsavahi sõ̭sar pannu `tüt́rigedele `kaardit `väĺlä Nõo 2. millegi eest maksma tämä on `muidugi pali raha `vällä pand sene maja `tarvis Lüg 3. minema ajama ku `ju̬u̬nud one, paab kõik majass `väĺjä; [ühe] poosi `pannud `väĺjä, tõene one asemel Kod; `pańti umast majast `vällä, noʔ ei olõ kohegi elämä minnäʔ Har; `prõ̭stav pańd vele majast `vällä Rõu 4. välja paiskama, eritama kui said `säksi, siss pańd tuld `väĺlä nigu kohin Ran; pää om otsan likõ, pand hikõ `vällä Har 5. ette andma; käiku laskma taari perä, tu̬u̬ `pańti välläʔ eläjeile vai `tsialõ, siss tet́ti jälʔ vastanõ; taal om katõ moonamihe kotuss, ta piat ega `päivi uma neli söögikot́ti `vällä `pandma Har; üles panema 1. a. valmis, üles seadma meil siin on `rästä puur üles `pantud Lüg; akkame kaŋŋast üles panema Muh; pada taab mõsta ja üles panna Hls; ma taass kangast är `kääri ja üless panna Krk; siss ku tuuĺ `olli, siss `panti tuulisari üless Ote; pańni õks naid pellätüisi üless varõssõilõ Har; ega nuka pääl oĺl mi̬i̬ss, ku maia üless `pańti (ehitati) Rõu; meil oĺl ka mitu kusalat üless pant Vas b. (ahtmisest, hangumisest) rehi on juba üles `pandud Kär; kui omigu akkas `valgeks minema, siis oli rehi rabatud, siis juba akati teist jälle üles panema Pöi; rukkid tuleb üles `panna Mär; Kas rihe üles panitõ Khn; `pańdi ülesse, kolm part korraga, sie oli üks laug Jür; kuormast visati vihud - - rei `alla uńniku, sialt pannakse üles Sim; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; mis neist eintest maha jätide, `panden na enne üless Krk; ommen saab vi̬i̬l päid tuvva, saab rehi üless panna Nõo; haina omma jo˽kuivaʔ, nakakõ üless `pandma Har; meil `pańti viiś `ku̬u̬rmat rüḱi `riihte üless Rõu 2. üles märkima, kirja panema `teie siin `präigus paneta üles kõik `asjad Lüg; panin üles, et ei lähe `mielest `vällä Jõh; tiab, mis nad `sönna töstament̀i üles paned Vll; pani päävad ülesse, mitu `pääva `keegi oo tööl olnd Mär; kas te `Kungla nime panite ülesse JJn; pane üless, et ma oma palga kätte ole saanu Krk; sa piat üless panema, mes päevilise om tennuva Nõo; `täämbä oĺl `mõisan kirutaja, päävä üless `pańdja Har; nää˽`tahtva üless `pandaʔ, seledä tu̬u̬ lugu ärʔ Vas; ümber panema 1. midagi millegagi ümbritsema pane `raudadele räntsag (vikatiteradele kalts) `ümber Khk; `toodade ikke metsast [sõnajalgu] ja `pandade `ümmer [haigete jalgade] Var; pulma`aeges pannasse kuuseraedud ukse `ümmer Tõs; pane omale `rohkem `riidid `ümber Hag; tallukad `panti `ümber `jalgade Lai; see on ilparakas - - paneb enesele `mitmesuguseid `aśju `ümmer Plt; ärä `paĺle `pääge `vällä minnä, pane rät́t ümmer Krk; küll ta‿m `parbari`lehti pannu `ümbre kuḱke, küll ta‿m agu pannu `ümbre, aga kana lääb ike ja kaabib üless kõ̭iḱ (seemendatud aedviljavagudest) Nõo; mis toolõ latsõlõ `ümbrele pandass, `muutku hamõh ja mütsükene Plv 2. tõlkima minä `muistan nattukese vene kielt, kes ei `muista, minä panen `ümber Lüg; Kedagi saa aru, las tuleb paneb `ümber IisR; Osad sa seda kirja ümber panna Kaa; `inspe·ktor akkas vene `kieles `reakima, kooĺ`meister ei mõistnd `ümmer `panna Kos; kae mi poiśs om jo˽tark poiśs küländ, ta pand taa vene keele tükü `ümbre eesti `ki̬i̬lde joʔ Har

park2 park (-ŕ-) g pargi (-ŕ-) hajusalt S Lä, Pä Ris KuuK JMd JJn Pee Koe VMr TaPõ Plt KJn Trv Hls Krk Puh Krl Rõu Plv, `pargi Kuu RId/n `parki Vai/

1. parkaine või selle lahus `kuore park jääb `kõllane, `vilja park jääb `valge Lüg; Nahad `seisivad `pargis IisR; Pajukoore park tehti noorte pajude pεεlt korjatud paju koortega Kaa; nahad said `parki `viidud Vll; lepä koore paŕk oli, paks ja punane, siis nad läksid ilusas kollases Var; neli nädälid `pieti nahk `parkis - - siis `tehti mere `suapu ning `pastlu Khn; puĺli nahk oli - - siis paŕgiti ära koduse paŕgiga KuuK; lepa paŕk läks pealt ää Pee; apu paŕk võt́t karvad `lahti; `niini kistasse `paergugi paŕgi taŕvis Kod; kui [maakeveest] läbi lähed, siis jalad on pruunid, nigu park akkab `külge Lai; `tu̬u̬di `paŕki ja pargiti `riidid ja `villu KJn; vesi pannas koorel `pääle, siss tetäs seda `parki Hls; pajo ja kase pargige pargit nahk om `pehme Krk; Ku˽nahk paŕgi sisest är˽`võeti, sõ̭ss `laśti timä kon lajahn är˽kuiudaʔ Rõu || (parkimiseks kasutatavatest puukoortest) paŕk tõmmatasse paju seĺlast ära; `kiskus `parki Iis; poiss lät́s lepä pargi `perräʔ Krl

2. parkimine; selle tulemus Ea paŕk olnd, kasukas nii `valge ja `pehme kut siidi rätik Pöi; paŕk oli kõva, `pastlid sõid rakud `kanda JJn; `valge, kõllane ja muss paŕk one Kod || piltl soe päev ja `eina ajal park tieb tõmust, `jusku `ommiku `maalane Jõh

3. a. vaevanägemine, vatt Inimesed nägid `parki küll, pool `nälgas olnd, töö oli `raske; Küll nee `vaesed pośt obused said enne `parki, egasuguse ilmaga olid ees Jaa b. (keretäiest) `uota, `uota, küll sa saad `parki Lüg; Koer tahab `parki `soaja, et ta‿b läheks änam külase mitte Pöi; nüid ma soa igavese pargi Muh

paugar pauga|ŕ g -ri puunui ehitusel palkide paika löömiseks – San

pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; sisseü piha Sa Rei, `pääh(h)ä VId; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M

1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; täkk lü̬ü̬nd pähä KJn; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib na‿t suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; nõiakollad, kui täiad kipuvad pähe, kohe selle `veega `pesta Ann; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas

2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; pane oboselle `päitsed pähä Vai; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; pane oboselle peakot́t pähä Plt; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv

3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; nääd nüüd, mis inimesele vahest pähä tuleb VMr; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; Ega ikka lapsele kulbiga tarkust pähe ei pane piltl Rei; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; õppis salmi pähä Tõs; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä; lugemine `oĺli mul `seĺge, aga laolu pähä es jää Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas

4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se

5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb

6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo

7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas

8. (väljendites, ültemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se

9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv

pebritsema pebritsema paremaid heinu söömiseks valima (hobusest) obu pebritseb, uulega pöimib omal paramid `körssi einde siast, teised loomad ei pebritse; obu oo [heinad] ää pebritsend, piab lehma ede `viima Khk

prass praśs g praśsi Hää, prassi Jäm Khk; prass g prassi Emm Ris; praass g `prassi Hlj brass, nöör raa pööramiseks `prassidega `vieta raad `teisele `puole `masti Hlj; `laske suured prassid pakki Khk; `praśsisi on vokapurjul kaks Hää

puks1 puks g puksi Jäm Khk Mus Kaa Pöi Muh Emm Käi Mar Han raudpulk augu löömiseks või töötlemiseks, torn puksiga lööb roudvitsale augud `sisse Jäm; puks, pajas taaris Khk; puksiga lüiasse auk `sisse, kui kiŋŋa kõresid pannasse Muh; sepal on puks, kenega ta `aukusi lööb Käi; puuriga `lastakse auk ja puksiga õiendakse `auku paremaks Mar Vrd puksel1

pusi|puu ritv, latt ahte kohendamiseks, torkimiseks pusipuu `oĺli ümärik, ää piḱk puu, kellega `mulke `sisse susiti, kui rihi like `oĺli Puh; ligeda viĺlä kottale üteldi, et si̬i̬ ei võta pusi`puudegi `sisse, nii like om Nõo; pusipuu oĺl nii piḱk, et rehest läbi `küüńdü Kam; pusi`puuga kohendedass, et lämmi lätt alt `mulke piti üless Ote; sekäʔ naa `häste pusi`puuga, sõ̭ss kuioss vili ennembä ärʔ Kan; võta˽tu̬u̬ pusipuu ja pusiʔ riih üless Har; `tõugu pusitass pusi`puuga, jämme puu, ots vaib Rõu; `tsuska muni vu̬u̬ŕ pusi`puugaʔ, vili om toorõss Se

pöör1 pöör g pööra (-ä) eP; pü̬ü̬r g pööra Hää, pöörä KJn Vil eL, püörä Lei Lut Kra, püärä Kod; püör g püöra Ris JMd JJn Koe VJg Sim Iis Trm, `püör|a, -ä R(n `püör|a, -ä VNg Vai)

1. pööratav sulus kel õli aak, pani `aagiga, kel õli püör, pani `püörägä `ukse `kinni; mene `kierä uks `püörält `lahti Lüg; pane uks `püörä Vai; Louda uks on `pööra panemata Jäm; Ega vörgumajade uksed lukkus kεind, olid lihtsalt pööraga Khk; Sauna uksel oli pöör ees, ännaga pöör oli, änd käis läbi ukse posti, sai mölemist küljest `lahti teha ja `kinni `panna Pöi; laada pöör oo eest ää tulnd; võtab ukse pöörast `lahti Mär; saanal ja taral oo pöör ees Tõs; pane uks `pü̬ü̬ra Hää; väraba pöör on paelast, pulk `otsas, annab pöörata Nis; peĺdiku ukse taga on pöör, `keerän pöörä taha, sis - - ei soa `kiski `sesse Juu; värav on `püöras JMd; uks‿o püäräss `laśti Kod; uks käis sedävisi tal `kińni - - pü̬ü̬r oĺli i̬i̬s KJn; meil ei olegi `lińkege `uśse, meil oo puha pöörtege; pane iki `ende `järgi uśs `pü̬ü̬rä Krk; kui `lamba `oĺliva laodan, siss oĺliva pööräd i̬i̬n Ran; usse pü̬ü̬r kiiluti võlli `otsa, nii et ta ärä es tule Nõo; ku kapi usse `püürä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; pü̬ü̬r - - `peoga käänät vallalõ ja kinni kah. sanna ussil iks inämb ommaʔ pöörä Har

2. a. pulgakujuline rõivaste kinnitusvahend ega `ennevanast ei õld `nüöpisi, siis õli püör `püksi ies Lüg; Kasukal ja `püksidel olid puu `püöräd ies, `õunapu `oksast `tehtud IisR; `pükstel oli kaks `auku, pöör turgati läbi Mar; oo `nüidki näha olnd veel pööraga `püksa Mär; `nööpe es ole [pükstel], auk käis ülevalt puu pööraga `kińni Saa; nüid on nööbid, aga enne olid pöörad Hag; püör oli nööbi iest JJn; kasukitel `testi nahass pitergused püäräd, `riśsi nü̬ü̬paagun Kod; meste pögsil `oĺli tõese poole `värdli otsan pü̬ü̬r, tõese poole `värdli `otsa `oĺli mulk lõegatu Nõo; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ Har b. puupulk nööri, köie vms pingutamiseks pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta liigute ei saa, si̬i̬ om pü̬ü̬r Trv; tuleb tetä kabel, silmuss `tõisi `otsa ja pü̬ü̬r `tõisi `otsa, t‿om kaallõig Nõo; priĺl pandass `tsialõ `nõ̭nna, sõ̭ss ei saaʔ `rü̬ü̬ki, pööräga pööretäss kińniʔ Plv; Poisilõ panti pü̬ü̬r nõnna, es päse kohegi, pidi [naise] arʔ võtma piltl Vas c. kark aŋŋu pöör Muh; `lapju hanna otsahn um pü̬ü̬r, viglal niisama Rõu d. muuotstarbeline puupulk vörgu löng `aedi pööra `pεεle Käi

3. seadeldis millegi tõstmiseks, vedamiseks, pööramiseks vms `Püöräd `parrastesse `kinni, `ankru`köüe `otsad `jälle `püörä `rummu `külgi ja `püörä siis `ringi `kierdämä, `sendä sai `nuoda pikki `pohja edesi `liikuma Kuu; küll neid (linamasinaid) `tehti vändägä, pöörägä ja `viuga; pöörägä kangutasid sedäsi Vig; sepal on alaś, alasil on püör VJg; ajasid talvel pööraga `noota kokku; suurem püör on `vennes, `veiksem luotsikus Trm; `Veske - - `pü̬ü̬rä sai öhest kohast `teise `tõsta ja ku `vesked `tuulde kääneti, sis `pańti pü̬ü̬r pośti `küĺgi Vil; ku välivi̬i̬ `nu̬u̬ta vedäsime, olli pü̬ü̬r `vennen, kaits `jalga `püsti ja nü̬ü̬ŕ pääl ja nõndasama lai ku vene; `salve manu kaits puud `püsti, pü̬ü̬r vahele, nü̬ü̬ŕ ümmer, vändägä `käänsit, puupańg olli nööri otsan Trv; kui sügävämb kaiv, siss peräots `võeti pöörägä üless [kaevamisel]; `veśke `tuulde `pü̬ü̬rmine käis pöörägä Ran; mõnel om pööräga kajo, om ket́t ja keti küĺlen pańg Nõo; Vanast oĺli˽`valtaga˽ kaoʔ, nüüd omma˽pööräga Urv; Ku˽voḱk `sisse kiśk, sõ̭ss `pü̬ü̬ŕti pööräst napa `alla poolõ, sõ̭ss lätt nü̬ü̬ŕ lobõhõbass; Suuŕ pada oĺl koogu otsahn ja˽pööräga˽timä `kääńti tulõ kottalõ ja˽säält är˽kah Rõu; Pööräst sai `telli vokinööri pingutust Vas; kos suurõʔ lod́a omaʔ, sääl om pü̬ü̬r `ankrit `vällä võttaʔ Räp; ku `nu̬u̬ta `naatass vidämä, siss omaʔ pööräʔ Se

4. köiepöör ema `näitas seda `püörada, üks oli, kes `kieräs ja siis tegi seda kodust köit VNg; pööraga lüiasse takku kööveks Muh; pööraga pööritedi [köit], mool on alles ka veel see pöör Phl; ühed oo köie kokku `laskmese pöörad Mär; naesed kedrasid ja mehed lõid `pööra, `köisa `tehti PJg; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; pöörä peäl `tehti keere `valmis, sis ükskord `tehti köieks Juu; mul isa tegi ise looma `kütked, pööraga keerutas HJn; Pöör on - - ruami `moodi asi, pulk on tal keskpaigas, kos pial teda `ringi keerutatasse, kui võrget tehasse Trm; pöörägä lastasse köie ki̬i̬lt KJn; Ät́t tei iki `talve `õhtu pööräge `kaplu Hls; keids tetti pöörägä, keerutadi `ki̬i̬rdu, `oĺli kolm ki̬i̬ld, siss ei kakke Ran; `paklist keerutedi pöörä pääl võrget ja `võrkest tetti siss `nü̬ü̬ri, tetti `keidsi ja tetti `ohje, `panti kokku mitu ki̬i̬ld Nõo; pöörägaʔ tet́ti vanast `kaplu Plv

5. käi püöra pial tehasse nuad teravast Iis; tule `pü̬ü̬rä ümmer `aama, ma taass kirvest teräväss aia Krk; kui mõni õige kõva vikat́ om, siss `aetess ta pöörä pääl terävese Hel; esi pidit kotu iks `kirve teräväss `ihkma, ku pü̬ü̬r `oĺli, siss lassit pöörä pääl, ku `pü̬ü̬rä‿s ole, siss `ihksit tahu pääl teräväss Nõo; mul om ka ää pü̬ü̬r, pööräge om ää väidse ja `kirvõ - - terävess tetä San; panõ sa vesi pöörä`moĺdi, ma võta `kirvõ kah, siss pöörämi `kirvõ pöörä pääl vaavass Har; Mis‿tul latsõl viga u̬m, rü̬ü̬ḱ ku˽pöörä pääl Rõu; tahokivi um tu̬u̬ pae, kellest tetäss `kirvehigomise pööräʔ Plv; püörä pääl või ärʔ hikoʔ Lut

6. niisi hoidev puu, niievarb `kaŋŋas`puudel olid `püörad `tehtud, `püörad, kus `küĺjes `niied olivad Hlj; `püöräd, kus `niied pääl `sõisavad Lüg; niide pöörad, millest niide nöörid läbi `jooskvad Khk; niie pööräd `üitässe, saab `puuga `tükkis `üitud Mar; pöörad - - oo pikad puud, mis köevad tallalaua `külge, muedu tallalauad `lähtvad niietest laiale Aud; püörad on, kus niied pial käivad, niie pael käib `püörade pialt läbi Ris

7. käärpuud; (ka mõõduna:) üks ring ümber käärpuude mine säe sa‿tu pü̬ü̬r üless, ma taha kangast nakada vedämä; tu̬u̬ kangass oĺl kümme `pü̬ü̬rä piḱk, mia ma˽`koie, säält sai paĺlu palajeid ja kottõ Har; kat́stõiśskümme küünärd oĺl pöörähn Rõu; kangast `veetäss pöörä pääl; ma koi `täämbä poolõ `pü̬ü̬rä kangast Plv; püöräʔ ummaʔ säet `puitsõʔ, neĺli um `pistü ni kat́s `riśti, `veetäss kangast `sääńtsidi `pü̬ü̬re pääl Lut

8. juuste või karvade pööris `vaśkal om pü̬ü̬r pää pääl. kel allpu̬u̬l `siĺmi pöörä om, tu̬u̬ olevad ää piimälehm; inemesel om kah keskpääd pü̬ü̬r Ote; kel pü̬ü̬r sälä pääl, tu̬u̬ om hää t́siga Kan; ku otsa pääl pü̬ü̬r om, sõ̭ss saa peru hobõnõ Urv; varsal um illuss pü̬ü̬r, ta‿m pööräga˽vars; mõ̭nikõrd vasikal um mitu `pü̬ü̬rä Rõu; `hiusõ pü̬ü̬r siih lagipääh, täl omma kõ̭iḱ pööräh `hiusõʔ Se

9. a. sõõr, ring laulõti ka‿ks ja karati pööräh, tetti pü̬ü̬r; pääväl pü̬ü̬r `ümbre, `vihma saa; Noorõ˽joosiva˽tulõ man pööräh, vanaʔ - - aiva˽niisama jutto Se b. midagi ringikujuliselt asetatud, tehtud verevä nööräʔ ollivaʔ [pikk-kuuel] `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle ja `rindo `pääle, kutsute pööräʔ Räp; pangõ linaʔ ar `ü̬ü̬sest `pü̬ü̬rä; `kakjaʔ paniʔ linaʔ kattõ `pü̬ü̬rä Se